Küttesüsteemid

Tere Küsija,
Kuna ma ei ole erialalt keemik ja ka keemiatöösturid ei avalda suurima heameelega tootmissaladusi, siiski püüan vastata. Lisan kirjatüki lõppu viited.

Perioodiliselt köetava katelpliidi lõõristikku tekib tahtmatult mingil määral pigi, selle kiht on 0,5-1 mm. Tahaks sellest lahti saada. Traadist harjaga ei saa seda maha ja mingi mehhaaniline kettpuhasti lammutab äkki kogu soojamüüri maha. Puhastan kütteperioodil lõõristikku 2-4 korda, korstent igal sügisel.

Kettpuhasti kasutamisel säilib oht mehaaniliste vigastuste tekkimiseks.

Pigi koostis:
Pigi on amorfne aine, mis koosneb põhiliselt suure molekulkaaluga polütsüklilistest aromaatsetest (mitut benseenituuma sisaldavatest) süsivesinikest. Tumepruuni kuni mustja värvusega tahke aine või väga viskoosne vedelik. Sisaldab kantserogeene - vähkitekitavaid ühendeid.

Biogeense materjali (puit, kivisüsi, põlevkivi, nende töötlusproduktid) termilisel töötlusel või nafta pürolüüsimisel saadud õli (tõrva) destilleerimise jääk. Pigi rohke teke küttekolletes on vale põlemisrežiimi ebasoovitav tagajärg, pigi lagundab lõõre ja on tuleohtlik.

Tuli on keeruline keemiline reaktsioon, mille käigus toimub hapniku ja kütuse vastastikune mõju, mille tulemusena ained muutuvad.

Ei põle ainult puit, vaid sellest eralduvad põlevad gaasid. Protsessi alguses, kui puit kuumeneb 1500C, lõhustuvad selles olevad tselluloos ja ligniin ning toimub pürolüüs. Eralduvad sellised põlevad gaasid nagu vesinik, süsinik monoksiid ja metaan, mis koheselt süttivad. Leek soodustab puidu termilist lõhestumist.

Sinine leek näitab toksilise gaasi põlemist, süsinik monoksiidi. Põlemise ajal puidust eralduvatest gaasidest tekib suits. Valge suits tekib puidust eralduvate veeaurude tulemusel, must suits moodustab tahmast ja puidu kresoodi koostisest olevatest raskesti süttivatest aurudest. Pürolüüsi tagajärjel tekib süsi, mis lahtise leegina ei põle, vaid hõõgub ning eraldab süsihappegaasi ja veeaure.

Koos suitsuga eralduvad tahma ja kresoot on kõige ohtlikumad. Põlemise käigus tekivad veeaurud seovad neid aineid, jahutavad ja ei lase neil ära põleda. Omades suuremat kaalu, ei lenda nad minema koos suitsuga, vaid settivad seadme detailides ja korstnas, tekitades pigi ladestumist. Ka väike kogus segab seadme normaalset toimimist vähendades selle efektiivsust, kiirendades kulumist, detailide korrosiooni ning korstnas võib tekkida tulekahju.

Milles seisneb kartulikoorte ehk tärklise ja haavapuude pigi eemaldamise efekt, milline keemiline element seda teeb?

Meeldetuletuseks:
Tselluloos (C6H10O5)n
Tselluloos on looduses levinuim polüsahhariid. Temast koosnevad taimerakkude kestad. Tselluloos on üldse kõige levinum orgaaniline aine. Kõige puhtam looduslik tselluloos on puuvill. Okaspuu puidus on ~50 % tselluloosi. Lehtpuidus on teda veidi vähem.
Vatt, puuvillane- ja linane riie ning paber koosnevad põhiliselt tselluloosist.
Tärklis ja tselluloos on väliselt teineteisest sootuks erinevad ained. Ometi on nende molekulivalem ühesugune (C6H10O5)n. Tselluloosi molekul koosneb β-glükoosi jääkidest, mis moodustavad pikki niiditaolisi ahelaid.
Tselluloosikiud koosnevadki pikkadest niitjatest glükoosijääkide ahelaist, kusjuures need niitjad ahelad on mitmekümne kaupa omavahel seotud vesiniksidemetega kimpudeks.
Tselluloosi molekuli valemis on glükoosijääkide arv kuni 10 000 ja molekulmass ~ üks miljon.
Tselluloos on tahke, valge värvusega kiuline aine. Tselluloosikiu pikkus on kuni 50 mm. Vees ega orgaanilistes lahustites tselluloos ei lahustu. Soojendamisel lahjendatud hapetega hüdrolüüsub tselluloos glükoosiks (vt. tärklise hüdrolüüs).

Tärklise hüdrolüüs:
Orgaanilised hapnikuühendid
Tärklis (C6H12O5)non kõrgmolekulaarne ühend, mis koosneb ainult suurest hulgast glükoosijääkidest. Sarnaselt sahharoosi hüdrolüüsile toimub ka tärklise hüdrolüüs ensüümide toimel, tekib glükoos.
C6H12O5)n + n H2O = n C6H12O6
Tärklise molekulis on glükoosijäägid hapniku aatomi abil kahel viisil hiigelmolekuliks seotud: hargnemata ahelas ...-Gl-O-Gl-O-Gl-O-Gl-O-Gl-O-... või hargnenud ahelas. Tärklis on looduslik kõrgmolekulaarne ühend ehk polümeer, mis on tekkinud glükoosi molekulide omavahelise reaktsiooni tulemusena. Esmalt reageerivad kaks glükoosi molekuli.

Tekkinud ühend reageerib edasi, kuni lõpuks saame ülipika tärkliseahela.
Tärklisega sama molekulivalemiga on teine looduslik polümeer tselluloos, mille molekulis on pikad ahelad kimpudesse seotud. Inimorganismis puudub ensüüm, mis lagundaks tselluloosi. Tööstuses kasutatakse tselluloosi hüdrolüüsil saadud glükoosi etanooli tootmiseks.

Orgaanilised ühendid polüsahhariidid (kummivaigud) aga ka naturaalvaigud, vahad, õlid ja rasvad lagunevad (happeline hüdrolüüs).

Tärklise hüdrolüüs:
Tärklis hüdrolüüsub hapete kui katalüsaatorite mõjul glükoosiks.
(C6H10O5)n [tärklis] + nH2O → n C6H12O6 [glükoos]

Haava puu osas oskan välja tuua tõsiasja, et ta ei sisalda vaiku. Tõe huvides peaks tellima uuringu sõltumatust laborist.

Müügil on ka oma neli-viis varianti keemilisi pigieemaldus-pulbreid, milline neist on kõige efektiivsem?

Kahjuks ei ole kõiki müügilolevaid tooteid proovinud. Raske on soovitust anda kõige osas. Küll aga peaks edu tagama enimmüüdud kaubamärgid.
Juhin tähelepanu tõigale, et kauplustes ja/või maaletoojatelt peaks saama Tooteohutus tunnistuse.
http://www.flexoil.ee/static2/252/ohutuskaart%20Pigieemaldi.pdf

Reklaamitakse korstna renoveerimist seestpoolt seguga, kas praktika kinnitab reklaami või on see lihtsalt väike reklaami ülepaisutus ja mõtekam on kohe raha koguda uue korstna ehituseks? Nimelt vanal korstnal läbivaid mõrasid ega defekte pole, seest on kivide vahelt segu välja pudenenud, kõige sügavam koht ca 1 cm.

Korstna renoveerimine seestpidiselt ei ole utoopia. Eestis on päris mitu ettevõtet kes sellisele tegevusele on keskendunud.
Mõtekuse osas toob selgust ilmselt ikkagi omaniku soov ja renoveerimis– ja korstnaehituse hinnapakkumise võrdlus.
http://www.youtube.com/watch?v=Li1hB7IEhd8

Kasutatud materjal:
http://www.hansaflame.ee/uploads/files/pdf_ee/Pigi%20efektiivne%20eemaldamine.pdf
http://www.kanut.ee/kkoda/dokumendid/paber_arhiiv/loengud/Kkeemia_paber/teema6_lahuste_omadused_valmistamine.pdf
http://www.kanut.ee/loengud/loeng06.pdf
http://www.kanut.ee/loengud/loeng05.pdf
http://www.flexoil.ee/static2/252/ohutuskaart%20Pigieemaldi.pdf
http://eur-law.eu/ET/Euroopa-Parlamendi-noukogu-18-detsembri-2006-maaruse-EU,397760,d

http://www.youtube.com/watch?v=Li1hB7IEhd8
http://www.furnitureindustry.ee/failid/Ando_Roos.pdf
http://et.wikipedia.org/wiki/H%C3%BCdrol%C3%BC%C3%BCs
http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%BCrol%C3%BC%C3%BC