Tööõigus

Tere.
Tööandja ei saa käskida ega keelata töölepingu tingimuste muutmist, sealhulgas lepingu lõpetamist. Seda saab teha ainult poolte kokkuleppel. Kui Teie sellega nõus ei ole, siis puudub ka kokkulepe.
Selleks, et tööandja koondaks Teie ametikoha, on tal kohustus täita hulk tingimusi, millest ta ei ole ilmselt huvitatud. Lihtsam ja igati valutum on lõpetada töösuhe poolte kokkuleppel, sest siis ei ole ka hilisemaid töövaidlusi karta.
Töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel võtab Teilt võimaluse töötuks jäämise puhul saada töötuskindlustushüvitist.
Töötajal on õigus saada koondamishüvitist, kui töölepingu ülesütlemine toimub TLS § 89 lg 1 põhjusel, see aga eeldab eelnevalt hulga protseduuride täpset täitmist.

Edu soovides,
Merike Michelson

http://metiabi.eu
info@metiabi.eu

Tere.
Kohustuslikku vormi töölepingul ei ole, kuid see tuleb sõlmida kirjalikult (omakäeliselt või digitaalselt allkirjastatud) kahes eksemplaris, millest üks jääb töötajale, teine tööandjale. Töölepingu seadus näeb ette töölepingu kirjalikku sõlmimist (TLS §4). Töölepingus pannakse kirja vähemalt kõige olulisemad kokkulepped, milleks on: tööülesannete kirjeldus, töö eest makstav tasu, tööaeg, töö tegemise koht (TLS §5). Kokkulepitud tingimusi saab muuta üksnes poolte kokkuleppel, nende tingimuste olulisel rikkumisel on õigus tööleping erakorraliselt üles öelda.

Töölepingu seadus annab loetelu ka muudest andmetest, mis tööandja peab töötajale kirjalikult teatavaks tegema - puhkuse kestus, töölepingu ülesütlemisest teatamise tähtajad, kollektiivlepingu kohaldamine, tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele jms.
Eeldatakse, et töölepingu kokkulepped ja muud tingimused esitatakse töötajale enne tööle asumist. Kui seda pole tehtud, võib töötaja neid igal ajal nõuda. Soovitatav on nõue esitada kirjalikult, ka e-kiri sobib.

Tööandja peab sel juhul need andmed esitama kahe nädala jooksul. Töölepingu andmed tuleb esitada heauskselt, selgelt ja arusaadavalt, keerulise juriidilise terminoloogia kasutamine on taunitav. Seadus lubab töölepingut suuliselt sõlmida vaid juhul, kui töösuhte kestus ei ületa kahte nädalat.

Lugupidamisega,
Merike Michelson

http://www.metiabi.eu
info@metiabi.eu

Tere.
Töölepingu ülesütlemine sõltub konkreetsetest asjaoludest ning tööandja peab hindama iga juhtumit üksikult.

Ainuüksi haigusepäevade lugemine ei anna veel alust töölepingu erakorralisele ülesütlemisele terviseseisundi tõttu. Töötajaga ei saa töölepingut lõpetada ainuüksi selle tõttu, et töötaja põeb rasket haigust, kui see ei takista tal tööülesannete täitmist (TLS §92 lg3).

Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (TLS §88 lg1 p1), kuid töölepingu ülesütlemine on õigustatud ainult siis, kui töötaja terviseseisundi tõttu töölt äraolek hakkab takistama ja häirima tööd ja takistab tööde korraldamist. Näiteks töötaja äraoleku tõttu tuleb pidevalt asendajat otsida või on vaja teiste töötajate tööd ümber korraldada (vahetustega töö puhul vms).

Enne töölepingu ülesütlemist peab tööandja pakkuma töötajale võimalusel teist tööd. Terviseseisundi halvenemise tõttu ei pea tööandja töölepingu ülesütlemisel töötajale eelnevalt hoiatust tegema, küll aga kinni pidama TLS-s märgitud ülesütlemise tähtaegadest.

Juhul, kui töölepingu ülesütlemise avalduse saanud pool leiab, et ülesütlemine on tühine seadusest tuleneva aluse puudumise tõttu või vastuolus seaduse nõuete või hea usu põhimõttega (TLS § 104, 106), on õigus ülesütlemine vaidlustada töövaidlusorganis (kohtus või töövaidluskomisjonis) 30 kalendripäeva jooksul ülesütlemise avalduse saamisest.

Head paranemist soovides,
Merike Michelson

http://www.metiabi.eu
info@metiabi.eu

Lp Lapsevanem,
Teie küsimuses on liiga vähe infot, et 100% täpset vastust anda, seetõttu teen eelnevalt mõned eeldused.
Eeldan, et Teil on TÄHTAJATU TÖÖleping?
Teie jaoks on oluline Teie ja tööandja vahel sõlmitud tööleping, mida tuleb kokkulepitud tingimustel täita. Siinjuures ei mängi mingit rolli Teie tööandja ja kolmanda isiku (firma, kellele teenust osutatakse) vahel sõlmitud leping või selle lõpetamine. Tööandja on jätkuvalt kohustatud andma Teile kokkulepitud mahus tööd ja maksma selle eest töölepingus märgitud tasu.

1. Töömahu vähenemise tõttu tekib tööandjal õigus Teie tööleping erakorraliselt üles öelda majanduslikel põhjustele (koondamine) TLS § 89 lg 1 alusel. Enne seda peab ta Teile võimalusel pakkuma teist tööd. Koondamisest tuleb ette teatada, järgides TLS § 97 toodud tähtaegu.
Etteteatamise tähtaja rikkumise eest tuleb tööandjal maksta hüvitist vastavalt etteteatamata jäänud päevade arvule.
Koondamishüvitist maksab tööandja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses.

2. Teie puhul on oluline see, et kasutate lapsehoolduspuhkust ja seetõttu ei saa Teid koondada - TLS § 93 lg 1. Erandiks, mis võimaldab Teie töökoha koondada, on tööandja tegevuse lõpetamine või pankrot.

3. Teid saab koondada peale LHP-lt naasmist minu vastuse punktis 1 toodud korras. Juhul, kui lähete tööle tagasi enne lapse kolmeaastaseks saamist, tuleb silmas pidada seda, et koondamise korral on eelisõigus tööle jääda töötajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last. See tähendab, et alla kolmeaastase lapse olemasolu korral saab Teid koondada allas siis, kui enne on tööleping üles öeldud kõigi sama ametinimetust kandvate töötajatega, kellel alla kolmeaastased lapsed puuduvad.

Seaduse järgi peab Teie töökoht LHP ajal säilima ja vanemapalga lõppedes või lapse kolmeaastaseks saamise ajaks on olukord ehk muutunud ning tööandjal Teid jällegi vaja.

Soovides rõõmuhetki lapse kasvatamisel:

info@metiabi.eu
www.metiabi.eu

Täiskasvanute koolituse seadus reguleerib sõltuvalt eesmärgist:
1) tasemekoolitust 2) tööalast koolitust või 3) vabahariduslikku koolitust (TKS § 3 lg1).

Teie poolt esitatud küsimus puudutab tööalast koolitust, mis võimaldab kutse-, ameti- ja/või erialaste teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamist ning täiendamist, samuti ümberõpet kas töökohas või koolitusasutuses.
Protseduurireeglid tööalase koolituse planeerimise kohta töötab välja asutus, mis reeglina sisaldavad koolitusvajaduse analüüsi tulemusi, koolitusstrateegiat, asutuse võimalusi ja ressursse. Kogutakse koolitusalast infot, määratletakse koolituse eesmärgid ning nende saavutamiseks vajalikud koolitusüritused. Reeglina koostab asutuses koolitusalane spetsialist koolitusplaani, mis annab ülevaate koolituse eesmärkidest sihtgruppidest, pakutavatest koolitusüritustst koolitusvormidest, eeldatavast ajast jms.
Koolitusplaan koostatakse üldjuhul aastaks, mis sisaldab vastavalt koolitusplaanile planeeritud kulutusi. Kinnitatud koolitusplaan ja/või eelarve esitatakse eelarveliste vahendite taotluseks vastavale asutusele, kelle pädevuses on finantside jagamine.

Lugupidamisega,
Merike Michelson

www.metiabi.eu
info@metiabi.eu

Tere.
Tähtajaline tööleping lõpeb tähtaja möödumisel (TLS §80 lg1). Selleks on töölepingus märgitud töösuhte lõpukuupäev. Kui Te järgmisel päeval tööle ei ilmu, olete käitunud seaduspäraselt.

Leping loetakse tähtajatuks juhul, kui töötaja jätkab töö tegemist pärast lepingu tähtaja möödumist ning tööandja pole teistsugust tahet üles näidanud arvates ajast, millal ta sai teada või pidi teada saama, et töötaja jätkab töölepingu täitmist (TLS §80 lg3).

Kindluse mõttes võiksite küll teha meeldetuletuse oma töösuhte lõppemisest, et õigeaegselt Teie kontole töötasu ning puhkusehüvitis laekuks.

Edu uutel tööradadel,
Merike Michelson

www.metiabi.eu
info@metiabi.eu

Tere.
Olete vabastatud avalikust teenistusest riigiasutuse likvideerimise tõttu, kuid kahjuks ei loe edastatud informatsioonist välja, kas Teid arvati ka reservi ? (ATS §136-§145)

Avaliku teenistuse reserv annab võimaluse pikendada riigiametniku tööstaaži kuue kuu võrra, kuid eelnevalt soovitan tutvuda reservis oleku tingimustega alljärgnevalt lingilt:
https://www.riigiteataja.ee/akt/13276914?leiaKehtiv

Reservi arvamiseks esitab töötaja isikliku avalduse sellekohase sooviga. Seadus ei sätesta tähtaega, mis aja jooksul peale töökohast vabastamist on õigus avalduse esitamiseks, seega on Teil võimalus seda veel teha. Küll aga hakatakse positiivse otsuse puhul staažiarvestust lugema avaldusel märgitud kuupäevast.

Avalduse aadressaadiks on rahandusminister. Esitada võite seda elektrooniliselt (digiallkirjastatult) aadressil kersti.pado@fin.ee või paberkandjal aadressil Rahandusministeerium Suur- Ameerika 1, Tallinn 15006. Lisaküsimuste puhul võtke julgelt ühendust vastava ala spetsialistiga telefonil 611 3818, K. Pado.

Kordaminekuid soovides,
Merike Michelson

www.metiabi.eu
info@metiabi.eu

Tere.
1) Töölepingus peab olema selgelt ja arusaadavalt kirjas töö eest makstav tasu (bruto töötasu), milles on samuti kokku lepitud töötasu arvutamise viis jms (TLS §5 lg1 p5; §5 lg2; §29 lg3). Olenemata tunni-, minuti- või tükitöö tasu kajastumisest töölepingus, on tööandjal kohustus järgida Vabariigi Valitsuse 23.08.2010 määrusega nr 90 kehtestatud töötasu alammäära ehk miinimumpalka, milleks on 1,73 eurot tunnis.
Täistööajaga töötamisel on miinimumpalk ehk töötasu alammäär 278,02 eurot kuus.

2) TLS § 28 lg2 p2 kohustab tööandjat maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Töötasu alandamiseks, kuivõrd tegemist on erandliku olukorraga, peab tööandja olema täitnud eeltingimused: (TLS §37 lg 2-5)
• enne töötasu alandamist tuleb tööandjal pakkuda töötajale teist tööd, kui see on võimalik;
• teise töö pakkumine ei tohi kahjustada töötaja huve;
• tööandja kaasab töötajate esindajaid või töötajaid tekkinud olukorras lahenduste leidmisse, mis viiksid mõlema poole huve arvestavate lahendusteni;
• töötasu vähendamisest on tööandja kohustatud teavitama töötajat vähemalt 14 kalendripäeva ette, mis annab töötajale võimaluse otsida endale ajutiselt või alaliselt teine töö.

3) Töötasu vähendamise juhtudel on töötajal õigus tööleping üles öelda ning saada töölepingu ülesütlemise hüvitist sarnaselt olukorraga, kui tööandja ütleb töölepingu üles majanduslikel põhjustel ehk siis töötajal on õigus saada nn koondamishüvitist, kui ütleb töölepingu üles TLS §37 lg 1 põhjusel.

4) Tööandja esmane kohustus on järgida töölepingus kokku lepitud tingimuste täitmist. Müüdavate toodete (detailide) hinnalangus ei ole argumendiks kokkulepete eiramiseks, seda enam, kui töömaht on jäänud endiseks.

5) Ülejäänud küsimustes olete õigesti aru saanud. Tõpoolest on töötasu vähendamisel töötajal õigus keelduda töö tegemisest tasu alandamisega võrdses ulatuses ehk töötasu ja tööpanus peavad olema proportsionaalsed ja töötasu vähendamisel muutub vastavalt tööandja õigus nõuda töötajalt tööd.

6) Olenemata töö iseloomust või töötasu arvestamise viisist on töölepingus kokku lepitud tingimused täitmiseks ning nende muutmine mõlema poole ühine kokkulepe, milles järgitakse seadusest tulenevaid ettekirjutusi.

Mõistlikke lahendusi soovides,
Merike Michelson

www.metiabi.eu
info@metiabi.eu

Tere,
TLS § 55 sätestab töötaja põhipuhkuseks 28 kalendripäeva, kui seadus ei sätesta teisiti või töötaja ja tööandja ei ole kokku leppinud teisiti.
Seadus sätestab teatud kategooriatele pikema põhipuhkuse, nt töövõimetuspensioni saavale töötajatele, ning haridus- ja teadustöötajatele, lisaks täiendavad puhkusepäevad lapsevanematele, kuid lisapuhkust tervistkahjustava töö eest ei ole ette nähtud.
Samas on töötajal ja tööandjal võimalik TLS § 55 alusel kokku leppida täiendava puhkuse osas ja vormistada see töölepingu lisana. Tervist kahjustava töö puhul oleks see isegi mõistlik, sest seda võib tõlgendada kutsehaigestumise või tööst põhjustatud haigestumise ennetustegevuseks tööandja poolt Töötervishoiu- ja tööohutuse seaduse mõistes.
Eraldi küsimuseks on muidugi see, kas praeguses majandusolukorras on tööandjal võimalik anda pikemat puhkust, kui seadus seda otseselt ei nõua.

Edukaid läbirääkimisi soovides:

info@metiabi.eu
www.metiabi.eu

Tere.
Lühendatud tööaega või osalist tööaega puude või töövõimekaotuse tõttu seadus ette ei näe.
Kui arst soovitab ja töölepingu pooled selles kokku lepivad, võib see inimene töötada osalise tööajaga. Lepe peab muidugi kajastuma töölepingus, mõistlik oleks seal näidata ka töötamise kellaajad.
Osalise tööajaga töötamise korral puhkuse kestus ei vähene, kuid palka makstakse võrdeliselt töötatud ajaga. Kui töötatakse näiteks poole kohaga ehk 4 tundi päevas või 20 tundi nädalas, võib ka palgamäär poole väiksem olla, kuid mitte alla 139,01 eurot kuus 2011. aastal, mil kehtiv miinimumpalk on 278.02 eurot.
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 14 lg 5 punktide 5 ja 51 järgselt on töötajal õigus nõuda tööandjalt arsti otsuse alusel enda üleviimist ajutiselt või alaliselt teisele tööle või oma töötingimuste ajutist kergendamist, samuti enda üleviimist sobivale päevasele tööle, kui ööajal töötamine on isikule arsti otsuse alusel tervise tõttu vastunäidustatud ning tööandjal on võimalik töötajat vastavale tööle üle viia.

Tervist ning sobivat tööd soovides,
Merike Michelson

www.metiabi.eu
info@metiabi.eu