Liiklus ja sõidukid

Autokoolis õppimise piiraega kehtivad seadused ei määra. Õppimist on võimalik jätkata, kui on autokoolis säilinud dokumentatsioon läbitud õppetöö kohta.
Autokooli vahetuseks (et mitte alustada nullist) tuleb esitada uuele koolitajale tõend endisest autokoolist õpingute kohta ning koopia teooriaõppe päevikust ja õppesõidukaardist. Ainult nende dokumentide alusel saab uus koolitaja koostada Teile individuaalõppe programmi koolituse lõpetamiseks.

Koolituse läbiviimiseks on kindel kord, millest koolitaja peab juhinduma. Minu andmetel ei väljasta koolitajad juba mitu aastat ametikoolituse tunnistusi ja need väljastab Maanteeameti liiklusregister (ARK). Tunnistuse väljastamise aluseks on koolitaja eksamiprotokoll ja eksamist kutsutakse osa võtma mitme ametkonna (sealhulgas Maanteeameti liiklusregistri) esindajad. Kui koolitaja poolt on väljastatud ainult tunnistus, ei ole see praegu kehtivate määruste järgi aluseks ametikoolituse seaduslikuks vormistamiseks.

Mootorsõiduki juhiks õppimise üheks tingimuseks on, et koolituskursusele võetakse õppima isik, kes on Eesti kodanik ja kelle alaline elukoht on Eestis või elamisloa alusel Eestis viibiv välismaalane.

Kui Teie alaline elukoht on Soomes, siis peate ka koolituse läbima ja juhtimisõiguse taotlema Soomes.

On tavaline, et kindlustusandjal on koostööpartnerid, kelle juures soovitatakse sõiduk taastada. Koostööpartnerite ringi valimine kindlustusandja poolt on mõistlik – nii saab kindlustusandja autoremondiettevõttega kokku leppida mõistliku ja mugava koostööprotsessi kliendi jaoks. Näiteks võtavad koostööpartnerid kindlustusandja esindajalt vastu kahjuteate ja kliendil ei tule kindlustusandjale eraldi kahjuteadet esitada. Ka arvestavad kindlustusandjad koostööpartneri valikul varasemalt tehtud tööde kvaliteedi ja muude asjaoludega.

Liikluskindlustuse seadus sätestab kindlustusandja kohustuse kahju hüvitada. Sõiduki taastamise koha valiku osas sätestab seadus: a) kliendil on õigus kindlustusandjale teha ettepanek remondikoha osas, kus sõiduk taastatakse, b) kui kindlustusandja ei nõustu kliendi pakutud remondikohaga, peab kindlustusandja teatama kannatanule ettevõtte, kus teostatakse asja taastamine, c) kui klient ei nõustu taastamis- või asendamiskulude hüvitamisega kindlustusandja poolt otsustatud vormis, teostatakse rahaline hüvitamine tegelikult remondile kulunud summa ulatuses.

Üldjuhul ei tekita sõiduki remontimine kindlustusandja soovitatud remonditöökojas kliendi ja kindlustusandja vahel erimeelsusi. Kui kliendile ei sobi kindlustusandja soovitatud remondiettevõte, siis on mõistlik pöörduda kindlustusandja poole rääkimaks läbi remondikoha valik.

Kindlustusvaidluse lahendamiseks on võimalik pöörduda kindlustuslepitaja poole.

Kindlustuslepitaja lahendab kindlustuslepingust, selle vahendamisest või lepingu ettevalmistamisest tulenevaid vaidlusi. Kindlustuslepitaja on erapooletu erialaasjatundja, kelle eesmärk on aidata vaidlusküsimusele lahendus leida. Lepitaja annab kindlustusvaidluse asjaoludele hinnangu ja esitab lepitusläbirääkimiste põhjal omapoolse lepitusettepaneku. Kindlustuslepitaja tegutseb sisuliselt professionaalse nõustajana, pakkudes välja, kuidas tema arvates oleks kõige mõistlikum vaidlus lahendada, jättes otsustusõiguse siiski pooltele endile. Eduka lepituse korral leiavad osapooled kindlustuslepitaja abiga vaidlusküsimusele lahenduse, mis vormistatakse kirjaliku kokkuleppena. Kui kokkuleppele ei jõuta, on poolel õigus pöörduda kohtu poole. Ka sellisel juhul on lepitusmenetlusest kasu, sest teada on erapooletu lepitaja hinnang vaidlusküsimuse osas. Selle alusel on kliendil võimalik hinnata kohtuorganite poole pöördumise otstarbekust.

Kõik Eestis tegutsevad kindlustusandjad on andnud nõusoleku lepitusmenetluses osalemiseks.

Lepitusasja lahendamine kindlustuslepitaja vahendusel on tasuta. Lepitusmenetluse kulud kannab kindlustusandja või kindlustusvahendaja.

Täpsem teave lepituse kohta ja lepitusavalduse esitamine:
http://www.eksl.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=119&Itemid=186&lang=et

Kindlustuslepingut sõlmides on oluline pöörata tähelepanu, mis juhtumite puhul on kindlustusandjal kahju hüvitamise kohustus ja mis juhtumite puhul ei ole. Ka siis, kui tegemist on koguriskikindlustusega, on olemas juhtumid, mille puhul hüvitist ei maksta.

Kindlustusandjate kindlustustingimused on erinevad, samuti on iga juhtum eriline. Seetõttu ei ole võimalik siin anda üksikasjalikku hinnangut antud juhtumi osas.

Alates aprilli keskpaigast on teil alternatiivina kohtumenetlusele võimalus pöörduda erapooletu kindlustuslepitaja poole, vt http://www.eksl.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=119&Itemid=186&lang=et.

Liikluskindlustuse kaitse kehtib, kui kehtib liikluskindlustuse leping ja selle alusel väljastatud poliis. Kindlustusmakse määramisel arvestatud asjaolud, sh näiteks soodustus, ei mõjuta kindlustuskaitse kehtivust. Seega kui kindlustusandja on andnud kindlustusvõtjale soodustust, siis kehtib kindlustuskaitse ka siis, kui sõidukit juhib teine isik.

Kindlustusmakse suuruse ja selle määramise asjaolud määrab iga kindlustusandja eraldi. Ületurulisi soodustusi ei ole.

Kindlustusmakse suurus sõltub kindlustusandja hinnangust kindlustusriskile ja kindlustusandja kuludest vastava teenuse osutamisel. Äriettevõttena ootab kindlustusandja oma tegevuse tulemina ka kasumit. Erinevus kindlustusandjate kindlustusmakse suuruses sama kindlustusriski osas tuleneb erinevast hinnangust riski suurusele ja erinevast kulutasemest.

Liikluskindlustuse kindlustuskaitse miinimum on sätestatud liikluskindlustuse seaduses. Kindlustusandjad võivad pakkuda laiema kaitsega teenust.
Ka liikluskindlustuse puhul on mõistlik hinnata teenusepakkuja sobivust enda jaoks rohkematest aspektidest, kui pelgalt kindlustusmakse suurus, sest
- kahju põhjustaja ja tema liikluskindlustuse kindlustusandja on kannatanu ees solidaarvõlglased,
- kindlustusandjad pakuvad teenust erinevates teeninduskanalites,
- kannatanul võib olla õigus kahju põhjustajalt nõuda ka sellise kahju hüvitamist, mida liikluskindlustuse kindlustusandja ei hüvita. Selle kahju suurus võib sõltuda kindlustusandja kahjukäsitlusteenuse osutamise kiirusest.

Sõidukile tekitatud kahju kuulub hüvitamisele, kui kahju põhjustanud sõiduk on teada. Sõiduki omaniku juhtimisõiguse ega kehtiva liikluskindlustuse kaitse puudumine ei mõjuta kahju hüvitamist. Sõiduki omandanud isikul on kohustus registreerida sõiduki omandamine liiklusregistris. Kui on olemas asjakohased tõendid sõiduki omandiõiguse kohta, siis ei mõjuta ka liiklusregistris registreerimata jätmine kahju hüvitamist.

Esitage kindlustusandjale kahju hüvitamise nõue. Kui kindlustusandja keeldub kahju hüvitamast, siis kindlustusandja viitab selgelt hüvitamisest keeldumise alustele.

Kindlustuslepingu sõlmivad omavahel kindlustusvõtja (ehk klient) ja kindlustusandja. Liikluskindlustuse lepingus on kindlustusvõtja sõiduki omanik. Seega liisingsõiduki puhul on kindlustusvõtja liisingfirma. Liisinguvõtja (sõiduki vastutav kasutaja) tavaliselt esindab liisingfirmat kindlustuslepingu sõlmimisel.

Liisinguvõtja kohustus sõlmida kindlustusleping on sätestatud liisinglepingus. Samuti on liisinglepingus kokku lepitud liisingvõtja volitus kindlustuslepingut sõlmida, samuti volituse ulatus kindlustuslepingut muuta.

Seaduse kohaselt peab iga liiklusregistris registreeritud sõiduki suhtes olema kehtiv liikluskindlustuse leping. Poliis peab olema siis, kui sõidukit teeliikluses kasutatakse. Liikluskindlustuse lepingu eest kindlustusmakset tasuda ei tule, kindlustusmakse tuleb tasuda poliisi eest.

Kui kahju põhjustatakse sõidukiga, mille suhtes ei olnud kehtivat kindlustuspoliisi, siis kindlustusandja hüvitab kannatanule kahju. Samas on kindlustusandjal õigus nõuda kindlustusvõtjalt tagasi makstud kindlustushüvitis ja kahjukäsitluskulud.

Teie kohustus tasuda kindlustusmakset ka aja eest, mil Te sõidukit ei kasuta, tuleneb eeldatavalt Teie ja liisingfirma vahelisest liisinglepingust.