Tööõigus
Küsimus: Töölt lahkumise ja kahju tekitamise vormistamine04.04.2011
Tere,
Töötaja lahkus töölt ette teatamata (TLS § 74 lõige 3). Millised on dokumendid mida tööandja peab täitma, et töötaja lahkumine ja kahju tekitamine oleksid nõuetekohaselt fikseeritud?
Lugupidamisega
Töötaja lahkus töölt ette teatamata (TLS § 74 lõige 3). Millised on dokumendid mida tööandja peab täitma, et töötaja lahkumine ja kahju tekitamine oleksid nõuetekohaselt fikseeritud?
Lugupidamisega
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Töölepinguseaduse § 74 lõige 3 kinnitab tööandja õigust töölepingu ülesütlemise korral nõuda kahju hüvitamist, kuid ainuüksi sellest paragrahvist ei piisa, et tööleping antud töötajaga lõpetada.
Tööandja saab töölepingu lõpetada töökohustuste rikkumise tõttu juhul, kui töötaja on oma töökohustusi rikkunud oluliselt (TLS §88 lg1 p3).
Kehtiv töölepingu seadus ei sätesta võimalust öelda tööleping üles tagantjärgi. Seega kehtib ülesütlemise üldine loogika, et see on edasiulatuv.
Ülesütlemine jõustub avalduse kättesaamisega teise poole poolt või kui ilmneb viivitus avalduse adressaadini jõudmisel, siis ajal, mil see tavapäraselt pidanuks kohale jõudma.
§ 88 lõikes 1 nimetatud alusel võib tööandja töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni.
Toetudes antud informatsioonile ei ole võimalik Teile kindlaid juhiseid jagada. Igale töölepingu erakorralisele ülesütlemisele tuleb läheneda individuaalselt, arvestades selle raskusastet ning võimalikke tagajärgi. Soovitan ebameeldivuste ärahoidmiseks siiski pöörduda spetsialisti poole, kes aitab konkreetse juhtumi puhul õigeid käike teostada ning dokumente vormistada.
Kordaminekuid soovides,
Merike Michelson
http://www.metiabi.eu
info@metiabi.eu
Küsimus: Tähtajatu töölepingu raames tähtajalise töölepingu sõlmimine01.04.2011
Tere,
Töötan tähtajatu töölepinguga, kuid soovin firmasiseselt kanditeerida tähtajalisele amatikohale. Kas ja kuidas säilib minu varasem leping ning täna kehtivad tagatised?
Töötan tähtajatu töölepinguga, kuid soovin firmasiseselt kanditeerida tähtajalisele amatikohale. Kas ja kuidas säilib minu varasem leping ning täna kehtivad tagatised?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Lahenduseks oleks olemasoleva töölepingu lisa, kus on märgitud tähtajalisel ametikohal töötamise aeg ja tingimused ning klausel, et peale tähtaja lõppu jätkub tööleping esialgsetel tingimustel. Selliselt oleks Teil tuleviku suhtes kõik täna kehtivad tagatised.
Lugupidamisega:
info@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Tähtajatu töölepingu salajane muutmine tööandja poolt31.03.2011
Töötan kohalikus omavalitsuses tähtajatu, täiskohaga töölepingu alusel 16. aastat. Paar aastat tagasi sai mulle teatavaks, et ma ei tööta enam täiskohaga, vaid see on nüüd 0,8 kohta. Kusjuures tööandja ei ole mind sellest teavitanud, kooskõlastamisest rääkimata. Kui pöördusin selgituste saamiseks tööandja poole, vastas ta, et mis vahet sellel on, kas täiskoha või 0,8 kohaga, midagi see ei muuda. Mina arvan teisiti ning loodan ka Teilt sellekohast selgitust. Olen tööl vanemametnikuna ning kehtib vastav palgaaste. Olles nüüd 0,8 koha peal, on võimalik mu palka vähendada. 0,8 koha puhul ei ole ka kohustust käia 40 tundi nädalas tööl. Palga muutusi on raske jälgida, sest aeg-ajalt on seda korrigeeritud.
Palun Teilt vastust minu küsimusele.
Palun Teilt vastust minu küsimusele.
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Teie kirjas on vastuolulisi fakte, mis raskendab õige vastuse koostamist.
1) Avaliku teenistuse seadus (ametisse nimetamise teel);
2) Töölepinguseadus (töölepingu sõlmimisega).
Lugupidamisega,
Merike Michelson
Küsimus: Tähtajalise töölepingu lõppemine dekreedi ajal31.03.2011
Tere!
Kui ma olen tööle vormistatud tähtajalise töölepinguga ja olen raseduspuhkusel, kas sellisel juhul lõpeb tähtaja saabudes töösuhe? Minu ülemus väidab, et rasedatele see ei kehti ning tähtajaline tööleping muutub tähtajatuks.
Kui ma olen tööle vormistatud tähtajalise töölepinguga ja olen raseduspuhkusel, kas sellisel juhul lõpeb tähtaja saabudes töösuhe? Minu ülemus väidab, et rasedatele see ei kehti ning tähtajaline tööleping muutub tähtajatuks.
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Ei, päris nii see ei ole.
Tähtajaline leping lõpeb siis, kui saabub märgitud tähtaeg.
Kui töötaja jätkab töö tegemist pärast lepingu tähtaja möödumist, loetakse leping tähtajatuks, välja arvatud, kui tööandja avaldas teistsugust tahet viie tööpäeva jooksul arvates ajast, millal ta sai teada või pidi teada saama, et töötaja jätkab töölepingu täitmist (TLS §80 lg3).
Kui tööleping on tähtajatu, siis kehtib lepingu ülesütlemise keeld - tööandja ei või töölepingut üles öelda rasedaga või naisega, kellel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust jne (TLS §93 lg 1), kuid antud juhul ei ole tegu erakorralise töölepingu ülesütlemisega.
Peale lepingu tähtaja lõppu soovitan teha avaldus ning poolte kokkuleppel sõlmida uus leping.
Küsimus: Lapsevanema lisapuhkepäevad ja graafikujärgsed töötunnid31.03.2011
Töötan puhkekeskuses administraator-klienditeenindajana. Mul on kolm last, vanuses 17, 14 ja 3 (juunis saab 4). Olen varasemalt saanud 3 lisapuhkusepäeva kahe lapse pealt. Kas see kehtib ka praegu?
Kuna mul on ka öövahetused ja väike laps, kas sel puhul on mingeid lisasoodustusi? Kas öötöö pealt on seadusega ette nähtud lisatasu või on see ettevõtte otsustada?
Lepingus on kirjas järgnev lause: "Töötaja töötab täistööajaga vastavalt graafikule ja kasutatakse 12-kuulist summeeritud tööaega. Töögraafik koostatakse vastavalt tellimustele ja töökoormusele."
Kas see tähendab seda, et kui ei ole hooaeg ja töötunde tuleb vähem (meil on tunnitasu), siis miinimumpalka ettevõte maksma ei pea, vaid maksab reaalsete tundide alusel? Mis on miinimumpalk, mille töötaja peab kätte saama? Kas sellest arvestatakse midagi maha?
Tänan ette vastuse eest!
Kuna mul on ka öövahetused ja väike laps, kas sel puhul on mingeid lisasoodustusi? Kas öötöö pealt on seadusega ette nähtud lisatasu või on see ettevõtte otsustada?
Lepingus on kirjas järgnev lause: "Töötaja töötab täistööajaga vastavalt graafikule ja kasutatakse 12-kuulist summeeritud tööaega. Töögraafik koostatakse vastavalt tellimustele ja töökoormusele."
Kas see tähendab seda, et kui ei ole hooaeg ja töötunde tuleb vähem (meil on tunnitasu), siis miinimumpalka ettevõte maksma ei pea, vaid maksab reaalsete tundide alusel? Mis on miinimumpalk, mille töötaja peab kätte saama? Kas sellest arvestatakse midagi maha?
Tänan ette vastuse eest!
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Ühel vanematest on õigus saada alla 14-aastase lapse puhul kolm tööpäeva tasustatud lapsepuhkust (4,25 eurot) (TLS §63 lg1) ning kuni 10 tööpäeva tasustamata lapsepuhkust (TLS §64). Alla nelja aastase lapse kasvatamine töö- ja puhkeaja kasutamisel eeliseid ei anna.
Summeeritud tööaja arvestuse korral peab töötaja nädalas saama puhata vähemalt 36 tundi järjest (TLS §52 lg2).
Turismitöötajatel võib tööandja arvestusperioodi pikendada kollektiivlepinguga kuni 12 kuuni, tingimusel, et töötamine ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust ning tööaeg ei ületa TLS § 46 lõikes 1 nimetatud piirangut.
Töölepinguseaduse § 45 lg 1 ütleb, et öötöö (kl 22–6) eest makstakse 1,25-kordset töötasu, kui ei ole lepitud kokku, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest. Seega on antud kaks võimalust – kas nn lisatasu maksmine kõikide öösel töötatud tundide eest igakordse arvestuse alusel või öötöö tõttu suurendatud töötasu. Viimase variandi puhul peaks töölepingus olema näidatud öötöö eest makstav töötasu osa. Selguse saamiseks soovitan paluda tööandjalt sellekohast täpsustust. Summeeritud töötundide arvestusperioodi lõpp on Teie lepingu puhul aasta lõpus.
Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu ei või töötajale maksta (TLS §28 lg6). Alammäär vs. miinimumpalk on 1,73 eurot tunnis ning 278,02 eurot kuus.
2011 aasta väljamaksetel on tulumaksuvaba miinimum 144 eurot, tulumaks 28,14 eurot (278,02-144 -21%),
töötuskindlustus (2,8%) 7,78 eurot (278,02-2,8%).
Lugupidamisega,
Merike Michelson
http://www.metiabi.eu
info@metiabi.eu
Küsimus: Kuidas vormistada töölt lahkumine omal soovil?31.03.2011
Tere!
Kui mina, kooliõpetaja, soovin lahkuda töölt omal soovil, siis kuidas tuleb see vormistada ning millised on sellega seotud protseduurid?
Tean, et lahkumisavaldus tuleb esitada hiljemalt 30 päeva enne töölt lahkumist, aga ma ei tea, millele pean veel alla kirjutama; mis peab olema kirjas tööraamatus; mida tähendab isikukaart; kuidas on tagatud minu tööstaaž antud koolis?
Aitäh vastuse eest!
Kui mina, kooliõpetaja, soovin lahkuda töölt omal soovil, siis kuidas tuleb see vormistada ning millised on sellega seotud protseduurid?
Tean, et lahkumisavaldus tuleb esitada hiljemalt 30 päeva enne töölt lahkumist, aga ma ei tea, millele pean veel alla kirjutama; mis peab olema kirjas tööraamatus; mida tähendab isikukaart; kuidas on tagatud minu tööstaaž antud koolis?
Aitäh vastuse eest!
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Töötaja võib tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda (TLS 85 lg1). Soovite töölt lahkuda omal soovil, siis sellega just tegu ongi. Etteteatamise tähtaeg on tõepoolest 30 kalendripäeva (TLS §98 lg1).
Töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega (TLS §95 lg1).
Avaldusele märkige kindlasti ka töösuhte lõppemise kuupäev.
Ülejäänud toimingud (väljateenitud töötasu + kasutamata puhkuse kompensatsioon = lõpparve) jäävad tööandja kanda.
Äge unustage töösuhte lõppu ja põhjust tõendavat dokumenti (tööleping, käskkirja kinnitatud koopia vms.. teenuse osutamise leping) juhul, kui soovite Töötukassas ennast töötuna arvele võtta ja töötutoetust taotleda.
2009. aasta suvel kehtima hakanud töölepingu seaduse järgi ei ole enam tööandjal tööraamatu pidamise kohustust. Ent tööraamatus sisalduvad andmed on vajalikud nii enne 1999. aastat omandatud pensioniõigusliku staaži kui ka erijuhtudel hiljem töötatud perioodide kindlakstegemiseks.
Tööraamatu andmeid võib vaja minna veel paljude aastate pärast toimuvaks pensionide määramiseks. Seega ei tohi lasta tööraamatul kaduma minna või hävineda.
Sissekanded ei ole enam kohustuslikud, kuid ka mitte keelatud. Kui Teie tööraamat on tööandja käes hoiul, eeldan, et antud ametikohale tööle asumise kohta on kanne teostatud, seega võite julgelt paluda ka töösuhte lõpetamise sinna märkida.
Töötajate arvestuse pidamine vormikohasel isikukaardil ei ole samuti alates 01.07.2009 kohustuslik, kuigi isikukaardil olevad tööalased ja töötaja isiklikud andmed on tööandjale vajalikud ka edaspidi. Siin on tööandja otsustada, kas neid peetakse edasi või mitte. Lahkunud töötaja isikukaart jääb asutuse arhiivi.
Teie tööstaaži õigsuse eest kannab hoolt Pensionikindlustuse register, kes kogub, hoiab ja töötleb andmeid Sotsiaalkindlustusameti kaudu.
Lugupidamisega,
Merike Michelson
http://www.metiabi.eu
info@metiabi.eu
Küsimus: Kuidas toimub lõpparve maksmine haiguslehel viibimise korral?31.03.2011
Tere,
Jäin enne töölepingu lõppemist operatsioonijärgsele haiguslehele ning täna on töölepingu viimane päev. Kas lõpparve makstakse viimasel tööpäeval välja või on tööandjal õigus maksmisega viivitada kuni haigusleht on lõppenud?
Jäin enne töölepingu lõppemist operatsioonijärgsele haiguslehele ning täna on töölepingu viimane päev. Kas lõpparve makstakse viimasel tööpäeval välja või on tööandjal õigus maksmisega viivitada kuni haigusleht on lõppenud?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Lõpparve makstakse välja töölepingu kehtivuse viimasel päeval ja töövõimetuslehe lõppkuupäev ei oma siin tähtsust.
Lugupidamisega:
info@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Töölepingus kokkulepitud puhkus on pikem kui seaduses ettenähtud puhkus31.03.2011
Tere!
Töötan lasteaias. Minuga sõlmitud töölepingu järgi on puhkus 56 kalendripäeva. 2010. aastal vastuvõetud seaduse järgi on puhkuse pikkus aga 42 kalendripäeva. Millest lähtuvalt peaksin puhkust saama, kas töölepingu või seaduses sätestatu järgi. Seni minu töölepingus muudatusi ei ole tehtud. Puhkus on saamata 2010. aasta teisest poolest alates. Seega puhkuse saan 2010. aasta teise poole eest ja 2011. aasta esimese poole eest. Ette meile puhkust ei anta, 2011. aasta puhkus jääb 2012. aasta suvesse.
Töötan lasteaias. Minuga sõlmitud töölepingu järgi on puhkus 56 kalendripäeva. 2010. aastal vastuvõetud seaduse järgi on puhkuse pikkus aga 42 kalendripäeva. Millest lähtuvalt peaksin puhkust saama, kas töölepingu või seaduses sätestatu järgi. Seni minu töölepingus muudatusi ei ole tehtud. Puhkus on saamata 2010. aasta teisest poolest alates. Seega puhkuse saan 2010. aasta teise poole eest ja 2011. aasta esimese poole eest. Ette meile puhkust ei anta, 2011. aasta puhkus jääb 2012. aasta suvesse.
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Teie juhtumi puhul kehtib Teil kokkuleppel tööandjaga seadusest soodsam tingimus ja see on lubatud. Muuta saab seda ainult poolte kokkuleppel. Tööandja esindajana olen sarnast olukorda pidanud oma praktikas lahendama ja siis oli Sotsiaalministeeriumi seisukoht selline, et töötajaga tuleb vormistada kokkulepe lühema, seadusega ettenähtud puhkuse osas. Kui töötaja seda ei soovi, pole midagi parata.
Isiklikult soovitan kokkuleppe sõlmimise kaalumisel arvestada kõiki asjaolusid, milleks on mitte ainult tööandja seaduslik soov anda 42 päeva puhkust ja Teie seaduslik soov oma praegustest privileegidest mitte loobuda, vaid ka tööjõuturu hetkeolukord, Teie suhted tööandjaga ja võimalus säilitada 56-päevane puhkus, kuid kaotada töö mingil muul ettekäändel. Õigus ja õiglus ei ole alati võrdusmärgiga ja siis tuleks teha seda, mis tundub otstarbekas.
Õigeid valikuid soovides:
info@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Tööandja keelab nohuga tööl käimise31.03.2011
Tere,
Kas tööandjal on õigus keelata töötajal tööle ilmuda, kui tal on nohu? Sellise sisuga kirja pani tööandja töökohas seinale.
Kas tööandjal on õigus keelata töötajal tööle ilmuda, kui tal on nohu? Sellise sisuga kirja pani tööandja töökohas seinale.
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Nimeliselt ühel töötajal nohuga tööl käimise keelamine tundub kummaline ja lõhnab ebavõrdse kohtlmise järele. Kui tööandja aga on andnud üldise korralduse haigena mitte tööle tulla, soovides säästa teisi töötajaid võimalikust nakatumisest, siis on see igati õiguspärane. Laialt levinud komme töökoha kaotamise hirmus haigena tööl käia ja siis teisi nakatada, ei ole sugugi õige. Tark tööandja saab aru, et selle tagajärjel jääb lõppkokkuvõttes veelgi rohkem töötajaid koju, kelle haiguspäevad tuleb tööandjal osaliselt (4.- 8. päev) kinni maksta ja soovib kaitsta oma töötajate tervist ning oma rahakotti. Loomulikult tuleb koju jäämise korral võtta töövõimetusleht ja kui perearst seda ei anna, siis peab ikkagi tööle minema. Ilma töövõimetusleheta kojusundimise korral peab tööandja maksma töötajale keskmist tasu.
Lugupidamisega:
info@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Pensionäri töökoormuse muutmine31.03.2011
Olen koolis õpetaja, kvalifikatsioonilt vanemõpetaja. Kuna olen pensionär, siis vähendasin omal soovil ja direktoriga kokkuleppel töökoormust. Selle tulemusena tuli tööle võtta uus õpetaja. Mul oli kaks eriala, jätkasin neist ühel - selle ala tunde on nädalas praegu 6, olin sellega nõus. Kas nüüd on võimalik ilma minu nõusolekuta vähendada minu tundide arvu? Olen terve ja tegus, probleeme ei ole, käskkirjadega kiita saanud.
Mõnel õpetajal ei jätku täiskoormust, kuigi on mitmed, kellel on koormust üle. Õppealajuhataja ütles, et jätame ühe tunni ning vaatame, kas siis käid veel koolis.
Kas oskate viidata mingile seaduse paragrahvile, millega end kaitsta?
Tänan!
Mõnel õpetajal ei jätku täiskoormust, kuigi on mitmed, kellel on koormust üle. Õppealajuhataja ütles, et jätame ühe tunni ning vaatame, kas siis käid veel koolis.
Kas oskate viidata mingile seaduse paragrahvile, millega end kaitsta?
Tänan!
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
TLS § 28 lg 2 p 1: Tööandja on kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga...
Ülaltoodust lähtudes saab tundide arvu vähendada siis, kui see on kokku lepitud Teie töölepingus.
Lugupidamisega:
info@metiabi.eu
www.metiabi.eu