Tööõigus

Tere.
Tööandja üheks kohustuseks on teavitada täistööajaga töötajat osalise tööajaga töötamise võimalusest ning osalise tööajaga töötajat täistööajaga töötamise võimalusest, arvestades töötaja teadmisi ja oskusi (TLS §28 lg2 p10). Samuti ei või tööandja lepingut üles öelda põhjusel, et täistööajaga töötaja ei soovi jätkata töötamist osalise tööajaga või osalise tööajaga töötaja ei soovi jätkata töötamist täistööajaga (TLS §92 lg1 p5).

Töölepingu(te) tingimuste muutmiseks on vajalik mõlema poole nõusolek, mis vormistatakse kirjalikult olemasoleva töölepingu lisana. Selleks on Teil vaja esitada kirjalik avaldus lepingu tingimuste muutmiseks.

Meeldivaid kokkuleppeid soovides,
Merike Michelson

http://www.metiabi.eu
info@ metiabi.eu

Tere.
Tähtajaline tööleping lõpeb tähtaja möödumisel, milleks on töölepingus märgitud töösuhte lõpukuupäev (TLS §80 lg1).

Kõik oleneb sõnastusest, kuidas on sõlmitud Teie tööleping. Kui leping on sõlmitud asendatava lapsehoolduspuhkuselt naasemiseni, siis lõpeb seoses töötaja tagasitulekuga ka Teie töösuhe. Kui tähtaeg on märgitud kuupäevaliselt, on sama päev lepingu lõpukuupäevaks.
Kui asendatav katkestab lapsehoolduspuhkuse ning naaseb tööle varem, kui lepingus märgitud lõpukuupäev, tuleb tööandjal leida Teile ametikoht kokkulepitud tähtajani.
Lapsehoolduspuhkuse katkestamisest on töötaja kohustatud teatama tööandjale 14 kalendripäeva ette, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti (TLS §68 lg2). Seega on tööandja kohustus sellest ka asendajat informeerida.
Teistel juhtudel tööandjal Teile kohustusi ei ole, välja arvatud lõpparve õigeaegne laekumine Teie pangakontole.

Lugupidamisega,
Merike Michelson

http://www.metiabi.eu
info@metiabi.eu

Tere,
Töölepinguseaduses § 5 lõige 1 - "Töötaja teavitamine töötingimustest", annab selge ülevaate, millist informatsiooni peab tööleping sisaldama. Üheks kohustuslikuks punktiks on ka aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg), samuti töö tegemise koht ning tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele.
Juhul, kui tööandja ei ole pidanud mõistlikuks lepingusse kõiki punkte sisse kirjutada põhjusel, et ettevõttel on põhjalikult vormistatud ametikirjeldus või/ja töökorralduse eeskiri, peab viide antud dokumentidele kajastuma töölepingus ning tööle asudes on Teile dokumente allkirja vastu tutvustatud.

Kui andmeid ei ole Teile enne tööle asumist esitatud, võite neid igal ajal nõuda. Tööandjal on kohustus esitada andmed kahe nädala jooksul arvates nõude saamisest (TLS §5 lg3).

Kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud, et töötaja on tööandjale kättesaadav tööülesannete täitmiseks väljaspool tööaega (valveaeg), tuleb töötajale maksta tasu, mis ei või olla väiksem kui 1/10 kokkulepitud töötasust.
Valveaja kohaldamise kokkulepe, millega töötajale ei ole tagatud igapäevase ja iganädalase puhkeaja kasutamise võimalus, on tühine.
Osa valveajast, mil töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile, loetakse tööajaks (TLS §48).

Toetudes ülaltoodule, sõltuvad Teie õigused sõlmitud kokkulepetest. Nende puudmisel on soovitav need igal juhul fikseerida kirjalikult, tõendamaks oma õigusi ning ärahoidmaks erinevaid arusaamu töökohustuste täitmisel.

Kordaminekuid soovides,
Merike Michelson

http://metiabi.eu
info@metiabi.eu

Tere.
Töölepinguseaduse § 95 sätestab, et tööandja peab esitama töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning seda ka põhjendama.
Töölepingu seadus tegelikult nn proovipäevi ette ei näe.

Seaduse kohaselt sõlmitakse kirjalik tööleping ning katseaeg on selleks, et pooled saaksid hinnata teineteise sobivust. Teiega sõlmiti esimesel päeval tööleping. Töölepingu võib katseajal üles öelda vähemalt 15-kalendripäevase etteteatamistähtajaga (TLS § 96).
Seega e-postiga saabunud ülesütlemisavaldus oleks õiguspärane, kui 15-päevase etteteatamisega (kirjalikult) saabunuks see digitaalselt allkirjastatuna. Etteteatamise tähtaegu ei pea tööandja järgima, kui töötajapoolne kohustuste rikkumine või mõni muu põhjus oli nii tõsine, et hea usu põhimõtte järgi ei saa tähtaja järgimist oodata (TLS §88 lg1).

Teil on õigus saamata jäänud töötasu nõuda tööandjalt välja töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu. Palga maksmise nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat.
Avalduse esitamise tingimused on loetletud Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduses.

Kordaminekuid soovides,
Merike Michelson

http://www.metiabi.eu
info@metiabi.eu

Tere.
Töölepinguseadus § 53 lubab Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnevat tööpäeva lühendada tööandjal kolme tunni võrra, seega on tööpäev vastavalt ettenähtud tööajale täpselt kolme tunni võrra lühem. Olete õigesti aru saanud.

Lugupidamisega,
Merike Michelson

http://www.metiabi.eu
info@metiabi.eu

Tere.
Jah, tööandjal on õigus tööleping erakorraliselt üles öelda, kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (TLS §88 lg1 p1). Samas on töölepingu ülesütlemine õigustatud ainult siis, kui töötaja terviseseisundi tõttu töölt äraolek hakkab takistama ja häirima tööd ja takistab tööde korraldamist.
Näiteks tuleb vahetustega töö puhul pidevalt asendajat otsida või teiste töötajate tööd ümber korraldada.

Kui haigus otseselt ei takista tööülesannete täitmist, ei saa tööandja töölepingut lõpetada ainuüksi selle tõttu, et inimene põeb rasket haigust (TLS §92 lg3), samas vastupidisel juhul ei pea tööandja mingit hoiatust tegema töölepingu ülesütlemisel.

Siiski lasub tööandjal kohustus pakkuda teist tööd, kui seda on.
Töötajate tervisekontrolli kord (§5 lg2) määrab tervisekontrolli teostamise sageduse, milleks on maksimum kolm aastat.
Ülesütlemise üheks piiranguks on oluliste perekondlike kohustuste täitmine (laste kasvatamine, vanemate hooldamine jmt) TLS §92 lg1 p2, siinkohal eeldan, et tööandjat on sellest ka vastavalt teavitatud.

Kui leiate, et ülesütlemine on tühine seadusest tuleneva aluse puudumise tõttu või vastuolu tõttu seaduse nõuetele või hea usu põhimõttega (TLS § 104, 106), on õigus ülesütlemine vaidlustada töövaidlusorganis (kohtus või töövaidluskomisjonis) 30 kalendripäeva jooksul ülesütlemise avalduse saamisest.
Pean vajalikuks märkida, et tsiviilkohtumenetluses kehtib põhimõte, mille järgi lasub tõendamiskohustus isikul, kes esitab nõude või vastuväite.

Jõudu ja jaksu,
Merike Michelson

http://www.metiabi.eu
info@metiabi.eu

Tere.
Tasustamata puhkusel viibimiseks ei piisa töötaja soovist, vaid peab olema töötaja ja tööandja kokkulepe. Kuna tasustamata puhkuse andmine toimub poolte kokkuleppel, siis allub ka sellise puhkuse pikkus kokkuleppele ehk töötaja võib tasustamata puhkusel viibida just nii kaua, nagu ta on tööandjalt nõusoleku saanud. TLS § 68 lg 2 kohaselt poolte kokkuleppel tasustamata puhkuse aja eest ei saa põhipuhkust.

Juhul, kui töötaja soovib töölt ära olla pika perioodi ja tööandja sellega nõustub (näiteks töötaja läheb välismaale õppima või praktikale), siis tasub pigem kokkuleppel peatada töölepingu täitmine, mitte vormistada tasustamata puhkust. Sel juhul ei pea tööandja sotsiaalmaksu maksma, kuid samas kaotab töötaja ka oma ravikindlustuse.

Etteteatamistähtaega tasustamata puhkuse korral töölepinguseadus ette ei kirjuta, kuid siin tuleks lähtuda mõistlikkuse printsiibist. Eeldan, et tasustamata puhkus ei ole planeeritud, sellisel juhul on mõistlik sõlmida kokkulepe sellise varuga, et see ei kahjustaks tööandja edaspidist tegevust.

Lugupidamisega,
Merike Michelson

http://www.metiabi.eu
info@metiabi.eu

Lp Küsija,
Teie elukoha kaugus töökohast ei ole määrav. Oluline on see, mis on töölepingu järgi Teie töökohaks. Kui Teid on saadetud tööle väljaspool töölepingus kokkulepitud kohta kaugemale, kui 50 km, siis loetakse seda lähetuseks ja Teil tekib õigus nõuda sõidukulude hüvitamist. Siseriikliku lähetuse korral päevarahasid ei maksta, kuid muud lähetusega seotud kulud hüvitatakse kuludokumentide alusel.

Lugupidamisega:

info@metiabi.eu
www.metiabi.eu

Tere,
Teie küsimusest ei selgu, kas Teie abikaasa töötab töölepinguga ja kas tema tööandjaks on Eestis registreeritud ettevõte?
Eeldades, et see nii on, reguleerib töösuhet Eesti Vabariigi töölepingu seadus, mille järgi puhkus on igal juhul ette nähtud minimaalselt 28 kalendripäeva aastas. "Tööandja on kohustatud andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu" - TLS § 28 lg 2 p 3. Kokkulepe puhkuse hüvitamiseks raha või muude hüvedega töölepingu kestvuse ajal on tühine (TLS § 70 lg 3).
Tuleb siiski tähelepanu pöörata asjaolule, et kogu abikaasa kodunt eemalviibimise aega ei saa arvestada tööajaks. Kaugsõiduautojuhtide, nagu teistelgi töölepingu seaduse alusel töötajate puhul, tuleb järgida töölepingu seadusest tulenevaid töö- ja puhkeaja norme, nii ööpäevaseid kui ka nädalaseid. Tööaja arvestuse aluseks on samuti 40-tunnine töönädal, milles summeeritud tööaja arvestamise korral võib arvestusperioodi keskel esineda teatud kõikumisi ühele või teisele poole.
Teie küsimusele ammendava vastuse andmiseks oleks vaja teada Teie abikaasa tööaja arvestust, mille aluseks on tõenäoliselt sõidumeerikud ja teekonnalehed, ning teada, kuidas on vormistatud tema kodus olemise aeg. Võimalik, et kord aastas on see vormistatud puhkusena ja selle eest koos töötasuga ka puhkusetasu välja makstud. Kui see nii ei ole, siis on Teie abikaasa õigusi rikutud.

Lugupidamisega:

info@metiabi.eu
www.metiabi.eu

Tere.
Selleks, et anda Teile 100% ammendavat vastust, on kahjuks liiga vähe informatsiooni.
Püüan selgitada töölepinguseaduset tulenevaid ettekirjutisi, eeldades, et töötate summeeritud tööajaga.
Tööaeg kokku ei tohi ületada keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta, kuni neljakuulise arvestusperioodi jooksul, kui seaduses ei ole sätestatud teistsugust arvestusperioodi (TLS §46 lg1).
Töötaja peab puhkama vähemalt 11 tundi järjest 24 tunni kohta. Töövahetuse pikkus kokku koos ületunnitööga ei tohi seega ületada 13 tundi (TLS §51 lg1).

Teadmata, milline on Teie ametikoht ja töö iseloom, tooksin siinkohal välja erandid igapäevasest puhkeajast:
Nimetatud piirangut ei kohaldata tervishoiu- ja hoolekandetöötajatele tingimusel, et töötamine ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust (TLS §51 lg4).

Piirangust saab teha erandeid kollektiivlepinguga näiteks tegevuste puhul, kus töötaja töö- ja elukoht asuvad üksteisest kaugel või mis nõuavad teenuse/tootmise pidevat jätkumist, samuti gaasi, vee ja elektrienergia tootmisel, turva- ja järelevalvetöötajate, sadama- ja lennuväljatöötajate ning reisijateveoga seotud töötajate puhul jne.

Juhul kui töötaja töötab 24-tunnise ajavahemiku jooksul rohkem kui 13 tundi, tuleb talle pärast töötamist anda täiendavat puhkeaega võrdeliselt 13 töötundi ületanud tundide arvuga. Näiteks, kui töötaja töövahetuse pikkus oli 16 tundi, peab ta sellele järgnevalt saama puhkeaega 14 tundi (11 tundi igapäevane puhkeaeg + 13 tundi ületavad tunnid ehk 3 tundi). Summeeritud tööaja arvestuse korral peab töötaja saama nädalas puhata vähemalt 36 tundi järjest (TLS §52 lg2).
Arvestusperiood on summeeritud tööaja puhul kuni neli kalendrikuud; tervishoiu-, hoolekande-, põllumajandus ja turismitöötajatel võib arvestusperioodi pikendada kollektiivlepinguga kuni 12 kuuni; turvatöötajatel ja päästeteenistujatel on eriseaduse alusel arvestusperioodi maksimum kuni kuus kuud.

Öötöötaja puhkeaeg nädalas peab olema 48 tundi järjest, summeeritud tööaja korral vähemalt 36 tundi järjest. Öötöötaja ei või üldjuhul teha ületunnitööd (TLS §50).

Loodan, et ülaltoodud andmetest on abi võrdlemaks töölepingus kajastatud tööaja tingimustega.

Lugupidamisega,
Merike Michelson

http://www.metiabi.eu
info@metiabi.eu