Ehitus
Küsimus: Mis vahend see võiks olla, "piim" oli vedel, imbus kohe puidu sisse, ei olnud rasvane, isegi veidike nagu läbipaistev?09.09.2013
Tere, kasutasin umbes aasta tagasi euroalustest meisterdatud diivanilaua toonimiseks K-rautas ostetud sellist piimjat vedelat asja "puidu piim". Kahjuks purki alles ei hoidnud ja nüüd uuesti seda sama asja vaja, kuid poes seda enam pole ja müüa ei oska soovitada ja ei tea ka mida ma üldse selle nn "puidu piima" all mõtlen?
Kas oskate öelda, mis asi see olla võis, mida kasutasin. See "piim" oli hästi vedel, imbus kohe puidu sisse, ei olnud rasvane, isegi veidike nagu läbipaistev nagu lahja piim. Tuli mitmeid kordi üle teha, alles siis muutus puidu värv heledamaks.
Kas oskate öelda, mis asi see olla võis, mida kasutasin. See "piim" oli hästi vedel, imbus kohe puidu sisse, ei olnud rasvane, isegi veidike nagu läbipaistev nagu lahja piim. Tuli mitmeid kordi üle teha, alles siis muutus puidu värv heledamaks.
Vastus: Meelis Tarto, koolituskeskuse juht, AS Tikkurila, www.vivacolor.ee
1. variant on toonida Tikkurila Pirtti peits tooniga 5060, ning peitsida.
2. variant on võtta Nostalgia puiduvaha valge valmistoon (Coconut).
Mõlemad tooted on vesialuselised.
Mida te täpselt kasutasite eelmisel korral, on raske tuvastada selliselt.
Küsimus: Kas remondi käigus õhe poole katuse osaliseks tõstmiseks on vaja ehitusluba?06.09.2013
Soovime oma maja katust tõsta osaliselt. See tähendab, et ainult ühelt poolt ja katuse üldkõrgus jääks samaks. Katuse kalle on väga suur ja selle arvelt saaks teisele korrusele ühe toa juurde. Kas on vaja võtta ehitusluba?
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Küsimus: Kuidas eemaldada vineerlael vana lakk, et uuesti üle lakkida ja saada heledam ja värskem tulemus?13.08.2013
Vanas majas on vineerist laed, ilmselt lakitud. Kuidas eemaldada vana lakk, et uuesti üle lakkida ja saada heledam ja värskem tulemus? Liivapaberiga lihvides jääb "triibuline", kas seda viga annab parandada või peab selle lae üle värvima?
Vastus: Meelis Tarto, koolituskeskuse juht, AS Tikkurila, www.vivacolor.ee
Vana laki eemaldamine on suhteliselt töömahukas ettevõtmine. Lihvimine on kõige levinum variant. Selleks on soovitatav kasutada jämedat lihvpaberit (nt nr 60 või nr 80) ning lihvimismasinat. Kui jämeda paberiga on lakk eemaldatud, siis teha veel enne lakkimist peenema lihvpaberiga (nt nr 240 või veel peenem) vahelihv. Kui uus lakikiht on kuivanud, võib jällegi teha peenikese lihvpaberiga vahelihvi ning seejärel kanda teine lakikiht pinnale. Kui enne lakkimist teha peene lihvpaberiga lihv piki puidu süüd ning lakkida ka piki puidusüüd, siis lihvimisjälgi näha ei jää. Lakiks soovitan Vivacolor lakki Laquer Wall Akva. Seda lakki saab ka toonida.
Kui kogu laki maha lihvimine on ikkagi liialt tülikas, siis on tõepoolest lihtsam võimalus lagi üle värvida soovitud tooni värviga. Selleks on ikkagi soovitatav teha vahelihv, et pinda karestada. Värviks soovitan kasutada Vivacolor´i värvi Special Furniture Akva. Tegemist on vesialuselise värviga, mida saab toonida kõiki toone.
Küsimus: Kas hallitusseente (sh majavammi) levikut on võimalik esialgu või ennetatavalt pidurdada valgusega?12.08.2013
Tere
Selline küsimus, et kas hallitusseente (sh majavammi) levikut on võimalik esialgu või ennetatavalt pidurdada valgusega? Pean silmas nakkatanud kohti. Näiteks spetsiaalse luminofoortoruga bakterite hävitamiseks (UV-C kiirgus) või mõne muu valgusega (http://effex.ee/index.php?pg=1&pgr=18&sgr=37&id=143). Loomadele mõeldud valgusega (http://www.osram.com/osram_com/products/lamps/fluorescent-lamps/fluorescent-lamps-t8/fluorescent-lamps-t8-special-versions/biolux-t8/index.jsp?productId=ZMP_111082)
Taimedele mõeldud valgusega (http://www.osram.com/osram_com/products/lamps/fluorescent-lamps/fluorescent-lamps-t8/fluorescent-lamps-t8-special-versions/fluora-t8/index.jsp?productId=ZMP_60391) jne.
Ette tänades
Selline küsimus, et kas hallitusseente (sh majavammi) levikut on võimalik esialgu või ennetatavalt pidurdada valgusega? Pean silmas nakkatanud kohti. Näiteks spetsiaalse luminofoortoruga bakterite hävitamiseks (UV-C kiirgus) või mõne muu valgusega (http://effex.ee/index.php?pg=1&pgr=18&sgr=37&id=143). Loomadele mõeldud valgusega (http://www.osram.com/osram_com/products/lamps/fluorescent-lamps/fluorescent-lamps-t8/fluorescent-lamps-t8-special-versions/biolux-t8/index.jsp?productId=ZMP_111082)
Taimedele mõeldud valgusega (http://www.osram.com/osram_com/products/lamps/fluorescent-lamps/fluorescent-lamps-t8/fluorescent-lamps-t8-special-versions/fluora-t8/index.jsp?productId=ZMP_60391) jne.
Ette tänades
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
UV-C kiirgus on hallitusseentele (ja eostele) neutraliseeriva ehk arengut peatava toimega. See ei hävita seeni, kuid ei lase neil edasi areneda. Oluline on teada, et valguskiirgus levib sirgjooneliselt ning sellega ei saa töödelda varjatud kohti näiteks kapitagused, kaardinatagused ja teised kohad. Efektiivuse tõstmiseks võib õhu ruumis panna ventilaatorite abil liikuma ning sellega kantakse hallitusseene eosed kiirguse ette.
Eriti oluline on, et UV-C KIIRGUS ON OHTLIK INIMESTELE, TEKITAB NAHAVÄHKI. Toodud väide on teaduslikult tõestatud!!! Seega ei või nimetatud valgusega töödeldes ruumis viibida.
Kalle Pilt
Küsimus: Kas aluspõranda ja villa vahele tuleks kasutada mingit tuule- või aurutõket?08.08.2013
Meil on palkmaja, millele on hiljem kivivooderdis ümber tehtud. Võtsime üles nurgapoolse toa põranda, kuna see oli välisseina poolt alla vajunud. Selgus, talad olid välisseina poolt mädanenud. Lammutasime kogu põranda, paigaldasime uued talad. Talade vahekaugus natuke alla meetri. Aluspõrandaks kasutasime OSB plaati, mille peale paneme soojustuseks villa ja peale samuti 2,2 cm OSB, siis laminaat. Palun öelge, kas aluspõranda ja villa vahele tuleks kasutada mingit tuule- või aurutõket? Kas põranda alla jäävat vundamenti on vaja millagi katta? Kuna seina paneme uue kipsplaadi, siis selle alla läheb kiht villa, siis kas on mõistlik panna villa ja kipsi vahele aurutõkkekile. Meil läks vana sein nurgast ja u pool meetrit alt poolt hallitama, hallitas ainult tapeet, alt oli kõik korras. Ilmselt tuli külm sisse vajunud põranda ja seina vahelt ja tekkiski hallitus. Kuna vahetame välja ka kogu maja aknad, siis tekib uus küsimus. Kas sinna nurgatuppa peab tegema veel välisseina lisatuulutusavasid ja kui on vaja, siis kas piisab lihtsalt käbi seina tehtud august, mille talvel kinni paneme? Tean, et maja tuleb soojustada väljastpoolt, kuid praegu pole see rahaliselt võimalik. Kindlasti peame ka vundamendi kunagi väljast lahti kaevama ja korda tegema. Püüame oma jõududega ilma kedagi palkamata nurgatuba korda teha ja nii tekibki küsimusi, mis ehitajale pole kindlasti mingi probleem. Tuli veel meelde, põranda alt leidsime sipelgapesa, mille vedasime kõik välja, eelmisel suvel oli see tuba ühe korra täis suuri tiibadega sipelgaid!
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Kui aluspõrandaks on kasutatud OSB plaati (mis pole kõige parem aluspõranda materjal), siis tuuletõket sinna vaja pole, sest plaat ise toimib tuuletõkkena. Samuti pole vajalik aurutõke ei põrandale ega seina. Seina seestpoolt soojustamine on problemaatiline, kindlasti ei tohiks sinna panna soojustust rohkem kui 50 mm ning pigem kaaluda väljastpoolt soojustamise võimalusi. Tuulutus (ventilatsioon) tuleb koos või pärast akende vahetamist hoolikalt läbi mõelda. Nii väheste lähteandmetega ei oska soovitusi anda. Sipelgate vastu aitabki kõige paremini pesa likvideerimine ja nende hoonesse sissepääsuteede sulgemine.
Kalle Pilt
Eesti mükoloogiauuringute Keskus SA
Küsimus: Mida teha niiskusseentega ühes ruumis olnud asjadega, et mitte levitada seent teistesse ruumidesse?05.08.2013
Tere.
Tegemist on 1,5 korruselise kivist eramajaga. Probleem ilmnes alumisel korrusel, mis poolenisti asub maapinnast allpool. Põrand olnud ehitamisest saadik (1978) - puitpõrand laagidel, peal soome papp, mis põrandavärviga ülevärvitud. Üleeile leidsime kappi nihutades liistul valge rusikasuuruse olluse, lisaks väiksemad kolded, papi ülesvõtmisel oli põrandalaudadel valge kord, nahkjas, tekstuuriga, mida alguses pidasime isegi paberiks. Lisaks on seinad kaetud puitvoodriga. Mure selles, et kuivõrd selline seen levib teistesse ruumidesse - üle koridori jäävasse puidust vooderdatud sauna eesruumi, sauna? Kas on võimalik, et seen on levinud seina mööda üles krohvi ja tellise pealt II korrusele viiva trepi sisse (valatud trepp, peal plaadid + põrandakattematerjal mistra) - mitmed aastad ilmneb suvekuudel kahel trepiastmel probleem, millele pole lahendust seni leidnud - pidevalt niiske, kattematerjal tõmbub veidi kummi, tundub, nagu oleks hallitanud, kütteperioodil probleem kaob/väheneb. Samas jookseb seinal pragu, mille kohalt lööb värvi lahti. Katus selles piirkonnas läbi ei lase, vähemalt pole meie seda suutnud tuvastada. II korruse wc ilmnenud sama probleem - värv hakanud paaril viimasel aastal kooruma, seinal valge pulberjas kiht, mis võib olla ka pahtel? Lisaks on selline mure - alumisel korrusel olevasse ruumi jäid meil osaliselt sisse kapid, riiulid koos raamatutega, kuid probleemi tuvastamiseks on osaliselt juba põranda pappi ja laudu eemaldatud - kas neid kappe ja raamatuid saab probleemideta edasi kasutada, tuua II korrusele, kus meil on puitpõrandad ja -mööbel. Ma kardan, et selle lammutustööga on suurel hulgal eoseid lendu lastud. Mida saaks teha olemasolevate asjadega, et takistada seene levikut teistesse ruumidesse, sh selles ruumis olevate ja olnud asjadega, iseenda riietega?
Teie vastust ootama jäädes
Tegemist on 1,5 korruselise kivist eramajaga. Probleem ilmnes alumisel korrusel, mis poolenisti asub maapinnast allpool. Põrand olnud ehitamisest saadik (1978) - puitpõrand laagidel, peal soome papp, mis põrandavärviga ülevärvitud. Üleeile leidsime kappi nihutades liistul valge rusikasuuruse olluse, lisaks väiksemad kolded, papi ülesvõtmisel oli põrandalaudadel valge kord, nahkjas, tekstuuriga, mida alguses pidasime isegi paberiks. Lisaks on seinad kaetud puitvoodriga. Mure selles, et kuivõrd selline seen levib teistesse ruumidesse - üle koridori jäävasse puidust vooderdatud sauna eesruumi, sauna? Kas on võimalik, et seen on levinud seina mööda üles krohvi ja tellise pealt II korrusele viiva trepi sisse (valatud trepp, peal plaadid + põrandakattematerjal mistra) - mitmed aastad ilmneb suvekuudel kahel trepiastmel probleem, millele pole lahendust seni leidnud - pidevalt niiske, kattematerjal tõmbub veidi kummi, tundub, nagu oleks hallitanud, kütteperioodil probleem kaob/väheneb. Samas jookseb seinal pragu, mille kohalt lööb värvi lahti. Katus selles piirkonnas läbi ei lase, vähemalt pole meie seda suutnud tuvastada. II korruse wc ilmnenud sama probleem - värv hakanud paaril viimasel aastal kooruma, seinal valge pulberjas kiht, mis võib olla ka pahtel? Lisaks on selline mure - alumisel korrusel olevasse ruumi jäid meil osaliselt sisse kapid, riiulid koos raamatutega, kuid probleemi tuvastamiseks on osaliselt juba põranda pappi ja laudu eemaldatud - kas neid kappe ja raamatuid saab probleemideta edasi kasutada, tuua II korrusele, kus meil on puitpõrandad ja -mööbel. Ma kardan, et selle lammutustööga on suurel hulgal eoseid lendu lastud. Mida saaks teha olemasolevate asjadega, et takistada seene levikut teistesse ruumidesse, sh selles ruumis olevate ja olnud asjadega, iseenda riietega?
Teie vastust ootama jäädes
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Tänan põhjaliku olukorra kirjelduse ja küsimuste eest.
Seene liike (suure tõenäosusega on I ja II korrusel erinevad seened) ei õnnestu kirjelduse põhjal määrata. Lisaks tundub olevat kahe erineva hõimkonna seeni - hallitusseened ja puitu lagundavad seened, mõlemad väärivad määramist, sest esimesed neist on ohtlikumad inimese tervisele ja teised materjalidele (eriti puit- ja puidupõhistele materjalidele). Seente määramiseks liigi tasandil soovitame siiski pöörduda laborisse vt. www.mycology.ee.
Seeneniidistiku levik vertikaalselt (esimeselt korruselt teisele) on võimalik ainult erandjuhul, kui selles piirkonnas on väga niiske keskkond. Horisontaalselt ehk põrandatasapinnas seevastu on seeneniidistiku levik enamasti suurem, kui välised tundemärgid (viljakehad, materjalide värvumine, värvi koorumine jms.) näitavad. Seega tuleks põrandaalust kontrollida kõikide esimese korruse põrandate ulatuses, seda saab teha fiiberoptilise boreskoobiga ilma põrandat avamata. Sauna suunas on seene levik suure tõenäolisusega.
Mis puudutab seeneeoste lendumist, siis neid on õhus pidevalt, nad on suhteliselt väikesed ja nad levivad õhuvoolude, koduloomade, inimeste ja ka närilistega. Eoste levikut takistada pole praktiliselt võimalik. Oluline on teada, et eosed hakkavad arenema ainult soodsas keskkonnas ehk seenele sobiva niiskusesisalduse, temperatuuri, toitainetesisalduse, valguse (osadel seentel), hapniku (osadel seentel) ja keskkonna happelisuse korral.
Treppide (ja ka põrandate) materjalid tõmbavad kummi ka seetõttu, et niiskusesisalduse muutudes muutub materjali maht. Seetõttu suvel ja sügisel, kui on õhuniiskus suurem, tasakaalustub materjali niiskusesisaldus kõrgema niiskusesisalduse juures ning materjali maht on võrreldes kütteperioodiga oluliselt suurem, puitmaterjalidel sõltub mahu kasvamine ka kiu ja aastarõngaste suunast ning sellepärast lauad tõmbuvad niiskusega kummi ehk kõmmelduvad. Samas võib kummitõmbamine olla ka seene kasvu tunnus, sest kui seen kahjustab põrandat altpoolt, siis alumised puidukiud katkevad ja lauad kõmmelduvad samuti. Kokkuvõtteks võib öelda, et selliseid kohti tasub kontrollida, kuid puitu lagundavate seente levik seal pole kindel, seda eriti trepil ja teisel korrusel.
Valge pulberjas kiht kivimaterjalide (krohv, betoon, tellis jms.) on enamasti mineraalse päritoluga, mis tekib mineraalide lahustumisel vee (niiskuse) liikumisel läbi materjali ning kristalliseerumisel, kui vesi, jõudes välispinnale, aurustub. Kui tegemist on seeneniidistikuga, siis on enamasti näha ka niitjad struktuurid. Seda, kas tegemist on orgaanilise või mineraalse ainega, saab kontrollida nn. näputestiga: Võtke leitud ainet väike kogus sõrmede vahele ja hõõruge, kui moodustub rull, on suure tõenäosusega tegemist orgaanilise ainega, kui aine laguneb pulbriks, on pigem tegemist mineraalse ainega. Rulli tekkimisel peaks jälle pöörduma labori poole liigi määramiseks.
Esemete viimisega ühest ruumist teise võib seeneniidistikku edasi viia (eoste kohta vaata eespool). Selleks oleks vajalik edasiviidavate esemete sokli ja jalgade ning seinaga kokkupuutunud piirkonnad hoolikalt puhastada ja desinfitseerida. Seda saab teha käepäraste vahenditega, kui puhastate nimetatud osad kas naatriumhüpokloritit (nt. Domestos), vesinikülihapendit (MycoCleaner) või alkoholi (nt. CutaSept) sisaldavate desinfitseerimisvahenditega. Eriti hoolikalt tuleks puhastada pragude piirkond ja ebaühtlase pinnaga materjalid. Raamatute puhul tuleks jälgida nende märgumist, kui paber on kuiv, siis desinfitseerimist pole vaja teha, kuid kui lehed on märgunud (ja raamat väärib säilitamist), siis soovitame seda töödelda termiliselt (kuumutada 120 kraadi juures pool tundi (NB! liimitud raamatud võivad kannatada saada). Kui viite esemeid ja materjale (sh. raamatud) teisele või kõrgemale korrusele ning seal pole neil kokkupuudet niiskete ruumide ja/või muude niiskusallikatega, siis pigem pole töötlus hädavajalik, sest seal hakkavad puitu lagundavad seened arenema ainult suure niiskusesisalduse korral.
Loodan, et saite siit piisavalt informatsiooni edasi tegutsemiseks.
Parimate soovidega,
Kalle Pilt
Eesti Mükoloogiauuringute Keskus SA
Küsimus: Kas krohvitud palkmaja fassaadi soojustamiseks tuleks krohv enne eemaldada?05.08.2013
Vana palkvoodriga maja (1945) välisseinad on krohvitud, mis osaliselt on hakanud pudenema. Kas maja soojustamisel tuleks krohvikiht eemaldada? Kas renoveerimiseks (soojustamine, katuse vahetus) tuleb taotleda omavalitsuselt luba?
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Küsimus: Kas korteris leviv ebameeldiv hais võib olla mingist seenest ja niiskusest?01.08.2013
Tere!
Selline mure. Elame Õismäel paneelmajas 4. korrusel (tegu on 5-kordse majaga). Ülevalt naaber ehk viienda korruse naaber väidab, et keegi tema kodu haisutab. Kord see tuleb aknast ja kord tuleb see põrandast. Muidugi süüdistab meid ehk alumisi elanike. Käisin täna tema korteris. Tõesti seal oli mingi väga omapärane hais. Meenutas natukene puitu ja samas meenutas nagu natukene mädaema läinud kartulikoori. Väga spetsiifiline lõhn. Mul seal korteris viibides 10 minutiga hakkas väga iiveldama ja paha olla. Kas võite aimata, mis see võib olla, kas mõni seen?
Maja ise soojustati ära 4 aastat tagasi ja enne seda 5. korruse korterid hallitasid. Kas see võib kuidagi seotud olla?
Tänades,
Selline mure. Elame Õismäel paneelmajas 4. korrusel (tegu on 5-kordse majaga). Ülevalt naaber ehk viienda korruse naaber väidab, et keegi tema kodu haisutab. Kord see tuleb aknast ja kord tuleb see põrandast. Muidugi süüdistab meid ehk alumisi elanike. Käisin täna tema korteris. Tõesti seal oli mingi väga omapärane hais. Meenutas natukene puitu ja samas meenutas nagu natukene mädaema läinud kartulikoori. Väga spetsiifiline lõhn. Mul seal korteris viibides 10 minutiga hakkas väga iiveldama ja paha olla. Kas võite aimata, mis see võib olla, kas mõni seen?
Maja ise soojustati ära 4 aastat tagasi ja enne seda 5. korruse korterid hallitasid. Kas see võib kuidagi seotud olla?
Tänades,
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Antud informatsiooni põhjal ei oska midagi arvata. Vajalik on teha õhuproovid ja vaadata, mis seal välja kasvab (millised eosed hakkavad arenema). www.mycology.ee
Kalle Pilt
Küsimus: Millist roovi materjali soovitate laudkatusele?31.07.2013
On aeg panna palkehitisele uus katus. Sarika samm on 1,5 m ja sarikad on palkidest. Hetkel on peal ümarlattidest roov ning sindelkatus, mis on juba läbi. Uus plaan on panna laudkatus 25*200 lauast vaheliti. Kas oleks mõistlik kasutada roovilauaks 36*100 saematerjali või jääb väheseks?
Vastus: Avo Nurming, Baltikumi vanem tehniline konsultant, Monier OÜ, www.monier.ee
Ümarpalk sarikad olid enimlevinud sarikamaterjal eelmise sajandi alguses. Enamasti on need vanad palktarindid heas korras ja kestavad kivikattega sama kaua, kui nad on tehtud tervest puidust ning püsivad õhkkuivad (niiskus mitte üle 20-22%).
Palksarikatele, mille vahed kõiguvad 1,2 kuni 2 meetrit, sobib roovituseks saematerjal 50x100mm, millega on hea katust rihti ajada. Suureks abiks rihtimisel on Monieril pakkuda roovirihtimis kiilud, mis on laos kohe saadaval ja suureks abiks katuste renoveerimisel.
Küsimus: Kas on võimalik ja mõtet soojustada väljastpoolt ainult maja põhjapoolne osa?30.07.2013
Kas on võimalik soojustada väljastpoolt ainult maja põhjapoolne osa (puitmaja 19.saj ehitatud) ja seal vahetada välja laudis? Sest see osa majast nõuab talvel palju kütmist. Ülejäänud välisvooder ainult üle värvida?
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Hoone ebaühtlane soojustamine võib tekitada niiskusprobleeme, kui rohkem soojustatud osa on olulisel suurem kui väiksema soojustusega osa, sest veeaurujuhtivused on neil pindadel erinevad ja väiksema soojustusega osas niiskuskoormus tõuseb. Kuid kui teil jääb väiksema soojustusega 3/4 hoonest, siis sellist nähtust ei teki. Seega teie hoonel probleemi ei tohiks tekkida.
Mõned soovitused veel:
Soojustada oleks vajalik väljastpoolt!
Enne soojustamist mõelge läbi avade ümbrused ja räästa kaugus seinast ja vundamendi ning seina ühenduskoht, sest soojustamisega nihkub seina välispind väljapoole!
Seina täiendaval soojustamisel ei soovita seina lisada niiskustõket, kuid tuuletõke on vajalik!
Parimate soovidega,
Kalle Pilt