Tööõigus
Küsimus: Kuidas töölt kiiremini lahti saada?21.02.2011
Mida teha, kui mulle pakuti uut töökohta, aga endisest töökohast ei vabastata enne, kui ühe kuu pärast. Uues töökohas pean alustama varem, kui kuu täis saab.
Mis võiks olla lahendus?
Mis võiks olla lahendus?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Tõepoolest peab töötaja korralisest töölepingu ülesütlemisest tööandjale ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva (TLS §98 lg1).
Lahendusena näen siin ainult läbirääkimiste tulemusena mõistlikke kokkuleppeid tööandjatega:
1) Praegune tööandja näitab üles heasoovlikkust lühendades etteteatamise tähtaega, võimaldades Teil asuda uuele soovitud ametikohale. Pole mõistlik hoida kinni töötajat, kes plaanib ettevõttest lahkumist ning oodatud töötulemustele enam ei vasta.
2) Nähes uues töötajas tugevat potentsiaali oma ettevõtte kasuks, on uus tööandja nõus ootama kuni töösuhe eelmise ettevõttega lõpeb.
Edukaid läbirääkimisi soovides,
Merike Michelson
www.metiabi.eu
info@metiabi.eu
Küsimus: Maksmata töötasu21.02.2011
Töötasin detsembris ja jaanuaris Soomes, Eesti firmas. 15. jaanuaril ja 15. veebruaril pidin palka saama, kuid siiani ei ole midagi laekunud. Kirjalik leping mul puudub, on üksnes firmamärgisega ametirõivad.
Mida teha, et raha kätte saada?
Mida teha, et raha kätte saada?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Vastavalt TLS § 4 lg 2 loetakse tööleping sõlmituks, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib eeldada üksnes tasu eest. Seda vorminõuet ei kohaldata üksnes juhul, kui töölepingu kestus ei ületa kahte nädalat. Teie poolt edastatud informatsiooni põhjal ilmneb, et töösuhe kestis vähemalt kaks kuud (dets.2010; jaan.2011). Kui tööandja lubas Teid tööle ja Teie asusite tööle saades ka vastavad riided s.t töö tegemiseks vahendid, siis sellega on ka tõendatud töösuhte olemasolu. Kirjaliku lepingu sõlmimata jätmine ei too kaasa selle tühisust, raske on vaid tõestada, millised olid antud lepingu tingimused. Esitatud andmetest loeb välja mitmeid Töölepingu seadusest tulenevate sätete rikkumisi tööandja poolt. Kui tööandjaga ei ole võimalik töötasu maksmise osas kokkulepet saavutada, on mõislik oma õiguste kaitseks pöörduda Töövaidluskomisjoni. Avalduse esitamise tingimused on loetletud Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduses. Vajadusel soovitan kasutada personaliteenust osutavate firmade abi avalduse koostamisel või komisjonis esindamisel.
Kordaminekuid soovides,
Merike Michelson
www.metiabi.eu
info@metiabi.eu
Küsimus: Katseaja lõpetamise tingimused21.02.2011
Tere,
Kui kaua saab katseajal töötajat kinni hoida, kui töötajale töökoht ei sobi?
Kui kaua saab katseajal töötajat kinni hoida, kui töötajale töökoht ei sobi?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Katseajal on etteteatamise tähtaeg 15 kalendripäeva (TLS § 96). Selleks tuleb teha ülesütlemisavaldus. Tööandja peab avalduses ülesütlemist põhjendama, töötajal seda kohustust ei ole.
Lugupidamisega:
info@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Eesti-sisene komandeering21.02.2011
Töötan riigiettevõttes. Igal nädalal olen 3 päeva komandeeringus Tallinnas, ööbimisega hotellis.
Kas selle eest on ette nähtud komandeerimistasu või muid kompensatsioone?
Kas selle eest on ette nähtud komandeerimistasu või muid kompensatsioone?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Päevarahasid riigisisese lähetuse korral ei maksta, kuid hüvitatakse muud lähetusega seotud kulud, näiteks sõidu- ja majutuskulud.
Teie küsimusest ei selgu, kas Teid on riigiettevõttes ametisse nimetatud Avaliku teenistuse seaduse alusel või on Teiega sõlmitud tööleping. Detailides on kuluhüvitiste osa veidi erinev avalikel teenistujatel ja töölepingu alusel töötajatel. Viide avalike teenistujate teenistuslähetuse korra kohta:
https://www.riigiteataja.ee/akt/dyn=13276914&id=922893,
viide töötajate töölähetuse korra kohta:
https://www.riigiteataja.ee/akt/13197685?leiaKehtiv.
Lugupidamisega:
info@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Töölepingu rikkumine tööandja poolt?17.02.2011
Asusin peale lapsehoolduspuhkust tööle 16.08.2010. Novembri lõpus ma haigestusin. Haigekassa keeldus hüvitist maksmast, kuna tööandja saatis neile dokumendi minu tööleasumisest alles koos minu haiguslehega 17.12.2010. See oli siis ka aeg, millest alates ma Haigekassa arvates tööle asusin. Kuna olen nüüd taas haiguslehel ja pikalt, siis saan selle tõttu kogu aeg haigushüvitist vähem, sest Haigekassa minu eelmise aasta töötasusid ei arvesta. Kuigi tööandja on kohustatud mulle ise selle saamata jäänud hüvitise maksma, pole nad seda siiani teinud. Kas tegu on tööandja poolse töölepingu rikkumisega või millise rikkumisega täpsemalt?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Ravikindlustuse seadus annab kindlustuse üle ühekuulise või määramata ajaks sõlmitud töölepingu alusel töötavatele isikutele, kelle eest tööandja tasub ka sotsiaalmaksu (RaKS §5 lg 2 p 1).
Ravikindlustuse alustamiseks on kohustatud tööandja esitama vajalikud dokumendid haigekassale seitsme kalendripäeva jooksul, alates isiku tööle asumisest, kellele tekib kindlustuskaitse tööle või teenistusse asumisest arvestatava neljateistkümne päevase ooteaja möödumisel (RaKS §6 lg1).
Juhul, kui Teie töölepingus on tööle asumise aeg märgitud 16.08.2010.a, siis Haigekassale õigeaegselt esitatud andmete puhul pidi teile kindlustuskaitse tekkima hiljemalt 30.08.2010.a.
Andmete esitamata jätmine Tööandja poolt viitab Ravikindlustuse seaduse § 6 lg1, samuti Töölepinguseaduse §117 rikkumisele.
Lähtudes Teie poolt edastatud infost jääb arusaam, et tööandja teavitas Haigeakassat Teie tööle asumisest alles koos haiguslehe esitamisega, mis on neli kuud hiljem. Kas tööandja on tasunud Teie eest sotsiaalmaksu kogu töötatud perioodi eest, saate kontrollida Maksu- ja Tolliameti kodulehelt lingi
http://www.emta.ee/?id=2379 kaudu. Kui kindlustuskaitse tekkimiseks Teie poolt vajalike dokumentide esitamine oli nõuetekohane ning Teil tekkis õigus ravikindlustushüvitisele, on tööandja kohustatud selle saamata jäämisest tekkinud kahju hüvitama.
Alates 2009. aasta 1. juulist makstakse haigushüvitist kindlustatule alates haigestumise 4. päevast. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 122 kohaselt maksab haigestumise 4. päevast kuni 8. päevani haigushüvitist tööandja 70% töötaja viimase kuue kuu keskmisest töötasust. Alates haigestumise 9. päevast maksab haigushüvitist haigekassa.
Tööandja tegemata jätmist Haigekassa kinni maksma ei pea, seega hüvitamata jätmise puhul on tegemist Ravikindlustuse seaduse §14 lg1 rikkumisega.
Nõude esitamiseks pöörduge ametlikult (kirjalikult) tööandja poole. Kui tööandja nõuet ei rahulda, soovitan oma õiguste kaitseks pöörduda Töövaidluskomisjoni.
Lugupidamisega,
www.metiabi.eu
info@metiabi.eu
Küsimus: Töökoormuse kasv11.02.2011
Tere,
Mul mure selline, et ma käin tööl kaupluses, kus olen müüja 0,7 kohaga. Oleme avatud 10.00-20.00. Hommikul on juhataja 7.00-16.00-ni ja 1 müüja 10.00-20.00-ni, kes on saalis üksi, kuni tuleb appi teine müüja kella 15.00-20.00-ni. Mingit ametikirjeldust meil ei ole. Juhataja annab kogu aeg kohustusi juurde. Müüja peab kontrollima kassat, müüma, kaupa vastu võtma, kaupa välja panema, koristama, puid tooma kuurist, kütma, saali valvama, aegunud asju kontrollima, saatelehti arvutisse sisestama. Postkontor kaotati külast ära, nüüd peab ka veel postkontori tööd tegema. Kui palju võib töötajale sellisel viisil tööülesandeid lisada (töötasu on jäänud samaks)?
Mul mure selline, et ma käin tööl kaupluses, kus olen müüja 0,7 kohaga. Oleme avatud 10.00-20.00. Hommikul on juhataja 7.00-16.00-ni ja 1 müüja 10.00-20.00-ni, kes on saalis üksi, kuni tuleb appi teine müüja kella 15.00-20.00-ni. Mingit ametikirjeldust meil ei ole. Juhataja annab kogu aeg kohustusi juurde. Müüja peab kontrollima kassat, müüma, kaupa vastu võtma, kaupa välja panema, koristama, puid tooma kuurist, kütma, saali valvama, aegunud asju kontrollima, saatelehti arvutisse sisestama. Postkontor kaotati külast ära, nüüd peab ka veel postkontori tööd tegema. Kui palju võib töötajale sellisel viisil tööülesandeid lisada (töötasu on jäänud samaks)?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Kahjuks on kirjas liiga vähe infot selle kohta, mis Teil olemas on. Kui puudub ametikirjeldus, siis vastavalt TLS §5 lg1 peaks tööleping sisaldama lisaks tööandja ja töötaja nimele ning tööle asumise ajale ka hulga muid andmeid, sealhulgas tööülesannete kirjeldust. Kirjas peab olema töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu), sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, töötasu arvutamise viis, maksmise kord ning sissenõutavaks muutmise aeg (palgapäev), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed. Kohustuslik on märkida ka aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg), töö tegemise koht, puhkuse kestus jms ning tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele.
Lähtudes Teie antud infost on tegemist töötamisega väikeses kaupluses, kus kõik teevad kõike ning vajadusel rohkemgi, kui töö iseloom seda lubab ning tööaeg selle sisse mahub.
Koosseisus on peale tööandja kaks töötajat, kelle vahel on ära jagatud üks miinumpalgaga müüja ametikoht osakoormustega 0,7% ja 0,3%. Lihtne matemaatika näitab, et kahe peale kokku töötate päevas 10+5 tundi, mille sisse peaks mahtuma ka vähemalt pool tundi lõunapausi. Kui töötate E-R-ni samadel tingimustel ja nii terve kuu, on seda selgelt palju.
Vaadake üle oma tööleping, millele olete alla kirjutanud ning kontrollige, kas see sisaldab kogu vajalikku informatsiooni ning on vastavuses teile pandud ülesannete kirjeldusega.
Pöörake tähelepanu TLS §28 lg2 tööandja kohustuste täitmisele ning paluge tööandjal koostada korrektne ametikirjeldus. Lepingu tingimuste rikkumise puhul tööandja poolt on alati võimalik tööleping erakorraliselt üles öelda (TLS §91), järgides muidugi etteteatamise tähtaegu (TLS §98). Ennekõike soovitaksin siiski kollektiivselt ning üksmeelselt oma mured ära lahendada.
Ametikirjelduse sisu mõtte ja vajaduse kohta saate lugeda erinevatest interneti portaalidest, samuti meie kodulehe www.metiabi.eu korduma kippuvate küsimuste (KKK) alt.
Mõistlike lahenduste leidmist,
Merike
info@metiabi.eu
Küsimus: Vanemahüvitise seaduse tõlgendamine (laste vanusevahe)11.02.2011
Ootan teist last, tähtaeg on jaanipäeva paiku 2011. Esimese lapse sünniaeg on 21.12.2008. Kas selleks, et hakkaksin saama nii suurt vanemahüvitist, kui esimese lapsega, peaks teine sündima hiljemalt 21.06.2011 või 20.06.2011? Ehk siis millal nö kukub see 2,5 aasta vanusevahe?
Olen kuulnud tuttava käest lugu ühest perest, kus teine laps sündis päeval, kui see 2,5 aastat kukkus (minu puhul oleks see siis 21.06.2011). See pere olevat läinud riigi vastu kohtusse ja olevat võitnud. Võidu võti olevat olnud lapse sünni kellaaeg.
Lapse sünnitunnistusele ei kanta sündimise kellaaega. Küll aga on kellaaeg olemas meditsiinilisel sünnitõendil, mis haiglast kaasa antakse ja millega minnakse perekonnaseisuametisse nime panema. Haigla arhiivist peaks selle koopia/duplikaadi kätte saama. Sellel perel jäi laste vanusevahe alla 2,5 aasta, võttes arvesse ka sündimise kellaaegu, mitte ainult kuupäevi.
Kas mõni sedasorti kohtulahend on tõepoolest olemas? Või on tegemist pigem naised-saunas-rääkisid jutuga...
Olen kuulnud tuttava käest lugu ühest perest, kus teine laps sündis päeval, kui see 2,5 aastat kukkus (minu puhul oleks see siis 21.06.2011). See pere olevat läinud riigi vastu kohtusse ja olevat võitnud. Võidu võti olevat olnud lapse sünni kellaaeg.
Lapse sünnitunnistusele ei kanta sündimise kellaaega. Küll aga on kellaaeg olemas meditsiinilisel sünnitõendil, mis haiglast kaasa antakse ja millega minnakse perekonnaseisuametisse nime panema. Haigla arhiivist peaks selle koopia/duplikaadi kätte saama. Sellel perel jäi laste vanusevahe alla 2,5 aasta, võttes arvesse ka sündimise kellaaegu, mitte ainult kuupäevi.
Kas mõni sedasorti kohtulahend on tõepoolest olemas? Või on tegemist pigem naised-saunas-rääkisid jutuga...
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Vanemahüvitise arvutamisel võetakse aluseks hüvitise tekkimise päevale eelnenud kalendriaasta... (VHS §2, §3) järeldus, et kõik, mis hüvitise taotleja hüvitisele õiguse tekkimise päevale eelnes läheb arvestusse.
Teie laps saab kahe ja poole aastaseks 21.06.2011.a, seega alla selle vanuse jäävad kõik päevad, mis on ettepoole, kui 21. kuupäev. Kuupäeva vahetus toimub teatavasti kell 00.00.01 ning olenemata edasisest kellaajast on Teie laps juba kahe ja poole aastane.
Kohtulahendeid on sellel teemal olnud nii meil, kui ka mujal maailmas, kuid teadaolevalt mitte tunni või sekundi tasandil, ikka kuupäevast lähtudes.
Toon siinkohal näite seaduse jõustumisest ning selle mõjust - Vanemahüvitise seadus võeti vastu 10.12.2003.a, kuid jõustus 01.01.2004.a ning ühelgi vanemal polnud õigust hüvitisele, kelle lapsed sündisid enne seda kuupäeva s.o 31.12.2003 kell 23.59.59.
Lugupidamisega,
Merike
www.metiabi.eu
info@ metiabi.eu
Küsimus: Maksud kahes riigis töötamisel11.02.2011
Tere!
Töötan kahes erinevas riigis, põhitöökoht on Eestis ja projektipõhiselt töötan Soomes. Maksan mõlema riigi makse, nagu mõlemad oleksid minu põhitöökohad. Tean, et Eesti seaduste järgi peab teisel töökohal maksma tulumaksu esimesest kroonist, aga kuidas see toimub eri riikides töötades?
Töötan kahes erinevas riigis, põhitöökoht on Eestis ja projektipõhiselt töötan Soomes. Maksan mõlema riigi makse, nagu mõlemad oleksid minu põhitöökohad. Tean, et Eesti seaduste järgi peab teisel töökohal maksma tulumaksu esimesest kroonist, aga kuidas see toimub eri riikides töötades?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Kahjuks pean tõdema, et töösuhted (tööandja vs töötaja) ja maksustamine (töötaja vs riik) on erinevad valdkonnad. Usun, et saate palju parema ja täpsema vastuse, kui pöördute oma maksualase küsimusega Maksu- ja Tolliameti poole. Loodetavasti on Teil abi alljärgnevast lisatud MTA lingist: http://www.emta.ee/?id=21923
info@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Töökoha kolimine teise piirkonda10.02.2011
Tere!
Töötan kaubanduses (lepingu järgi on minu töökohaks märgitud linn) ja õige pea on minu tööandjal plaanis kolida kauplusega teise keskusesse, mis asub aga linnast väljas, ehk siis vallas, mitte enam linnas. Kuidas peaksin käituma, kui ma ei ole huvitatud sinna tööle käimisest. Linnast asub uus keskus 5 km kaugusel.
Millised valikud mul antud olukorras on?
Tänan vastuse eest.
Töötan kaubanduses (lepingu järgi on minu töökohaks märgitud linn) ja õige pea on minu tööandjal plaanis kolida kauplusega teise keskusesse, mis asub aga linnast väljas, ehk siis vallas, mitte enam linnas. Kuidas peaksin käituma, kui ma ei ole huvitatud sinna tööle käimisest. Linnast asub uus keskus 5 km kaugusel.
Millised valikud mul antud olukorras on?
Tänan vastuse eest.
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Teie valikuteks on minna tööle teise keskusesse linnast väljas, milleks on vaja teha töölepingu muudatus või lasta ennast ära koondada.
Saan aru, et Teil on kehtiv tööleping, kus kooskõlas TLS § 5 lg 1 p8 on töö tegemise asukohaks märgitud linn. Kui Tööandjal ei ole Teile enam linnas samaväärset tööd pakkuda, siis tekib TLS § 89 lg 1 järgi alus Teie ametikoha koondamiseks. Tööandjal on kohustus pakkuda Teile võimalusel teist tööd, milleks võib olla töö linnast väljas teises keskuses. Edasi on Teie valik, kas võtate pakutava töö vastu või lasete ennast koondada.
Lugupidamisega:
info@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Väidetav suusõnaline leping08.02.2011
Tere!
Mul on selline suur mure. Olin eelmise aasta mais mõne päeva ühes firmas tööl. Kui oleks meeldinud, oleksin ka edasi jäänud, kuid kuna käisin maalt, siis jäi ikka liiga kaugeks. Kui võtmeid ära andma läksin, öeldi, et meil oli suusõnaline tööleping, kuid sellist asja meil ei olnud kohe kindlasti.
Ja nüüd, kui ma vaatasin oma eeltäidetud tuludeklaratsiooni, oli seal see firma ka olemas, nagu oleks mulle veel väidetavalt raha maksnud, kuid seda ei ole ka olnud. Mida ma nüüd peaksin tegema ja kuhu pöörduma, sest ma pole neilt mitte ühtegi senti saanud? Hoopis nemad pommitasid mind, et kuna ma rikkusin nendega sõlmitud suulist töölepingut, pean mina maksma neile.
Mina nendelt palka ei saanud ja nüüd on nad kuidagi nagu mulle maksnud! Palun abi!
Mul on selline suur mure. Olin eelmise aasta mais mõne päeva ühes firmas tööl. Kui oleks meeldinud, oleksin ka edasi jäänud, kuid kuna käisin maalt, siis jäi ikka liiga kaugeks. Kui võtmeid ära andma läksin, öeldi, et meil oli suusõnaline tööleping, kuid sellist asja meil ei olnud kohe kindlasti.
Ja nüüd, kui ma vaatasin oma eeltäidetud tuludeklaratsiooni, oli seal see firma ka olemas, nagu oleks mulle veel väidetavalt raha maksnud, kuid seda ei ole ka olnud. Mida ma nüüd peaksin tegema ja kuhu pöörduma, sest ma pole neilt mitte ühtegi senti saanud? Hoopis nemad pommitasid mind, et kuna ma rikkusin nendega sõlmitud suulist töölepingut, pean mina maksma neile.
Mina nendelt palka ei saanud ja nüüd on nad kuidagi nagu mulle maksnud! Palun abi!
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Alustuseks pean juhtima Teie tähelepanu asjaolule, et vastavalt TLS § 4 lg 2 loetakse tööleping sõlmituks, kui tööandja lubas Teid tööle ja Teie asusite tööle. Kirjaliku lepingu sõlmimata jätmine ei too kaasa selle tühisust, kuid sellisel juhul on raske tõestada, mis olid lepingu tingimused. Kuna Teie käes olid juba töövahendid (võtmed), mida kasutasite, siis sellega on tõendatud töösuhte olemasolu. Kirjaliku töölepingu puudumisel on vaidlusalune küsimus, kas tegemist oli kokkulepitud ja tasustamata proovipäevadega või katseajaga, mille lõpetamine eeldab 15-päevalist etteteatamist. Ettetatamistähtaja rikkumise korral võib teine osapool tõepoolest nõuda hüvitist etteteatamistähtajast puudujääva osa eest.
Teie küsimuse teine pool on väga huvitav pretsedent. Andmed Teie tööandja ja töötasu kohta tekivad tööandja poolt Teie eest tasutud sotsiaalmaksu laekumisest. Maksu- ja Tolliamet näeb, milline tööandja maksis Teie töötasu pealt sotsiaalmaksu. Seega soovitan veelkord üle vaadata oma 2010.a. maikuu ja sellele järgnevate kuude pangaväljavõtted, võimalik, et Teile ikkagi maksti töötasu, kuid summa oli nii väikene, et Te seda ei märganudki.
Teine võimalus on, et töötasu maksti välja sulas mõnele "tankistile", Teie allkiri palgalehel võltsiti ja sellisel moel tekitas tööandja omale nn "vaba" raha. Pean seda aga vähetõenäoliseks, sest tööandja peaks iseenda peale vihane olema, kui kasutab niivõrd kulukat ja kohmakat moodust "vaba" raha tekitamiseks.
Soovitan Teil peale oma pangaväljavõtete hoolikat kontrollimist selgituse saamiseks pöörduda Maksu- ja Tolliametisse, et täpsustada, mis ajal ja mis asjaoludel Teile tekkis tööandja, kellelt Te töötasu saanud ei ole.
info@metiabi.eu
www.metiabi.eu