Politsei
Küsimus: Kas alaealine võib juua kodus pudeli siidrit, kui toimub näiteks vanema sünnipäev?02.09.2015
Tere!
Kas alaealine (pigem 15-17.a) võib tarvitada/juua kodus lahjat alkoholi (n. 1 või 2 0,33l pudelit siidrit), kui toimub näiteks vanema või kellegi muu tuttava sünnipäev?
Kas alaealine (pigem 15-17.a) võib tarvitada/juua kodus lahjat alkoholi (n. 1 või 2 0,33l pudelit siidrit), kui toimub näiteks vanema või kellegi muu tuttava sünnipäev?
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Alkoholiseadus (AS) näeb ette kategoorilise alkohoolse joogi tarbimise keelu ja seda eranditeta. Seega sõltumata alaealise hetkevanusest ei või ta vastavalt AS § 46 tarvitada mitte ühtegi alkohoolset jooki kuni täisealiseks (so 18 aastaseks) saamiseni.
AS § 46. Alaealisel alkohoolse joogi tarbimise keeld
Alaealisel on alkohoolse joogi tarbimine keelatud.
allikas: https://www.riigiteataja.ee/akt/101092015001?leiaKehtiv
Küsimus: Millise karistuse võib saada joobes ja pärast 23.00 kodust väljas viibiv 14-aastane alaealine?02.09.2015
14.a tütar saadi politsei poolt kätte, kuna oli üle 23.00 väljas ja joobes olekus (0,59 promilli), tehti protokoll. Ei tea, kui suur trahv tuleb.
Teisel korral helistasin ka politseisse, kuna laps ei tulnud koju ja kell oli üle 23. Koju jõudes oli tüdruk joobes.
Küsimus, et millisest promilli suurusest ehk joobe raskusest hakkab karistuse määramine ja kui suured trahvid?Ja kas on ka karistusi selle eest lapsele, kui viibib üle kella 23 kodust eemal ja keeldub koju minemast? Ja kui mitme korra politsei välja kutsumise peale last enim karistama hakatakse või noh lapsed ei saagi karistada vaid me vanemad saame, mis siis, et vanemad on teinud absoluutselt kõik selleks, et alaealine ei teeks ega oleks jne?
Või kuidas seadused neid asju ette näevad? 14.a last ei huvita üldse vanema sõnad ja teeb edasi, mis teha tahab, on öösiti ära, joob ja elab nö täiskasvanud elu. Mina ei oska enam midagi teha!
Teisel korral helistasin ka politseisse, kuna laps ei tulnud koju ja kell oli üle 23. Koju jõudes oli tüdruk joobes.
Küsimus, et millisest promilli suurusest ehk joobe raskusest hakkab karistuse määramine ja kui suured trahvid?Ja kas on ka karistusi selle eest lapsele, kui viibib üle kella 23 kodust eemal ja keeldub koju minemast? Ja kui mitme korra politsei välja kutsumise peale last enim karistama hakatakse või noh lapsed ei saagi karistada vaid me vanemad saame, mis siis, et vanemad on teinud absoluutselt kõik selleks, et alaealine ei teeks ega oleks jne?
Või kuidas seadused neid asju ette näevad? 14.a last ei huvita üldse vanema sõnad ja teeb edasi, mis teha tahab, on öösiti ära, joob ja elab nö täiskasvanud elu. Mina ei oska enam midagi teha!
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Alaealist karistatakse alkoholi tarvitamise eest vastavalt alkoholiseaduse § 71 kuni 10 trahviühikuga, so kuni 40€.
Väljas olemise eest ei karista politsei - selle eest peaks karistuse määrama lapsevanem. Samuti võite oma lapsele selgitada, et kui mingil põhjusel peaks juhtuma, et ta on alkoholi tarvitanud ning teda ei ole võimalik tabamisel lapsevanemale üle anda, siis korrakaitseseaduse § 42 lõike 1 ülamärgiga 1 alusel võib politsei ta ka jaoskonda kainenema toimetada.
Oma lapse käitumist puudutavate probleemidega oleks Teil mõistlik pöörduda nõu saamiseks lasteabitelefonile 116 111
Küsimus: Kas on võimalik e-toimikus jälgida liiklusõnnetuse menetluse käiku?02.09.2015
Kas on võimalik e-toimikus jälgida liiklusõnnetuse väärteomenetluse käiku (pealtnägijate tunnistused, fotod ja skeemid liiklusõnnetuse kohta), või need on ainult politsei infosüsteemis?
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Kõik menetlusdokumendid kantakse e-toimikusse. Kuid vastavalt VtMS § 81 ülamärgiga 1 lõikele 2 ei kanta sinna toimingu sisu. Seega on need ainult politsei infosüsteemis ja ka paberkandjal toimikus.
Küsimus: Kas võin oma töös salvestada suhtlust avalikus ruumis (tänaval, kaubanduskeskuses...) ilma vestluspartnerit teavitamata?02.09.2015
Tere
Kas seadusega on keelatud diktofoni vm seadmega salvestada minu (kui ühe osapoole, kes osaleb diskussioonis) ja teise osapoole vahelist suhtlust selliselt, et teist osapoolt sellest teavitatud ei ole? Sooritan testoste ettevõtte tarbeks ja sooviksin omada head ülevaadet aruande kirjutamisel.
Asukohad diskussiooniks on avalik ruum (tänav, bussipeatus jms) ning kaubanduskeskused.
Salvestist kasutatakse järgnevatel eesmärkidel:
märkmete tegemiseks (kus ei viidata salvestisele), mis hiljem esitatakse juriidilisele isikule, et ülevaade diskussioonist anda. Personaalsete märkmete tegemiseks, et õppida olukorrast.
Siin on varasemalt sarnane küsimus esitatud:
http://www.vastused.ee/loe/sotsiaalne-turvalisus/politsei/12282/kas-seaduslik-salvestada-eraviisilist.html
Varasemas küsimuses räägitakse telefoni vestlusest. Mind huvitab just näost näkku suhtlus.
Kas seadusega on keelatud diktofoni vm seadmega salvestada minu (kui ühe osapoole, kes osaleb diskussioonis) ja teise osapoole vahelist suhtlust selliselt, et teist osapoolt sellest teavitatud ei ole? Sooritan testoste ettevõtte tarbeks ja sooviksin omada head ülevaadet aruande kirjutamisel.
Asukohad diskussiooniks on avalik ruum (tänav, bussipeatus jms) ning kaubanduskeskused.
Salvestist kasutatakse järgnevatel eesmärkidel:
märkmete tegemiseks (kus ei viidata salvestisele), mis hiljem esitatakse juriidilisele isikule, et ülevaade diskussioonist anda. Personaalsete märkmete tegemiseks, et õppida olukorrast.
Siin on varasemalt sarnane küsimus esitatud:
http://www.vastused.ee/loe/sotsiaalne-turvalisus/politsei/12282/kas-seaduslik-salvestada-eraviisilist.html
Varasemas küsimuses räägitakse telefoni vestlusest. Mind huvitab just näost näkku suhtlus.
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Isikliku näost-näkku suhtluse salvestamine ei ole keelatud. Keelatud on jätta diktofon salvestama kuskile, eesmärgiga lindistada seal viibivate isikute vestlusi nende teadmata. Siiski tuleks meeles pidada, et selliselt saadud andmete kasutamine peaks olema umbisikuline.
Küsimus: Kas "paberitega" inimest karistatakse kallaletungi eest?01.09.2015
Tere
Lugu selline, et mulle tuldi kallale. Nimelt võeti kõri pihku ja samal isikul, kes kallale tungis, oli samal ajal nuga ka käes. Hiljem sain teada, et tegu on nn "paberitega", tema ähvardusele reageerisin enesekaitsega ja lõin ta pikali. Ja nüüd ta ähvardab politseiga. Öelge, kas ma peaksin kartma politsei tulekut, kuna puudega inimest lõin või ei peaks kartma?
Aitäh
Lugu selline, et mulle tuldi kallale. Nimelt võeti kõri pihku ja samal isikul, kes kallale tungis, oli samal ajal nuga ka käes. Hiljem sain teada, et tegu on nn "paberitega", tema ähvardusele reageerisin enesekaitsega ja lõin ta pikali. Ja nüüd ta ähvardab politseiga. Öelge, kas ma peaksin kartma politsei tulekut, kuna puudega inimest lõin või ei peaks kartma?
Aitäh
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Kehalise väärkohtlemise puhul ei ole oluline, kas isik oli puudega või mitte. Kui ta esitab avalduse, siis politsei peab selle menetlusse võtma ja ka Teiega suhtlema. Kuigi Teie olukorras oleks Teil endal mõistlik esitada avaldus selle nn "paberitega" isiku vastu, kes esmalt ründas.
Küsimus: Kuidas käib relva korrektne võõrandamine?01.09.2015
Tere! Mis saab siis, kui esmase soetamisloa lõppedes ei ole relva soetanud ja relvaluba ei ole? Kas siis uue soetamisloa taotlemisel tuleb ka uus eksam sooritada?
Kuidas toimub relva võõrandamine? Kas relva omanik peab enne tegema taotluse võõrandamiseks soetamisluba omavale isikule ja siis täidetakse soetamisluba või täidetakse soetamisluba ja siis pädeva isiku juures tehakse taotlus?
Kuidas toimub relva võõrandamine? Kas relva omanik peab enne tegema taotluse võõrandamiseks soetamisluba omavale isikule ja siis täidetakse soetamisluba või täidetakse soetamisluba ja siis pädeva isiku juures tehakse taotlus?
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Mõistlik oleks seotamisluba siiski pikendada.
RelvS § 32 lg 7 Soetamisluba on kehtiv kolme kuu jooksul, arvates loa väljastamise päevast. Luba võidakse pikendada kolme kuu võrra, kui pikendamise taotlus on esitatud enne soetamisloa kehtivusaja lõppu. Soetamisloa kehtivusaja lõppemisel tuleb taotleda uus soetamisluba.
Sooritatud eksam kehtib 1 aasta alates sooritamisest. Peale seda tuleb eksam uuesti sooritada. RelvS § 35 lg 5.
Relv võõrandatakse soetamisluba omavale isikule Politsei- ja Piirivalveameti pädeva ametniku juuresolekul Politsei- ja Piirivalveametis või relva asukohas. Ehk siis kõige mõistlik oleks mõlemal isikul korraga pädeva ametniku juurde minna. Soetamisluba peab juba eelnevalt olemas olema.
Küsimus: Millist nuga võib alaealine kaasas kanda?01.09.2015
Tere,
Olen teadlik sellest:
3) vedru- või raskusjõul väljaviskuva ja seejärel jäigalt kinnituva teraga nuga, mille tera pikkus on üle 8,5 cm või mille tera on kahelt poolt teritatud.
Aga ikkagi on paar küsimust.
1) Kui pikka nuga võib alaealine kanda kui see pole väljaviskuv nagu siin mainitud?
2) Kas alaealine võib välismaalt nuga tellida nii, et see lastakse tollist läbi? Kui jah, siis kui pika teraga kui see pole väljaviskuv?
3) Kas ükspuha mis noaliiki nuga, mis on alla 8.5 cm on keelatud kui on kahelt poolt teritatud tera?
4) Kui tugevat pipragaasi võib alaealine kanda?
Olen teadlik sellest:
3) vedru- või raskusjõul väljaviskuva ja seejärel jäigalt kinnituva teraga nuga, mille tera pikkus on üle 8,5 cm või mille tera on kahelt poolt teritatud.
Aga ikkagi on paar küsimust.
1) Kui pikka nuga võib alaealine kanda kui see pole väljaviskuv nagu siin mainitud?
2) Kas alaealine võib välismaalt nuga tellida nii, et see lastakse tollist läbi? Kui jah, siis kui pika teraga kui see pole väljaviskuv?
3) Kas ükspuha mis noaliiki nuga, mis on alla 8.5 cm on keelatud kui on kahelt poolt teritatud tera?
4) Kui tugevat pipragaasi võib alaealine kanda?
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Relvaseaduse § 2 lg 6 kohaselt ei kohaldata relvaseadust terariistale, mis on valmistatud kasutamiseks koduses majapidamises või olmes ja millel puuduvad käesoleva seaduse § 20 lõike 2 punktis 2 nimetatud eritunnused.
Muude, piiramata tsiviilkäibega relvade kaasaskandmise keelab relvaseaduse § 18 lg 4 Piiramata tsiviilkäibega relva ega selle laskemoona ei või soetada, omada, vallata, kanda, hoida ega edasi toimetada alla 18-aastane isik.
Küsimus: Millised on noad, mida oleks legaalne peidetult kaasas kanda?01.09.2015
Viimasel ajal on mul esinenud mitmeid juhtumeid, kus suuremat kasvu härrasmehed, kelle vastu ma enesekaitset rakendada ei saa, on tahtnud minu peal näidata välja vägivalda ning ei ole puudunud ka paaril juhtumil külmrelv. Mõtlesin osta noa igaks juhuks (parem omada ja mitte vajada kui, et vajada ja mitte omada) kuid ei taha kogemata illegaalset relva kanda. Millised on noad, mida oleks legaalne peidetult kaasas kanda?
Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee
Tsiviilkäibes keelatud külmrelvad on:
1) kasteet, kasteetnuga, torketääk, teleskoopnui, teraspiits, samuti muu spetsiaalselt kehavigastuse tekitamiseks valmistatud ese;
2) lõike-, torke- või löögirelv, mis imiteerib mõne muu eseme kuju või on peidetud selle sisse;
3) vedru- või raskusjõul väljaviskuva ja seejärel jäigalt kinnituva teraga nuga, mille tera pikkus on üle 8,5 cm või mille tera on kahelt poolt teritatud.
Muud noad, mis nende hulka ei kuulu, on lubatud.
Küsimus: Kust leida infot selle kohta millised noad on lubatud ja millised keelatud?01.09.2015
Kas selline nuga on lubatud?
http://www.upload.ee/image/4918175/DSC_0126.JPG
http://www.upload.ee/image/4918177/DSC_0128.JPG
Tänud
http://www.upload.ee/image/4918175/DSC_0126.JPG
http://www.upload.ee/image/4918177/DSC_0128.JPG
Tänud
Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee
Tsiviilkäibes keelatud külmrelvad on:
1) kasteet, kasteetnuga, torketääk, teleskoopnui, teraspiits, samuti muu spetsiaalselt kehavigastuse tekitamiseks valmistatud ese;
2) lõike-, torke- või löögirelv, mis imiteerib mõne muu eseme kuju või on peidetud selle sisse;
3) vedru- või raskusjõul väljaviskuva ja seejärel jäigalt kinnituva teraga nuga, mille tera pikkus on üle 8,5 cm või mille tera on kahelt poolt teritatud.
Küsimus: Kas Eestis on libliknugade omamine, ostmine või müümine keelatud?01.09.2015
Kas Eestis on libliknugade omamine, ostmine või müümine keelatud?
Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee
1) kasteet, kasteetnuga, torketääk, teleskoopnui, teraspiits, samuti muu spetsiaalselt kehavigastuse tekitamiseks valmistatud ese;
2) lõike-, torke- või löögirelv, mis imiteerib mõne muu eseme kuju või on peidetud selle sisse;
3) vedru- või raskusjõul väljaviskuva ja seejärel jäigalt kinnituva teraga nuga, mille tera pikkus on üle 8,5 cm või mille tera on kahelt poolt teritatud.