Tööõigus
Küsimus: Sõbralik töötajast vabanemine - on see võimalik?03.03.2011
Endine direktor lahkus oma tumedate tegude tõttu ettevõttest, aga uuele juhtkonnale ebameeldivuste jätkumiseks võttis majahoidja-koristajana aasta alguses tööle oma peretuttava (sündinud 1949). Leping on tähtajatu, ilma katseajata, tööaja suhtes iseseisev otsustuspädevus, põhipalk 383.47 EUR kuus. Maakohas on see siiski kõrge sissetulek ja hetkel on see firma seisukohalt priiskamine. Olukord on väga delikaatne, aga soovime selle lepingu lõpetada. Kuidas seda teha professionaalselt?
Tänan nõuande eest.
Tänan nõuande eest.
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Teie informatsiooni põhjal jääb mulje, et hoolimata eelmise direktori võimalikest motiividest, võeti majahoidja-koristaja tööle seaduse mõistes igati korrektselt. Juhul, kui uue juhi hinnangul ei ole seda ametikohta vaja, siis tuleks see koondada TLS § 89 lg 1 alusel. Võimalusel tuleks töötajale eelnevalt teist tööd pakkuda, kui seda on. Töölepingu ülesütlemine koos põhjendusega (töömahu vähenemine, töö ümberkorraldamine vms) tuleb töötajale TLS § 97 lg 2 p 1 alusel esitada 15 päeva ette. Töötajale tuleb maksta ühe kuu keskmine töötasu hüvitiseks.
Juhul, kui töötaja töösse suhtumine ja töötulemused selleks põhjust annavad, siis on võimalik töötajaga töösuhe lõpetada ka mõnel TLS § 88 toodud põhjusel. Paraku ei pea ma eetilistest kaalutlustest lähtuvalt ning kõiki asjaolusid teadmata, võimalikuks anonüümsele küsijale ja kogu foorumile, selle seaduseparagrahvi rakendamisega kaasnevaid võimalusi tutvustada.
Tööandja saab minu või firma poole, mida esindan, pöörduda allpool olevate kontaktide kaudu ametlikult ja siis saame süveneda detailidesse. Kui juhtum ei lähe vastuollu üldtunnustatud eetikanormidega, siis peaksime leidma ka lahenduse.
Õigeid ja õiglasi lahendusi soovides:
Tiit Kruusalu
info@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Tööandja ja töötaja suhe pankroti korral02.03.2011
Firma, kus ma töötan, kuulutas välja pankroti. Terve veebruari olen ma seal töötanud, kuid tööandja ütleb, et märtsikuus ma palka ei saa, sest tal ei ole selleks raha. Kuidas ma oma väljateenitud raha kätte saan? Kuidas edasi toimida?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Seoses pankroti väljakuulutamisega on tööandjal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda (TLS § 89 lg2 p2).
Töötukassa kaudu on võimalik taotleda tööandja maksejõuetuse hüvitist, kuid seda saab taotleda pärast tööandja maksejõuetuks tunnistamist kohtu poolt.
Võtke ühendust ettevõtte pankrotihalduriga, kes on kohustatud tegema avalduse töötukassale.
Nimetatud hüvitise eesmärgiks on hüvitada töötajale tööandja maksejõuetuse (pankrot või pankrotimenetluse raugemine) tõttu saamata jäänud töötasu, puhkusetasu ja töölepingu ülesütlemisel saamata jäänud hüvitised, mis on ette nähtud töölepingu seaduses (TKS §19-§22).
Töötukassa maksab töötajatele firma maksejõuetuse hüvitist. Seega on kogu selle protsessi võtmeisik pankrotihaldur.
Edu soovides,
Merike Michelson
www.metiabi.eu
info@metiabi.eu
Küsimus: Tööseisak02.03.2011
Tere,
Töötan abitöölisena metallitootmisega tegelevas firmas. Minu peamine tööülesanne on küttepuude tegemine tootmishoone kütmiseks, territooriumi puhastamine, katla kütmine ja vajadusel olen olnud abis ka lihtsamatel tootmistöödel. Nüüd, nende väga külmade ilmadega, ülemus arvas, et õues tööd teha on liiga külm ja ruumides sees polnud mulle midagi pakkuda, siis sellepärast olen kaks nädalat kodus tööta olnud.
Kas mul on õigus selle kahe nädala eest palka saada, kuna tööseisak pole minu süül põhjustatud?
Töötan abitöölisena metallitootmisega tegelevas firmas. Minu peamine tööülesanne on küttepuude tegemine tootmishoone kütmiseks, territooriumi puhastamine, katla kütmine ja vajadusel olen olnud abis ka lihtsamatel tootmistöödel. Nüüd, nende väga külmade ilmadega, ülemus arvas, et õues tööd teha on liiga külm ja ruumides sees polnud mulle midagi pakkuda, siis sellepärast olen kaks nädalat kodus tööta olnud.
Kas mul on õigus selle kahe nädala eest palka saada, kuna tööseisak pole minu süül põhjustatud?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Kõik oleneb sellest, millistel tingimustel on sõlmitud Teiega tööleping.
Töölepingu seaduse (TLS) §35 alusel peab tööandja töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd. See eeldab, et töötaja töötab (täistööajaga) 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul ning kaheksa tundi päevas (TLS §43 lg1; lg2).
Samal ajal on võimalik kokku leppida, et mõnel päeval vahetatakse töö- ja puhkeaeg ära.
Kokkulepe aga eeldab tööandja ettepanekut ja töötaja nõusolekut.
Lugupidamisega,
Merike Michelson
www.metiabi.eu
info@metiabi.eu
Küsimus: Töötundide arvestus vahetustega töö korral01.03.2011
Töötan vahetustega. Olin haiguslehel 21-29.01.2011. 21.01 oli mul ette nähtud 24-tunnine vahetus, 25.01 10-tunnine, 26.01 4-tunnine, 27.01 10-tunnine ja 28.01 24-tunnine vahetus. See teeb 6 tööpäeva ja 48 töötundi. Vahetustega pidin tegema 72 tundi. Kas pean selle 24-tunnise vahe järgmisel kuul tasa tegema? See oleks ju äsja põdenud inimesele veel üks karistus.
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Sellele küsimusele täpse vastuse andmiseks oleks vaja tutvuda Teie töölepingus tööaega puudutavate kokkulepetega ning teada summeeritud tööaja arvestuse tingimusi. Samuti ei loe edastatud informatsioonist välja, mis iseloomuga ettevõttega on tegu.
Olenevalt sellest, kui pikk on summeeritud tööaja arvestusperiood, arvestatakse Teie tööaja normtunnid alles perioodi lõpus, mida on haiguspäevade võrra vähem.
Juhul, kui soovite säilitada oma töötasu suurust võrreldes eelmistega (ilma haigusleheta), tuleb Teil ka puuduolevad tunnid täis töötada.
Karistusena ei saa seda tõlgendada, sest tööle lubatakse töötaja, kes on haigusest paranenud ning terveks tunnistatud.
Lugupidamisega,
Merike Michelson
www.metiabi.eu
info@metiabi.eu
Küsimus: Sooduspension28.02.2011
Tere,
Töötan sundravi osakonnas 10-ndat aastat hooldajana (olen 55-aastane). Kas kehtib seadus sooduspensionile?
Tööleping seda eraldi ei kajasta, on vaid "kahinad", et vist nagu peaks olema.
Ette tänades
Töötan sundravi osakonnas 10-ndat aastat hooldajana (olen 55-aastane). Kas kehtib seadus sooduspensionile?
Tööleping seda eraldi ei kajasta, on vaid "kahinad", et vist nagu peaks olema.
Ette tänades
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Kahjuks jään Teile vastuse võlgu. Sooduspensioni saamise kohta saate asjakohasema vastuse Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt: http://www.ensib.ee/kusi-vastame/. Sellelt lingilt võite sisestada oma küsimuse spetsialistidele, kes sarnaste asjadega igapäevaselt tegelevad.
info@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Töötasu vähendamine tööandja poolt27.02.2011
Eelmisel aastal vähendati 9-ks kuuks (jaan.-sept.) töötasu 10%, seejärel taastati kolmeks kuuks tavapärane töötasu.
Sel aastal vähendati töötasu kolmeks kuuks 6% ja nüüd tahetakse veel vähendada.
Kas tööandjal on õigus selliseks töötasu vähendamiseks?
Põhjendatakse sellega, et Haigekassa ei anna raha juurde ja seetõttu ei tule haigla majandamisega välja.
Sel aastal vähendati töötasu kolmeks kuuks 6% ja nüüd tahetakse veel vähendada.
Kas tööandjal on õigus selliseks töötasu vähendamiseks?
Põhjendatakse sellega, et Haigekassa ei anna raha juurde ja seetõttu ei tule haigla majandamisega välja.
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Teie kirjast ei selgu, kas töötasu vähendamine toimus poolte kokkuleppel töölepingu tingimuste muutmisel või töötasu vähendamisel töö mitteandmise korral.
Viimase puhul on tööandjal õigus temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt vähendada töötasu kuni kolmeks kuuks mõistliku ulatuseni ning seda vaid 12-kuulise ajavahemiku jooksul (TLS §37 lg1).
Töötasu vähendamisel on töötajal õigus keelduda töö tegemisest tasu alandamisega võrdses ulatuses ehk töötasu ja tööpanus peavad olema proportsionaalsed ja töötasu vähendamisel muutub vastavalt tööandja õigus nõuda töötajalt tööd.
Töötasu alandamiseks, kuivõrd tegemist on erandliku olukorraga, peab tööandja olema täitnud eeltingimused:
• enne töötasu alandamist tuleb tööandjal pakkuda töötajale teist tööd, kui see on võimalik;
• teise töö pakkumine ei tohi kahjustada töötaja huve;
• tööandja kaasab töötajate esindajaid või töötajaid tekkinud olukorras lahenduste leidmisse, mis viiksid mõlema poole huve arvestavate lahendusteni.
Töötasu vähendamisest on tööandja kohustatud teavitama töötajat vähemalt 14 kalendripäeva ette, mis annab võimaluse töötajale otsida endale ajutiselt või alaliselt teine töö.
Töötasu vähendamise juhtudel on töötajal õigus tööleping üles öelda ning saada töölepingu ülesütlemise hüvitist sarnaselt olukorraga, kui tööandja ütleb töölepingu üles majanduslikel põhjustel ehk siis töötajal on õigus saada nn koondamishüvitist, kui ütleb töölepingu üles TLS §37 lg 1 põhjusel.
Lugupidamisega,
Merike Michelson
www.metiabi.eu
info@metiabi.eu
Küsimus: Kaua võib olla haiguslehel, et ei vabastataks töölt?26.02.2011
Olen pensionärist avalik teenistuja. Kui palju võib aastas olla haiguslehel, et ei vabastataks haiguse tõttu töölt? Kas see on kaks kuud või nii nagu avaliku teenistuse seaduses, 4 kuud järjest?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Mõistlik on haiguslehel viibida nii palju, kui hädavajalik ja nii vähe, kui võimalik.
Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 119 piiritleb pikaajalise töövõimetuse mõiste, mille puhul võib ametniku teenistusest vabastada, nelja järjestikuse kuuga või kalendriaasta jooksul kokku viie kuuga.
Pikaajalise töövõimetuse formuleeringu alusel võib ametniku vabastada ainult tema haiguslehel oleku ajal.
Töövigastuse tõttu ajutiselt töövõimetuks jäänud ametniku teenistussuhe peatub ja talle säilitatakse tema ametikoht kuni tervenemiseni või invaliidsuse kindlaksmääramiseni.
Teile head tervist soovides:
info@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Koondamisraha saamata25.02.2011
Kolme kuu koondamisraha jäi tööandja poolt maksmata. Tegime kahepoolse kirjaliku kokkuleppe, et maksab poole aasta jooksul. Möödas on juba üle aasta, kuid raha ei ole saanud. Kuidas pean toimima?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses (TLS §100 lg1). Lisaks on õigus saada kindlustushüvitist töötuskindlustuse seaduses ettenähtud tingimustel ja korras (TLS §100 lg2).
Teie poolt edastatud informatsioonist ei selgu, millal täpselt lõppes töösuhe? Kui kokkulepe tööandjaga oli sõlmitud isegi 1,5 aastat tagasi, ka siis ei saa tegu olla tööandja poolt kolme kuu keskmise töötasu hüvitamisega.
Juhul, kui Teie töösuhe kestis ettevõttes 20 aastat, on õigus koondamise korral saada kolme kuu keskmise töötasu ulatuses kindlustushüvitist, kuid seda juba Töötukassast (TLS §139 lg1).
Teil on kirjalik taasesitatavas vormis kokkulepe. Kui olete oma õigustes kindel ning tööandja Teie taotlustele ei reageeri, võite pöörduda Töövaidluskomisjoni.
Avalduse esitamise tingimused leiate Individuaalse töövaidluse lahendamise seadusest, alljärgnevalt lingilt:
https://www.riigiteataja.ee/akt/264637?leiaKehtiv#para13
Kordaminekuid soovides,
Merike Michelson
www.metiabi.eu
info@metiabi.eu
Küsimus: Pedagoogi pikendatud põhipuhkus23.02.2011
Tere,
Kas töövõimetuspensionäri lisapuhkus, 7 kalendripäeva, lisatakse ka pedagoogide põhipuhkusele, st 56 + 7 kalendripäeva või on see 35 kalendripäeva töövõimetuspensionärist pedagoogil juba põhipuhkuse sees? Tänan
Kas töövõimetuspensionäri lisapuhkus, 7 kalendripäeva, lisatakse ka pedagoogide põhipuhkusele, st 56 + 7 kalendripäeva või on see 35 kalendripäeva töövõimetuspensionärist pedagoogil juba põhipuhkuse sees? Tänan
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
TLS § 57 määrab töövõimetuspensionäri põhipuhkuseks 35 kalendripäeva, kui seadus ei sätesta teisiti.
Siin tuleks tähelepanu pöörata asjaolule, et töövõimetuspensionäri põhipuhkus ongi 35 kalendripäeva, mitte mõni põhipuhkuse liik + 7 kalendripäeva.
TLS § 57 ja § 58 (haridustöötaja põhipuhkus on kuni 56 kalendripäeva) koosmõjust tulenevalt saab töövõimetuspensionärist pedagoogi põhipuhkus olla kuni 56 kalendripäeva. See tuleneb TLS § 57, mis annab 35 kalendripäeva, KUI SEADUS EI SÄTESTA TEISITI. Antud juhul seadus sätestab aga teisiti - kuna töövõimetuspensionär on samaaegselt haridustöötaja, siis TLS § 58 järgi on tema põhipuhkuseks kuni 56 kalendripäeva.
info@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Haigusleht või vabad päevad22.02.2011
Tere!
Teatavasti töötaja haigestumisel 3 esimest päeva ei tasustata. Kui töötaja on haige 1 kuni 3 päeva, kas on töötaja seisukohast mõistlikum (kasulikum) võtta haigusleht või kirjutada tööandjale avaldus vabade päevade saamiseks? Kas oleks "kasulik" haigestuda just reedel?
Teatavasti töötaja haigestumisel 3 esimest päeva ei tasustata. Kui töötaja on haige 1 kuni 3 päeva, kas on töötaja seisukohast mõistlikum (kasulikum) võtta haigusleht või kirjutada tööandjale avaldus vabade päevade saamiseks? Kas oleks "kasulik" haigestuda just reedel?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Haigestumine ei ole “kasulik“ ei töötajale ega ka tööandjale.
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 122 kohaselt makstakse haigushüvitist kindlustatule tööandja poolt 70% ulatuses töötaja viimase kuue kuu keskmisest töötasust alates haigestumise 4-st kuni 8. päevani. Keskmine töötasu arvutatakse Vabariigi Valitsuse 11.06.09.a. määruse nr. 91 "Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord" § 4 lõigete 2 ja 3 alusel. Erinevalt puhkusetasu arvutamisest arvutatakse haigushüvitist kalendripäevades, kus ei jäeta haigushüvitise arvutamisel arvestusest välja riigipühi ega rahvuspüha, küll aga sel perioodil Teile makstud puhkusetasud. Haigushüvitis arvutatakse kalendripäevades seetõttu, et haigusleht väljastatakse töötajale haiguse või vigastuse tõttu kalendripäevade alusel.
Seega haigestudes reedel, kaotate haigusehüvitisest vaid ühe päeva, eeldusega, et olete esmaspäevast jälle tööpostil. Mõistlikuks pean kindlasti vabade päevade andmist.
Tihti kestavad kergemad haigused vaid kolm kuni neli päeva. Kui nendest kaks satub nädalavahetusele, kaotate Teie oma puhkepäevad ning tööandja üks kuni kaks tööpäeva. Seevastu lubades Teil koju jääda, säästab tööandja kaastöötöötajate tervist ning võidab kindlasti Teie usalduse, mistõttu panustate tervenedes oma energia täies ulatuses ettevõtte heale käekäigule. Selline mõlemapoolne kasum töötab muidugi ainult siis, kui usaldust ei kuritarvitata.
Head tervist soovides,
Merike Michelson
www.metiabi.eu
info@metiabi.eu