Tööõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Tööandja kohused peale töötaja lahkumist30.03.2011

1. Kas ja kui kaua võib tööandja hoida avatuna endise töötaja nimelist e-maili?

2. Kui töötaja on vallandatud usalduse kaotuse tõttu, kas tööandjal on kohustus teavitada pärast tema lahkumist ettevõetud tegevuste kohta - andmete kogumine, arvutifailide uurimine, mingi süüdistuse esitamine? Kui inimene on firmast lahkunud, siis ta ei tea, mida tema vastu tagaselja ette võetakse (kui tööandjal on selleks soov ja huvi) ning puudub võimalus ennast vajadusel kaitsta.

3. Mida teha kui on kahtlus või ka faktid näitavad, et tööandja kasutab lahkunud töötaja kohta teadaolevaid andmeid tema järel nuhkimiseks ehk juriidiliselt väljendudes ebaseaduslikuks jälitustegevuseks?

Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere,
1. Töötaja nimeline e-mail kuulub tööandjale, kuid identiteedivargus on keelatud. E-maili avatuna hoidmine teatud aja jooksul võib olla põhjendatud näiteks vajadusega vastu võtta endise töötaja tööaadressile saabunud klienditellimused. Kriminaalseks läheb asi siis, kui tööandja vastab endise töötaja e-maili alt ENDISE TÖÖTAJA NIMEL.

2. Töölepinguseadus ei pane tööandjale kohustust usalduse kaotamise tõttu lahkunud endist töötajat teavitada sellest, kuidas tööandja võimalikke kahjusid kokku loeb. Kui tööandja otsustab endise töötaja vastu süüdistuse esitada, siis teavitatakse teda sellest kas töövaidluskomisjoni- või kohtukutsega. See antakse piisavalt pikalt ette, et endine töötaja jõuaks ennast kaitseks ette valmistada.

3. Ebaseadusliku jälitustegevuse kahtluse korral on võimalik esitada politseile avaldus.

Lugupidamisega:

info@metiabi.eu
www.metiabi.eu
 

Küsimus: Ametikoha kaotamine ja uue sarnase loomine30.03.2011

Tööandja kaotas minu ametikoha, kuid samas tekitas uue ametikoha teise ametinimega. Sain koondamisteate. Samas tööülesanded on uuel ametikohal ca 95% samad. Kas seadus näeb ette, et tööandja peab pakkuma seda uut ametikohta kõigepealt minule või mitte?

Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere,
Vastavalt TLS § 89 lg 3 tuleb enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu pakkuda töötajale teist tööd. Kui Teie kvalifikatsioon vastab loodud uue ametikoha nõuetele, siis peab tööandja pakkuma tööd kõigepealt Teile.
Samas jääb mulle Teie küsimusest mulje, et tegelikult toimus ainult Teie ametikoha ümbernimetamine, mitte selle likvideerimine ja koondamine on seetõttu ebaseaduslik. Kui Te selles küsimuses tööandjaga kokkuleppele ei jõua, siis hinnangu koos sellest tulenevate tagajärgedega saab anda töövaidluskomisjon.

Lugupidamisega:

info@metiabi.eu
www.metiabi.eu
 

Küsimus: Kas töövõimetusleht pikendab katseaega?29.03.2011

Tere,
Olen tööl 4-kuulise katseajaga, tähtajalise lepinguga (kuni lapsehoolduspuhkusel oleva töötaja saabumiseni).
Katseajast olen 1,5 kuud viibinud töövõimetuslehel. Kas katseaeg pikeneb selle aja võrra?
Kui viibin töövõimetuslehel ja mul kehtib veel katseaeg, kas tööandjal on õigus vabastada mind töövõimetuslehe kehtivuse ajal?

Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere.
Küsite, kas katseaeg pikeneb töösuhte peatumise võrra? Tõepoolest on see üks uue TLS-ga ebaselgeks jäetud küsimus. Toetun siinkohal seaduse väljatöötaja (Sotsiaalministeerium) järelpärimisele saadud tõlgendusele ning mõislikkuse põhimõttele. Katseaja kulg töövõimetuse ning puhkuse ajal siiski peatub, sest lähtuvalt katseaja eesmärgist ei ole tööandjal võimalust töötulemusi peatatud töösuhte ajal hinnata.
Niisiis pikeneb mõistlikkuse põhimõtet järgides ka selle võrra hinnatav periood.
Paraku ei keela enam uus TLS töölepingu ülesütlemist töövõimetuslehe kehtivuse ajal, vajalik on vaid mõjuva põhjuse olemasolu.
Mõjuv põhjus ei pruugi olla ainult lepingu rikkumine, vaid tegu võib olla iga põhjusega, mis on töölepingu ülesütlemiseks piisavalt mõjuv. Töötaja töölt äraolek peab avaldama olulist mõju töö korraldamisele s.t. häirima tööd.

Lugupidamisega,
Merike Michelson

http://www.metiabi.eu
info@metiabi.eu
 

Küsimus: Kuidas saada kätte töötasu ja puhkusekompensatsioon?28.03.2011

Viimased 10 kuud töötan firmas tähtajatu lepinguga. 6 nädalat tagasi teatas tööandja ootamatult, et temal tööd ja raha pakkuda ei ole ning saatis töölised välislähetuselt koju (töölised pidid koju jõudmiseks ise piletid ostma).
Soovisin palgalist väljateenitud puhkust kodus olemise ajal, aga tööandjal ei ole raha, et puhkusetasu maksta. Töötasu on veebruari kuu eest saamata. Samuti on töötasu võlg ka eelmisest, 2010. aastast. Korduvatele järelpärimistele töötasu laekumise kohta ja millal tööd saab jätkata, vastab tööandja, et raha ei ole ja ehk kunagi, kui soojaks läheb, siis saab tööd.
Tööandja pakkus välja, et kirjutage palgata puhkuse avaldused, siis temal kergem.
Antud olukorras ei näinud selleks võimalust, kuna töötasu on saamata ja usaldus tööandja suhtes kadunud.
Selleks, et oma eluga edasi minna, kaalun töölepingu lõpetamist tööandjapoolse töölepingu rikkumisega (saamata töötasu, tööseisak), kuna ei näe perspektiivi antud firmas töö jätkumises.
Kuidas aga saada kätte töötasu ja puhkusekompensatsioon?

Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere,
Teie küsimusest loen välja mitmeid võimalikke tööandjapoolseid protseduurilisi rikkumisi, alustades lähetuse lõpetamisest, tööseisaku ja palgata puhkuse vormistamisest kuni töötasu maksmata jätmiseni. Kui Te ise seadust piisavalt hästi ei tunne ja soovite töölepingu tööandjapoolse töölepingu rikkumisele viidates lõpetada, siis soovitan ennem mingite sammude astumist kasutada juristi või kogenud personalitöötaja abi, et mitte omapoolsete protseduurireeglite rikkumisega anda tööandjale põhjust hoopis Teie süüdistamiseks.
Kui firmajuht väidab, et raha ei ole, siis saamata jäänud töötasu ja puhkusekompensatsiooni kättesaamiseks näen võimalust pöörduda töövaidluskomisjoni. Töövaidluskomisjoni võib töötaja iseseisvalt pöörduda, kui ta ennast piisavalt pädevana tunneb. Sellisel juhul ei lähe see ka midagi maksma. Tihti nii ka tehakse, kuid tuleb valmis olla selleks, et tööandja, kellel ei ole raha töötajale tasu maksmiseks, on leidnud võimaluse palgata ennast esindama pädeva juristi, mis võib hakata mõjutama töövaidluse tulemust.
Kui otsustate kasutada pädeva spetsialisti abi, siis soovitan Teil rohkem kui ühest kohast uurida, mida Teie võimalik esindaja küsitud tasu eest teeb ja milline on tema poolt võidetud-kaotatud töövaidluste suhtarv, ehk siis hinna ja kvaliteedi võimalik suhe.
Ühe, kuigi mitte ainsa võimalusena, pakun välja lingi http://www.metiabi.eu/index.php?option=com_content&view=section&id=27&Itemid=75&lang=et.
Soovin Teile edukat töölepingu lõpetamist ja uut algust.

Lugupidamisega:

info@metiabi.eu
www.metiabi.eu
 

Küsimus: Kas öötöö on eritasuga?28.03.2011

Palun öelge, kuidas tasustatakse öötööd?
Kas on olemas mingi seadus, mis kehtib kõigile?
Meil võeti öötöö eest lisatasu ära ja põhjendati, et see on tööandja oma otsustada, kas ta maksab või ei.

Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere,
Teie küsimuses sisalduva info põhjal jääb mulje, et tööandja on käitunud seadusevastaselt. Vastavalt TLS § 45 lg 1 makstakse 1,25 kordset töötasu tööaja eest, mis jääb vahemikku 22.00- 06.00.
Võib ka eraldi kokku leppida, et töötasu sisaldab juba tasu ööajal töötamise eest, kuid siis peab see olema fikseeritud Teie töölepingus või selle lisas. Leping on aga kahepoolne dokument, mis eeldab kokkulepet, mitte ühe osapoole tahtmise jõuga pealesurumist.

Lugupidamisega:

info@metiabi.eu
www.metiabi.eu
 

Küsimus: Töölepingu asemel juhatuse liikme leping28.03.2011

Töötasin määramata ajaks sõlmitud töölepingu alusel ja mind valiti MTÜ juhatuse liikmeks (ainuliige). Sellega seoses sõlmiti juhatuse liikme leping (töökohustused ei muutunud). Töötasult arvestatakse igakuiselt maha töötuskindlustust, kuid nüüd on veidi segane, mis saab, kui lõppeb juhatuse liikme tähtaeg (või see lõpetatakse enne tähtaja lõppu seoses asutuse likvideerimisega). Soov on täpsustada, mis märge peaks olema töölepingus, kui mind juhatuse liikmeks valiti ja mis saab töölepingust peale tähtaja (juhatuse liikme volituste) lõppu? Kas mul on mingi õigus töötuskindlustusele? Töötuskindlustust olen tasunud seaduse vastuvõtmise ajast ja tööstaaži on 20 aastat.

Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere,
Vastavalt TLS § 1 lg 5 ei kohaldata töölepingut juriidilise juhtorgani liikmele, seetõttu oli juhatuse liikme lepingu sõlmimine igati õige. Tööleping tuleks näiteks poolte kokkuleppel (TLS § 79) lõpetada, kuid siis tekib küsimus, mis saab peale juhatuse liikme volituste lõppu? Töötuskindlustusele õigus säilib, sest selle saamise kriteeriumiks on sunnitud töötus. Kui peale juhatuse liikme volituste lõppu teist tööd ei ole, siis see ongi sunnitud töötus.
Teoreetiliselt, kuid minu isiklikus praktikas läbiproovimata alternatiivne võimalus oleks Töölepingu seaduse vaba tõlgendamine, peatades Teie töölepingu juhatuse liikme volituste ajaks TLS § 19 lg 6 alusel (Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest eelkõige juhul, kui: 6) tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või SEADUSES ETTENÄHTUD PÕHJUS). Sellisel juhul jätkuks Teie tööleping peale juhatuse liikme volituste lõppu endistel tingimustel.

Lugupidamisega:

info@metiabi.eu
www.metiabi.eu
 

Küsimus: Graafikujärgsetel puhkepäevadel tööle kutsumine25.03.2011

Tere,
Lugesin läbi eelnevad arutelud graafiku alusel töötamise kohta, aga mind huvitavaid asjaolusid need ei puudutanud.
Meil on graafiku alusel 12-tunnised tööpäevad, vastavalt 2 tööl ja 2 vaba (ametilt müüja).
Kuidas toimida, kui tööandja kutsub töötaja puhkepäevast tööle (näiteks haiguslehel olevat töötajat asendama), aga puhkepäeval inimene ei saa oma plaane muuta ja tööandjale vastu tulla ning graafikuväliselt tööle tulla?
Meile on väidetud, et seda võib võtta kui tööluusi ja ainus vabandus oleks haigusleht?
Tänades

Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere,
Saan aru, et tööandja nõuab ületunnitöö tegemist TLS § 44 lg 4 alusel. Kuna haiguslehel oleva töötaja asendamist võib lugeda hädavajaduseks, siis on tööandja selline nõudmine õigustatud. Siin tuleb siiski tähelepanu pöörata TLS § 44 lg sõnastusele: "vastavalt hea usu põhimõttele", mis lahtiseletatult tähendab seda, et tuleb kaaluda töötaja ja tööandja huvisid. Tööandja huvi peab ilmselgelt üles kaaluma töötaja huvi. Ühelt poolt tekib tööandjale kahju, kui müüja haigestumise tõttu tööprotsess katkeb ja kauplus tuleb sulgeda. Teiselt poolt saavad jällegi ebaproportsionaalselt kahjustatud töötaja huvid, kui tema peaks teisest Eestimaa otsast etteplaneerimatult tööle tulema, katkestama oma reisi jne. Seega tuleks igat üksikjuhtumit kaaluda eraldi, kuid tööandja ei saa oma huvisid rahuldada töötaja arvelt, tekitades temale täiendavaid kulutusi. Lisaks sellele tuleb tööandjal järgida TLS-s sätestatud igapäevaseid ja -nädalaseid töö- ja puhkeaja piiranguid. Ületunnitöö tegemist ei saa nõuda alaealiselt, rasedalt ja töötajalt, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele.
Vastavalt TLS § 44 lg 1 tuleb ületunnitöö tegemine igal üksikjuhtumil kokku leppida, näidates ära ületundide hüvitamine vaba ajaga või rahas 1,5 kordselt. Summeeritud tööaja arvestuse korral loetakse ületunnid kokku arvestusperioodi lõpus.
 

Küsimus: Töötasu kinnipidamine tööandja poolt25.03.2011

Kas on korrektne kinni pidada töötaja kuu töötasu ja komandeeringutasu TLS § 74 lõige 3 alusel, kui töötaja lahkus töölt ette teatamata?
Eelnevalt tekitades tööandjale kahju kuu töötasu ulatuses.
Lugupidamisega

Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere,
Tööandjal on see õigus tõepoolest olemas. Lisaks on tööandjal õigus esitada kahju hüvitamise nõue ka muu tekitatud kahju eest täies ulatuses (TLS § 74 lg 1). Eeltingimuseks on muidugi see, et töötaja töölt lahkumine ja kahju tekkimine on nõuetekohaselt fikseeritud.

info@metiabi.eu
www.metiabi.eu
 

Küsimus: Lapsevanema puhkus24.03.2011

Töötaval emal on kaks alla 14-aastat last. Mitu päeva lisapuhkust aastas peab ta saama?

Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere.
Emal või isal on õigus igal kalendriaastal saada kolm tööpäeva tasustatud (4,25 € tööpäev) lapsepuhkust, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last TLS §63 lg1 ning tasustamata lapsepuhkust kuni 10 tööpäeva ulatuses (TLS §64).

Lugupidamisega,
Merike Michelson

http://www.metiabi.eu
info@metiabi.eu
 

Küsimus: Õigus õppepuhkusele bakalaureusetöö kirjutamiseks24.03.2011

Tere,
Kirjutan hetkel erialast bakalaureusetööd. Täiskasvanu koolituse seaduse teises peatükis § 8(3) on kirjas, et tasemekoolitusega ja tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse ajal makstakse töötajale ja avalikule teenistujale keskmist töötasu 20 kalendripäeva eest.
Mul on kooli eksamisessioonidel käimisega kasutatud 11 ja kasutamata 9 päeva. Kas ma saan kasutada need 9 päeva keskmise palgaga oma bakalaureusetöö kirjutamisel?
Mis avalduse ma peaksin tööandjale esitama?

Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere.
Teil on võimalik õppepuhkust kasutada keskmise töötasu maksmisega 9 päeva ulatuses ning vajadusel täiendavat õppepuhkust 15 kalendripäeva ulatuses kehtestatud töötasu alammäära maksmisega, kuid seda kõike ainult siis, kui osalete tasemekoolituse täiskoormusega õppes (TKS §8 lg5).

Avalduse esitate vastavalt oma otsusele, kas kasutamata õppepuhkust 9 päeva ulatuses keskmise töötasu säilitamisega või täiendavat õppepuhkust (päevade arv) tasemekoolituse lõpetamiseks.

Edu lõputöö kirjutamisel,
Merike Michelson

http://www.metiabi.eu
info@metiabi.eu