Ehitus

Kas on võimalik, et metall vask toetab/soodustab kuidagi hallituse kasvu? Kuidas seletada, et uued vasest kirjaklambrid kattuvad miski kahtlase rohelise kihiga? Ja veel, sama renoveeritud maja sisekoridorides (päike ei paista!) paberist ukse-nime-sildid, värviline trükk, tuhmuvad tugevalt 1-2 a jooksul!

Kas see kõik võib olla seotud hallitusega, mille kohta varemalt esitasin siin ka küsimuse inimeste tundmiste kohta, vt:
http://www.vastused.ee/loe/ehitus/majavamm-hallitusseened/1861/hallitusseened-spoorid-eosed-tooruumides.html

Tänan
M.

Tere ja tänan eelmise vastuse eest! Kuna kirjutate, et igasugune kile on põranda konstruktsioonides kurjast, siis kuidas lahendada sellist põranda konstruktsiooni kui ventilatsiooni avadeni jääb ca 20 cm vaba ruumi (ei piisa kapillaarniiskuse ära hoidmiseks). Nüüd, kui tõsta põranda pinda ca 20 cm kuni õhutusavade ääreni, tekib minu loogika järgi vähemalt kaks ohtu: tuulutatava põrandaaluse ruumala väheneb ja niiske pinnas liiva näol jääb põrandataladele veelgi lähemale. Teine küsimus oleks siis juba puhtalt põranda konstruktsiooni teemal. Olen palju ehitusfoorumites käinud ja sealt on jäänud kumama, et kasutatakse talade vahel soojustuse hoidmiseks tuuletõkke plaati. Kas ei teki ohtu, et mingid putukad, mutukad selle lihtsalt nahka pistavad ja kuidas peab vastu niiskusele. Kas osb plaat oleks ikkagi parem, kuigi jah, palju kallim. Millist soojustust soovitate talade vahele? Kui soojustatud taladele tuleb hiljem osb plaat, kas siis peaks panema ka eelnevalt aurutõkke kile või on seegi kile kurjast?Kas soojustuse ja põrandaplaadi vahele peab jääma mingisugune õhuvahe?
Ja viimane küsimus: kuidas suhtute looduslikesse puidukaitse vahenditesse, näiteks tõrvaõlisse? Kas sobib põranda talade töötlemise? Kas haisema ei jää?Millist keemilist preparaati soovitate?

Tere!
Elame vanas puitmajas ja 2010. aasta sügisel leidsime aias asuvate terrassiplaatide alt seene. Saatsime selle Tartusse Mükoloogia Uuringukeskusesse proovi tegemiseks ja saime vastuse, et tegemist on majavammiga. Hävitasime koheselt kõik terrassiplaadid. Edasi leidsime samasuguse seene puukuuri põrandalt. Likvideerisime ka puukuuri. Nüüd, 2 aastat hiljem on meil aias istumispakud ja dekoratiivsed puujuurikad mingit seent täis (äärtest valge, keskel pruunikas), samuti uus puidust aialaud. Kas oleks võimalik foto järgi visuaalselt kindlaks teha, kas puupakkudel on ka jälle tegemist vammiga? Kas me peaksime selle puujuurika hävitama? Puuriidas tundub olevat ka samasugune seen. Ta ei pidanud ju vist vabas looduses levima?

Teine mure on, et kodus ühte tuppa on tekkinud ka imelik seenelõhn. Kas ja kuidas oleks võimalik kindlaks teha, et vamm pole hakanud levima ka maja põranda all? Seal peaks ju küll hea tuulutus olema ja kuiv.
Seen on levinud meil vist ka maale vanasse talumajja, vähemalt seal olev vana ait oli seent täis, lammutasime maha. Maal aias olevad puupakud ja puuriit on hetkel samasuguseid seeni täis. Ometi olen lugenud, et vamm ei levi vabas looduses! Ma ei oska enam midagi ette võtta, kuidas sellele piiri panna?

Tere!
Tegemist on siis paekivi vundamendil saepurutäidisega kivimajaga. Probleem siis järgmine. Talade otsad olid asetatud kivimüüri sisse (saepuru sees). Maja ise 50 aastat vana ja kolm aastat tagasi kõik põrandad mädanemise tõttu üles võetud ja saepuru seina seest umbes meetri ulatuses välja roogitud. Alumisel korrusel jaotub maja visuaalselt pooleks. Ühele poole jääb esik ja köök ja teisele poole kaks tuba. Soov on ehitada siis uued põrandad selliselt, et esik ja köök umbes 50 cm liivaalusel 15 cm peno soojustusega betoonpõrand, aga tubades sulgeda müüritises vanade talade augud, müüri serva, sokli ääre peale asetada 50 x200 prussid ja nende vahele talakingadele asetada põranda talad. Minu eelpool kirjeldatud tegevus toimub lähtuvalt sellest, et tuulutusavad on väljast juba liiga maapinna lähedal (umbes 15 cm). Toa põrandad võib esialgu puidust teha, sest nendele ei tule jäävaid konstruktsioone ja talade vahetamine seega lihtne, erinevalt esikust ja köögist, kuhu tulevad vannituba, trepp, tuulekoda jpm.
Küsimus siis järgmine: kuna põrandaalune on savikoostisega pinnas ja suhteliselt pehme ja märg, siis kas on mõeldav kasutada seal, kus on liivaalusel põrand, pinnase tugevduseks geotekstiili ja tubadesse tuulutava põranda talade alla maapinnale kile ja kilele 15 cm kuiva liiva? Kile kasuks räägib asjaolu, et algul kui põrand lahti oli, siis tekkis maapinnale eriti kiiresti just päikese käes olevale, roheline kirbe lõhnaga kiht. Koorisin selle kihi õhukeselt ära ja asetasin põrandale kile, mis on tanaseni seal olnud juba kaks aastat ja kile all on muld siiani täiesti lõhnatu ja ka muid anomaaliaid ei tähelda. Kas oskate öelda, on minu poolt kirjeldatud põrandate lahendused ehituslikult õiged või mis on kaasnevad ohud. Kui kile on lihtsalt maas ja kõik ok, kas siis võib midagi muutuda kui liiv peale tuua ja põranda alla jääb? Ühes vastuses te ei soovita boracoli, aga teises soovitate seente vohamise vältimiseks maapind boori pulbriga üle katta. Samas boor ongi just ohtlik tervisele, mille tõttu boracoli ei ole soovitada kasutada. Või kuidas?

Maja remondiks õue ladustatud põranda taladel avastasin üsna tugeva hallituse, eriti männipuust taladel. Tegemist ei ole sinise kahjustusega vaid musta värvi. Peale selle olid mõned väikesed, sellised valged vatjad ämblikuvõrgu sarnased, kuid palju tihedamad moodustised. Kas tegu võib olla mingi seente eostega? Kuna talad jäävad veel järgmise suveni välja, siis ladustasin nad ümber ja tõstsin maapinnast kõrgemale. Kuidas ja millega ma peaksin neid talasid järgmisel suvel töötlema, enne kui põrandat tegema hakkan või on liiga suur oht neid üldse tarvitada. Oht siis seene vohamiseks põrandas. Kas on mõeldav, et need talad õues enne keemilist töötlust näiteks leeklambiga üle lasta. Kuidas suhtute boracoli, kas sellest on kasu ja kas on tervisele ohutu ja millist boracoli tarvitada sellisel juhul?
Ette tänades

Tere.
Korstnapitsi otsa tehakse mitmesuguseid katteid, et vihm ja lumi ei sattuks korstnasse. Kui vajalikud need katted on? Neid katteid on näntud erinevaid, kahest küljest kinni, küljed avatud... Kas need sobivad rohkem harva köetava ahju/pliidiga? Ja veel nähtud, et korstnapitsid kaetakse külgedelt plekiga, võib-olla ka ülevalt/ on selles mõtet?

Tere hea Pepe!

Veidi murelik, kuna sai külmaga üleköetud suhteliselt vastvalminud kuid sisse töötatud kamin/korsten (u 5 meetri kõrgune, kokku u 6,8m).
Asi selles, et aasta tagasi lasin ehitada sauna kamina ja korstna alla sai korralik taldmik ehitatud (mis küll suure külmaga korra liikus, kuid sellest pole probleem tingitud).
Korsten 1 lõõriga, punasest tellisest. Sinna lõõri peaks hiljem tulema veel kerisest väljuv suits. Ehitus viimases staadiumis.
Peale mõne kuu möödumist, kui suurem külm saabus, sai tehtud tiba suurem tuli kamina alla ja lõi kamina pealt kaminapoolsesse korstakividesse vertikaalis mööda vuuki praod sisse ja sedasi mingi 14 rida kive üles välja. Pooled neist paisutas kuumuse ajal ikka sellisteks, et praod silmnähtavalt pundusid.
Küsimus selline - kas peaksin laskma kivid välja vahetada või kannataks praod ilma kive välja võtmata mingi segu või keemiaga nt. kuumutamise ajal, kui praod esile tulevad, kinni täita? Nüüd pole see laotud kivi ehk oma ilus nii oluline, et mõte isegi üle krohvida, kuid teadupärast krohvi sisse tulevad praod varem või hiljem jälle läbi pragude. Või ma eksin? Mis teha?
On head nõu antud probleemi lahendamisel?
Teie professionaalsusele lootma jäädes

Tere!
Milles võib olla probleem, kui ioonkütte katel kuumeneb üle. Süsteemis on surve korras. Katel on reguleeritud põrandaküttele määrustepäraselt st. -20 (33 kraadi), 0 kraadiga 27 kraadi ja +20 20 kraadi. Eile oli õues 17 kraadi sooja, aga katel pani süsteemi 50 kraadi. Maja läks väga palavaks. Restardi järel töötas normaalselt 4 tundi ja jälle kuumenes üle. Milles võib probleem olla? Korra juba katel välja vahetatud, kuna samuti kuumenes pidevalt üle ja torud hakkasid lekkima.

Ühes ruumis, mis ei ole praegu köetav (terve maja pole veel köetav) ja kus on põrandaks lihtsalt pinnas, hoidsin küttepuid (enamuses küll vanadest laudadest saetud jupid) ca 2 aastat. Nüüd avastasin, et on tekkinud palju punakaspruuni tolmu. See pani kahtlema majavammi tekkes. Puude alt pinnase lähedalt avastasin mitu majavammi kollet, kus oli näha majavammile omast valkjat kleepuvat seent. Osadele kolletele oli ka koorik peale tekkinud. Tegin nenedest ka pildid. Viisin selle ruumi puudest tühjaks ja plaanin majavammiga kaetud puud lõkkes ära põletada. Kas ma võin kasutada nähtavate seenteta puid kaminas kütteks, kui ma hoian neid väljas puuriidana? Järgmiseks ma plaanin kogu pinnase 30 cm ulatuses välja kaevata. Kuna puud puutusid kokku ka seintega (fibo plokk ja silikaattellis) ja vundamendiga, siis on ka nendel pindadel majavammi näha. Mida nüüd seintega ette võtta, et majavamm ei saaks edasi areneda? Tulevikus on sellest ruumist plaan teha köetava betoonpõrandaga abiruum.

1. Kas majavammi saab ka külmutamise teel likvideerida? Näiteks jätta hoone avatuks ja kütmata terveks talveks, -20 kraad.
2. Kas majavammi saab tõkestada ka lämmastikväetisega?