Ehitus

Kas Boracol 20 toime seentele on siiski samaväärne Puleium Specialiga? Paisatab teie vastustest, et Puleium on parem. Kas ka hinnad on väga erinevad?

Avastasin majavammi keldrikorruse kiviseintelt juba aasta tagasi, kuid ei teadvustanud endale, et tegu on vammiga. Vamm on aastaga uskumatult kiiresti levinud ja betoonblokkide vahelt krohvisegu justkui haihtub. Nüüd tahan teha tõrjet, kuid kas on mõtet teha seda nüüd vastu talve kui kõik tuulutusavad on nagunii külma tõttu kinni ja tõrje tulemusena jäävad seinad veel rohkem niiskemaks kui nad on (kuigi keldris silmnähtavat niiskust ei ole) või oodata pigem kevadet ning enne teha korralik ventilatsioon?

Majal on puidust põrand ja talad toetuvad vundamendile. Põranda soojustuse alusmaterjali (tuuletõkkeplaadi) ja maapinna vahe on 20-30 cm. Vundamendis on tuulutusavad. Põrandaalusel maapinnal on ka kile. Vundamenti soojustatud ei ole, kuid on üle krohvitud.
1) Küsimus, kas talveks võib tuulutusavad kinni panna? Veel selgitust. Ostsime maja teadmata, et naaberkrundid on liigse vee vältimiseks oma pinnast tõstnud. Vihmasel ja veerohkel perioodil meie hoov uputab. Ümber maja paigaldasime drenaaži, kuid sealjuures pidime vundamendi juurest tõstma ka pinnnast nii kõrgele, et maapind jääb nüüd vahetult tuulutusavade alumise piiri kõrgusele.
2) Kas vahetult maapinnast liikuv õhk tuulutusava piiril (sügis-talvel) võib mõjutada põrandate jahedust?

Tere!
Soojakulude vähendamiseks suleti keldris kõikvõimalikud avaused. Kas on, palun, piltide põhjal võimalik anda mingeid nõuandeid, mis seenelistega võib olla tegemist, kui kahjulikud võivad olla selle probleemiga mittetegelemise mõjud tervisele ning kuidas takistada seeneinfektsiooni levikut?

Pildid probleemist:
http://i50.tinypic.com/16hkvat.jpg
http://i50.tinypic.com/35kohdw.jpg
http://i45.tinypic.com/2w2q44g.jpg

Tänan vastuse eest!

Kui majavammi niidistik on kasvanud tihedalt läbi fibo vundamendi, kas sellisel juhul on vajalik fiboplokkide täielik väljavahetamine/lahtivõtmine või piisab pindmisest puhastamisest, kuumutamisest ja töötlemisest Barocoliga?
Ette tänades!

Tere. Kavas taastada vana puitpõrand ja parandada põrandaalust tuulutust. Kolmes küljes on tuulutusavad korras, aga neljandas küljes ei ole üldse ja ei saa ka teha. Kunagi oli pandud kuivkäimla tarvis põranda alt korstna ventilatsioonilõõri umbes 100 mm toru. Plaan vedada see toru 110 mm kanalisatsiooni plastiktoruga mööda seda külge laiali ja jätta kolmikute abil sinna augud, kus nad olema peaksid - kolm või neli auku. Külg ise kaheksa meetrit pikk. Kas sellest oleks üleüldse mingit kasu (mingi muidugi on) või jääb see 110 mm läbimõõduga toru nelja augu tõmbe jaoks väheseks ja korralikku tuulutust ikkagi ei teki. Kas on oht, et ämblikud teevad sinna torudesse võrgud ja kuna seda toru puhastada ei saa, siis nii või naapidi pole tast ikkagi mingit tolku?

Tere!
Kavas maja renoveerida, mille käigus ka uued liivaalusel, penosoojustusega põrandad teha. Kuna vana puitpõrand oli mädanenud aga selle põhjustanud seent ei ole võimalik enam kindlaks teha, siis sellega seoses küsimus. Võttes esialgu eelduseks, et see võis olla majavamm, kas siis on võimalik, et ta seal liiva sees edasi areneb, kui enam kusagilt toitu ei saa või võib ta toituda ka liivast ja mullast või on see välistatud? Nagu ma aru olen saanud, on teiste seente puhul liivas või pinnases toidu puudumisel arenema hakkamine kindlasti võimatu? Või kuidas?

Tere! Avastasin õues ladustatud puidul (põrandatalad) väikesed, umbes ühe kuni kahe cm suurused seeneniidistiku laigud ja osadel sinahallitust. Kui selline puit leeklambiga või kuumaõhu puhuriga üle lasta, kas siis eeldusel, et põrandaalune tuulutus on korras, võib ilma mingi muu töötluseta põranda tegemiseks kasutada või peaks näiteks pinotex impraga või tõrvaõliga veel üle katma? Impra pidavat kauplusest saadud informatsiooni järgi nüüd olema vee baasil ja ei haise nii palju. Kas tõrvaõli kaitseb sellist puitu sama palju kui keemilise koostisega impra? Kui oleks Teil endal selline olukord, kuidas käituksite? Kas 15 cm villa jääb alttuulutavale põrandale väheks?

Kõigepealt suured tänud Teie poolt antud ammendavate vastuste eest. Käin ka foorumites, aga seal on palju "spetsialiste" kahjuks. Vana maja renoveerimine on aga selline asi, kus võib vastavate teadmisteta inimene väga kergesti "ämbrisse" astuda. Mõned küsimused jäid veel õhku, millele tahaks vastuseid saada.
Esiteks selle tuuletõkke plaadi kohta talade vahel: olen näinud, kui tuuletõkke plaat on pandud siseruumi vastu kivimüüri ja peale nn soome papp. Peale lammutamist oli seal taga mingisugune suurte sipelgate pesa ja sellest tuuletõkke plaadist oli järgi ainult sipelgate tekitatud rajad ja tolm.
Teiseks kui tuuletõkke plaat niiskusega paindub, siis avanevad servad tuulele ja tuuletõkkena pole temast seal mingit kasu. Kui tuul soojustusse pääseb, siis pole ka soojustusest mingit kasu.
Kas tuleks jätta puhta põranda ja soojustuse vahele mingisugune õhuvahe või mitte ja kolmas küsimus puudutab põrandaalust pinnast. Kuna maja on lahtiste põrandatega kaua seisnud, siis oli sinna tekkinud (eriti seal kuhu valgus ja päike peale paistsid) roheline hästi terava lõhnaga kirme, mis ulatub osalt ka vundamendile. Nähtavasti mingi samblik koos hallitusega. Kui ma selle eemaldan, kas siis selle peale võib ilma pinnase töötluseta liiva peale panna? Ja viimane küsimus - kuna eelmised mädanenud põrandatalad sai ära põletatud, siis ei saa laborisse proovi saata, aga kirjandust olen uurinud, et kõige tõenäolisemalt võis selle mädanemise põhjuseks olla niiskusest tekkinud majakoorik. Puit oli lagunenud kuubikukujulisteks tükkideks ja oli kaetud valge ämblikuvõrgu sarnase kihiga aga viljakehi polnud kusagilt näha. Mis sellise põrandaalusega enne uue põranda tegemist ette tuleb võtta või ei tulegi midagi, kui teha toimiv tuulutus? Kuna aga pool maja teen liivaalusel betoonpõrandana, siis kuidas selline seenega kokku puutunud pinnas hakkab liiva ja betooni sees toimima. Kas seene tekkimine sinna on lihtsalt aja küsimus?

Tervist.
Ostsin krundi koos pooleldi põlenud palkmajaga. Pool maja ja katus on põlenud ja alates veebruari kuust 2012 on see vett saanud. Palgid on läbi vettinud ja arenevad mitmed seeneliigid. Katsin küll pool maja kilega kinni, et poolest järsku saab asja. Maja välisküljed on kaetud veneajast tep-plaadiga (laastplaadid). Eemaldasin vahelagedelt kõik saepuru ja mulla. Võtsin kõik seinad paljaks. Kas pean ka välisküljed puhtaks tegema ja kas kütmine oleks abiks ja kas niiskele pinnale kemikaalidega tõrje tegemine on mõistlik või millal seda peaks tegema? Tänan