Ehitus

Soovin restaureerida tigudiivanit, mis on aastaid seisnud vammises majas. Soov oleks ka tuua see diivan oma praegusesse korterisse.
Kas tohiks seda teha? Missuguseid abinõusid ette võtta? Ja kas tõesti piisab ainult HEPA filtrist? Kõiki diivani osi lahti ei võetud, sest nad olid heas seisus (seljatugi ja küljetoed). Silmaga nähtavaid kahjustusi pole märganud.

Lugupidamisega

Tere

Meil on 4-toaline korter 9k. paneelmaja (1981 ehitusaasta, Tallinn) 4. korrusel.
Korteris on 2 ventilatsiooni auku: köögis ja wc-s, neist korralikult töötab ainult köögi ventilatsiooni kanal, sest ehituse ajal oli sant.plokk paigaldatud valesti ja ventilatsiooni auk on tal vales kohas (läks vent. kanalist mööda).
Aknad on vanad. Plaanime remonti teha, kuid pvc akende paigaldamisega muutub ventilatsioon olematuks.
Kuidas oleks mõistlikum ventilatsiooni teha? Tuleb tagada õhuvool nii sisse kuid ka välja (ühest väljavoolu ventilatsioonikanalist ilmselt ei piisa).

Tere
Avastasime oma keldriboksist (suurus ca 6m2) vatitaolise moodustise ja saatsime tuttavale mükoloogile TÜ-st, et ehk teab millega tegemist. Vastus - tundub, et majavamm (Serpula lacrymans). Moodustis kattis muldpõrandal olnud vana kasti, pind ca 40x40 cm. Eemaldasime selle ja pinnase ca 5 cm sügavuselt ja 1m2 laiuselt. Tegime ka keldriboksi tühjaks seal olnud asjadest. Kahjuks jäi foto tegemata. Küsimused: Mida nüüd, vastu talve, veel kindlasti peaks tegema? Ja kuidas toimida edaspidi? Mida teha keldriboksis olnud kartulite ja esemetega (peamiselt remondivärvid)?
Vastuse eest ette tänades murelik majaomanik

Talumaja toa põrand vajas remonti, avamisel avanes üllatav pilt. Kihi soome papi ja kihi vineeri alt tulid välja põrandalauad (plangud 50 mm) mis asetsesid otse mullal. Ei olnu kruusa ega liiva. Eemaldanud lauad paistsid pinnasest talad u.150x150mm. 2/3 sellise põranda seisukorrast oli üllatavalt hea, vaid ühes toa osas oli niiskus põranda alla pääsenud. Arvatavasti on niiskus tunginud sisse läbi vundamendi, kuna pinnas on õue pool aastatega kerkinud. Kui sealt nüüd liigne pinnas eemaldada, peaks vundament taas hingata saama. Või kuidas peaks antud olukorras üldse käituma? Ei tahaks eksida, sest selliselt ehitatud põrand toimis ju hästi ja seda pea 80 pikka aastat. Kõike head soovides ja tänud.

Tere,

Tellime palkmaja ehitust, suurtest tahutud palkidest maja pannakse kokku praegu ehitaja angaaris. Lisaks sinele, mis on palkidel paiguti väga nähtav, on kolmel palgil näha olnud roosat hallitust (ehitaja sõnul ei ole ta sellist hallitust varem näinud). Tegemist oli roosa peene triibuga, mis jooksis laineliselt piki puidule iseloomulikke jooni u 15 cm ulatuses.
Ülevaatuse ajaks oli ehitaja ühte sellist palki töödelnud Boracol Special lahusega ning seal enam seda hallitust näha ei olnud. Samas oli see tekkinud kõrvalpalgil. Nüüdseks on ehitaja kõik kolm palki Boracol lahusega pritsinud ning hallitust enam näha ei ole (ja kahjuks ka pildistada ei saa).
Millise seenega võiks olla tegu ning kui ohtlikuks see võib osutuda hiljem (nt majavammi tekkimiseks vms)?
Taustaks veel niipalju, et ehituse järelvalve poolt mõõdetud niiskusesisaldus maja palkidel:
*Mõõtes sügavusel 45 mm vahemikus, siis 26-32%.
*Mõõtes sügavusel 17 mm, siis 24%
*Mõõtes sügavusel 7 mm, siis 20%.
Tänan vastuse eest ette.

Tere!

Mure on siis uue põranda ehitamisega. Tegemist on puitmajaga ja hoonel on täiskelder. Kuna maja esimene korrus oli vammi küüsis (vamm sai tegutseda, kuna hoone esimene korrus oli mitmeid aastaid kütmata) pidi kõik puitpõrandad teisaldama koos muld-liiv-kruus-lubi soojustus kihiga. Seinad on kõik kuni välimise diagonaallaudiseni tühjaks tehtud, kõik vammiga kahjustunud konstruktsioonid on välja lõigatud ja uutega asendatud. Nüüd oleks vaja uus ja asjakohane põranda konstruktsioon välja mõelda.
Keldri ja 1. korruse vahel on betoonist vahelagi, kandvateks elementideks on raudteerelsid. Betooni peal on pigikiht. Kelder on niiske ja kütet seal ei ole. Esimesel korrusel on ahiküte.
Minu mõte oleks järgmine: põletiga betoonpõranda pealne pigi läbi kuumutada. Kõik seinad ja konstruktsiooni osad boracol 20-2Bd-ga üle tõrjuda ca 1m kõrgusele. Kuna betooni pealmine pind on kohati kuni 4cm madalam kui raudtee relsside ülemine pind, siis peaks ühtlustama kuiva liivaga (borax pulbriga segatud) kõik ühtlaseks tasapinnaks. Sinna peale tuleb 100 mm penot, siis kile ja võrkarmatuur ning 50 mm betooni, kõige peale läheb naturaalne parkett. Märgades ruumides läheb elektri põrandaküte betooni sisse ja pinna peale plaadid.
Loodetavasti on mõistlik lahendus, mida arvate teie?

Ette tänades

Kaugküttega kortermajas plaaniti 5 aastat tagasi küttesüsteemi jaotustorustiku vahetust, kuna torustik ja malmradiaatorid on 50 aastat vanad. Kas selline töö võib tavaliselt tähendada, et vahetatakse püstikud igas korteris (vahetamata radiaatoreid) või remont piirdub vaid jaotustorustikuga kuskil väljastpoolt kortereid?
Millised on riskid seoses plaanitud renoveerimise tegematajätmisega (nt, paks sete kogub torustiku sisepinnale; leiged radiaatorid; torude lõhkumine vm)?
Kuidas tehakse kindlaks renoveerimise vajadus?
Kes vastutab tarbetu küttekulu või võimaliku veeavarii korral (majas on korteriühistu)? Kuidas saab tõendada veeavarii põhjust?
Tänu vastuse eest.

Tänan teid selle majavammi küsimuse osas. Ma siis loodan, et saan ise selle seene tõrjumisega hakkama ja teen kõik õigesti. Aga kas iseenesest, kui jätta pärast tõrjet kõik natukeseks seisma, oleks õige? Ja mul on ka selle vundamendi tuulutusega probleeme. Nimelt asub maja natuke mäe külje peal. Üks osa vundamendist on päris kõrge pea 1 m, aga teine külg on vaid u 30 cm. Ja vamm ongi tegelikult suures osas just madalamal maja poolel. Eks vist liigniiskus ongi selle põhjus - lumi, vihmavesi, aga pole ka kõike põrandat veel üles jõudnud võtta ja vaadata, kus täpselt põhjus on. Iseenesest augud saaks sinna teha, aga auk jääks sel juhul täpselt põrandaga tasapinda mitte alla. Sinna poolde jääb ka vannituba, mis plaanis täita siis kergkruusaga ja siis valada.Probleem jääks ainult koridori põrandaga või siis see ka teha valatuna. Ja ma saan ka ainult kolmest küljest auke teha, sest ühel pool on vana maja vastas. See tähendab, et osad põrandad saaks tuulutada ainult otsast mitme auguga või kas ka vaheseina vundamendile võiks teha augud? Siis saaks õhu paremini liikuma. Ja veel, kas tavaline kruus sobib uueks põrandaaluseks pinnaseks kui tuleb õhutusega põrand.
Ettetänades,

Mul on seoses kergkruusaga veel küsimusi. Mul on üks kõrvalhoone, nimelt maakelder ja selle peale tehtud hoone. Kelder on ise üleni betoonist valatud maa sisse ja maja tegin siis keldri peale. Tegin fibost vundamendi keldri lae peale. Keldri lagi ka valatud betoonist. Keldri lagi jäi siis niiöelda maja põrandaks või õigemini sai sellest nagu vahelagi. Vundamendi täitsin ära kergkruusaga ja kruus läks siis otse vahelae peale. Vundamendi sisse panin ka talakingadega immutatud talad ja talade peale aurukile ja siis distants ja siis osb. Talad jäid kruusa sisse, enne päris põranda kinni panekut lasin kruusal kuivada. Tegemist on iseenesest muidu sellise suvetoaga, kus ka vahepeal elektriga köetakse. Aga enamus aega on külm ruum. Keldrist on ka venttoru viidud katusele. Vundamendi maapealne osa sai ka penoga väljast ära soojustatud.
Küsimus ongi nüüd selles, et kas sellises põrandas võib teekida liigniiskus ja hiljem seen kergesti? Sest siin peaks ju tegelikult olema nagu vahelae süsteem, mitte aga nagu pinnase peal olev kergkruus. Ma loodan, et te saite mu mõttest aru ja kas ma tegin õigesti või tuleb leppida tagantjärele tarkusega.

Aivar.

Avastasin oma maamajas majavammi - tundub seda olevat. On siis võimust võtnud köögi ja koridori ning ka juba elutoa põrandas. Lauad on juba sisuliselt läbi. Tahangi küsida, mida mis järjekorras tegema ma peaksin. Ise mõtlesin, et viin kõik puidu majast välja ja põletan ära ning ka pinnase kaevan välja. Tegemist nimelt siis muidu lintvundamendiga ja täidetud kruusa ja liivaga ning siis lihtsalt talade peale (talad toetuvad kruusale) pandud lauad. Vundamendil aga puudub õhutus. Et kui ma teen maja seest täielikult tühjaks nii seinad (maja muidu tehtud tuhaplokist ja silikaadist) kui ka põrandad ja seejärel kuumutan ja immutan nii vundamendi kui ka seinad Boracoliga, et kas sellest piisab? Plaan on jätta ka hiljem maja mõneks ajaks tühja karbina seisma, et jälgida mis saab. Üks aga on selle maja juures muidugi veel, nimelt on see uuem maja tuhaplokist ehitatud juurde vanale palkmajale ja st et üks palgist sein on neil kahe vahel. Võtsin ka palkseina lahti, silmaga nähtavat seent praegu ei avastanud. Ja ka palkmaja poole peal ei paista praegu midagi olevat, seal käib ka praegu elu. Aga kindluse mõttes peaksin vist ka palkseina üle mürgitama. Muidugi üritan ka leida üles kohad, kust võib niiskus majja sisse tulla. Hiljem oli plaan teha uued põrandad kergkruusa täitega, panna sügavimmutatud talad sisse ja osb plaat peale. Talad kinnitada vundamendi külge. Talade peale aurukile ja siis distantsliist plaadi alla. Vundamendile õhuauke siis ei teeks. Kuna kergkruus ei hallita, siis juhul kui tekib niiskus, peaks saama see ära pinnasesse minna. Aurutõket soovitatakse ülemise materjali kaitseks. Küsimus on vast ainult talades, mis jäävad kergkruusa sisse. Plaan on muidugi teha seda tööd järk-järgult ja lasta kruusal enne kinnipanemist ära kuivada loomuliku õhutuse teel. Iseenesest fibo kodulehelt võib sellist konstruktsiooni leida. Tahangi nüüd teada, et kas see mõte on kõik õige.
Ette tänades.