Liiklus ja sõidukid

Riskikoefitsiendiks (või ka riskigrupiks) on liikluskindlustuse puhul harjutud nimetama ühte kindlustusmakse suurust mõjutavat tegurit, mis lähtub kindlustatava riskiga seotud kindlustus- ja kahjuajaloost. Kindlustuspraktikas ei ole välja kujunenud ühtset arusaama või reeglit sellest, kuidas kliendi personaalset kahjuajalugu arvestada ja hinnata ning kui suures ulatuses on makse lõplik suurus sellest mõjutatud. Seega ühtset ja ületurulist riskikoefitsiendi arvutamise metoodikat ei ole olemas. Igal kindlustusandjal on õigus rakendada riskikoefitsiendi arvutamiseks oma metoodikat.
Kuna igal kindlustusandjal on oma metoodika, siis palun küsige oma kindlustusandjalt, kuidas Teie kirjeldatud olukord mõjutab tuleviku kindlustusmakset.

Juhin tähelepanu, et igal liiklusregistris registreeritud sõidukil peab olema kehtiv liikluskindlustuse leping. Poliise väljastatakse lepingu alusel. Kui sõidukit teeliikluses ajutiselt ei kasutata, siis ei pea poliisi olema, kuid kehtiv leping peab olema.

Käesoleval ajal ei ole roller (tõenäoliselt peetakse silmas mopeedi) mootorsõiduk. Alates 1. juulist 2011 on tegemist AM kategooria mootorsõidukiga. Liiklusseadusest lähtudes puudub mopeedijuhil kohustus tervisekontrolli läbimiseks.

Eesti Liikluskindlustuse Fond (LKF) hüvitab tundmatuks jäänud mootorsõidukiga tekitatud kahju. Üldjuhul ei hüvitata tundmatuks jäänud mootorsõidukiga teisele mootorsõidukile tekitatud kahju. Kahju hüvitamisel ei oma tähendust, kas kahjustatud asi või kannatanu omas kindlustuslepingut. Mootorsõiduk on mootori jõul liikuv sõiduk, mis tuleb liiklusregistris registreerida. Mootorsõidukiks ei loeta näiteks mopeedi ega maastikusõidukit.

Seega LKF hüvitab rolleri (mopeedi) juhile ja selle omanikule tekkinud kahju, kui liiklusõnnetuse põhjustanud mootorsõidukit ei ole võimalik kindlaks teha. Kahju hüvitatakse vastavalt liikluskindlustuse seadusele.

Eeltoodu muutub alates 01.07.2011. Alates uue liiklusseaduse jõustumisest on ka roller mootorsõiduk. Kui liiklusõnnetus toimub peale 01.07.2011, siis tundmatuks jäänud mootorsõidukiga rolleri omanikule tekitatud kahju ei hüvitata.

Alates 01.07.2011 tuleb ka rolleri suhtes sõlmida liikluskindlustuse leping. Liikluskindlustusest rolleri suhtes vt täpsemalt http://www.lkf.ee/download.php?id=885.

Autokoolis õppimise piiraega kehtivad seadused ei määra. Õppimist on võimalik jätkata, kui on autokoolis säilinud dokumentatsioon läbitud õppetöö kohta.
Autokooli vahetuseks (et mitte alustada nullist) tuleb esitada uuele koolitajale tõend endisest autokoolist õpingute kohta ning koopia teooriaõppe päevikust ja õppesõidukaardist. Ainult nende dokumentide alusel saab uus koolitaja koostada Teile individuaalõppe programmi koolituse lõpetamiseks.

Koolituse läbiviimiseks on kindel kord, millest koolitaja peab juhinduma. Minu andmetel ei väljasta koolitajad juba mitu aastat ametikoolituse tunnistusi ja need väljastab Maanteeameti liiklusregister (ARK). Tunnistuse väljastamise aluseks on koolitaja eksamiprotokoll ja eksamist kutsutakse osa võtma mitme ametkonna (sealhulgas Maanteeameti liiklusregistri) esindajad. Kui koolitaja poolt on väljastatud ainult tunnistus, ei ole see praegu kehtivate määruste järgi aluseks ametikoolituse seaduslikuks vormistamiseks.

Mootorsõiduki juhiks õppimise üheks tingimuseks on, et koolituskursusele võetakse õppima isik, kes on Eesti kodanik ja kelle alaline elukoht on Eestis või elamisloa alusel Eestis viibiv välismaalane.

Kui Teie alaline elukoht on Soomes, siis peate ka koolituse läbima ja juhtimisõiguse taotlema Soomes.

On tavaline, et kindlustusandjal on koostööpartnerid, kelle juures soovitatakse sõiduk taastada. Koostööpartnerite ringi valimine kindlustusandja poolt on mõistlik – nii saab kindlustusandja autoremondiettevõttega kokku leppida mõistliku ja mugava koostööprotsessi kliendi jaoks. Näiteks võtavad koostööpartnerid kindlustusandja esindajalt vastu kahjuteate ja kliendil ei tule kindlustusandjale eraldi kahjuteadet esitada. Ka arvestavad kindlustusandjad koostööpartneri valikul varasemalt tehtud tööde kvaliteedi ja muude asjaoludega.

Liikluskindlustuse seadus sätestab kindlustusandja kohustuse kahju hüvitada. Sõiduki taastamise koha valiku osas sätestab seadus: a) kliendil on õigus kindlustusandjale teha ettepanek remondikoha osas, kus sõiduk taastatakse, b) kui kindlustusandja ei nõustu kliendi pakutud remondikohaga, peab kindlustusandja teatama kannatanule ettevõtte, kus teostatakse asja taastamine, c) kui klient ei nõustu taastamis- või asendamiskulude hüvitamisega kindlustusandja poolt otsustatud vormis, teostatakse rahaline hüvitamine tegelikult remondile kulunud summa ulatuses.

Üldjuhul ei tekita sõiduki remontimine kindlustusandja soovitatud remonditöökojas kliendi ja kindlustusandja vahel erimeelsusi. Kui kliendile ei sobi kindlustusandja soovitatud remondiettevõte, siis on mõistlik pöörduda kindlustusandja poole rääkimaks läbi remondikoha valik.

Kindlustusvaidluse lahendamiseks on võimalik pöörduda kindlustuslepitaja poole.

Kindlustuslepitaja lahendab kindlustuslepingust, selle vahendamisest või lepingu ettevalmistamisest tulenevaid vaidlusi. Kindlustuslepitaja on erapooletu erialaasjatundja, kelle eesmärk on aidata vaidlusküsimusele lahendus leida. Lepitaja annab kindlustusvaidluse asjaoludele hinnangu ja esitab lepitusläbirääkimiste põhjal omapoolse lepitusettepaneku. Kindlustuslepitaja tegutseb sisuliselt professionaalse nõustajana, pakkudes välja, kuidas tema arvates oleks kõige mõistlikum vaidlus lahendada, jättes otsustusõiguse siiski pooltele endile. Eduka lepituse korral leiavad osapooled kindlustuslepitaja abiga vaidlusküsimusele lahenduse, mis vormistatakse kirjaliku kokkuleppena. Kui kokkuleppele ei jõuta, on poolel õigus pöörduda kohtu poole. Ka sellisel juhul on lepitusmenetlusest kasu, sest teada on erapooletu lepitaja hinnang vaidlusküsimuse osas. Selle alusel on kliendil võimalik hinnata kohtuorganite poole pöördumise otstarbekust.

Kõik Eestis tegutsevad kindlustusandjad on andnud nõusoleku lepitusmenetluses osalemiseks.

Lepitusasja lahendamine kindlustuslepitaja vahendusel on tasuta. Lepitusmenetluse kulud kannab kindlustusandja või kindlustusvahendaja.

Täpsem teave lepituse kohta ja lepitusavalduse esitamine:
http://www.eksl.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=119&Itemid=186&lang=et

Kindlustuslepingut sõlmides on oluline pöörata tähelepanu, mis juhtumite puhul on kindlustusandjal kahju hüvitamise kohustus ja mis juhtumite puhul ei ole. Ka siis, kui tegemist on koguriskikindlustusega, on olemas juhtumid, mille puhul hüvitist ei maksta.

Kindlustusandjate kindlustustingimused on erinevad, samuti on iga juhtum eriline. Seetõttu ei ole võimalik siin anda üksikasjalikku hinnangut antud juhtumi osas.

Alates aprilli keskpaigast on teil alternatiivina kohtumenetlusele võimalus pöörduda erapooletu kindlustuslepitaja poole, vt http://www.eksl.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=119&Itemid=186&lang=et.

Liikluskindlustuse kaitse kehtib, kui kehtib liikluskindlustuse leping ja selle alusel väljastatud poliis. Kindlustusmakse määramisel arvestatud asjaolud, sh näiteks soodustus, ei mõjuta kindlustuskaitse kehtivust. Seega kui kindlustusandja on andnud kindlustusvõtjale soodustust, siis kehtib kindlustuskaitse ka siis, kui sõidukit juhib teine isik.

Kindlustusmakse suuruse ja selle määramise asjaolud määrab iga kindlustusandja eraldi. Ületurulisi soodustusi ei ole.