Liiklus ja sõidukid

Alates 1. juulist kehtiva seaduse alusel saab kehtetut juhiluba (va esmane juhiluba) vahetada viie aasta jooksul selle kehtetuks muutumisest. Kui juhiluba on kehtetu kauem, tuleb juhtimisõiguse taastamiseks sooritada liiklusteooria- ja sõidueksam.

Lõppastme koolitus on ette nähtud läbida 23 kuu jooksul alates esmase juhiloa saamisest. Esmast juhiluba alates 1. juulist lõppastme koolituseta uuesti ei väljastata, kuna koos esmase juhiloa kehtivuse lõppemisega muutub kehtetuks juhtimisõigus. Kui esmane juhiluba ei ole vahetatud 12 kuu jooksul selle kehtetuks muutumisest, tuleb taotleda uuesti esmane juhtimisõigus ning selle saamiseks on vaja sooritada teooria- ja sõidueksam liiklusregistris.

Lõppastme koolitus on võimalik läbida ka suvel sõltumata ilmast ja libedasõit viiakse läbi aastaringsel libedarajal. Eestis on aastaringseid libedaradasid neli ning aega kulub koolituse läbimiseks tavaliselt 1-2 päeva.

Sõidujuhendajale esitatavad tingimused leiate liiklusseaduse (kehtib alates 01.07.2011) § 109:
Mootorsõiduki juhtimine õppesõidul ja sõidupraktikal
(1) Isik, kes õpib mootorsõidukijuhi koolituskursusel või on koolituskursuse lõpetanud või taastab juhtimisõigust, võib juhtida mootorsõidukit õppesõidu ajal mootorsõidukijuhi õpetaja juuresolekul.
(2) Isik, kes õpib mootorsõidukijuhi koolituskursusel või on koolituskursuse lõpetanud, võib juhtida mootorsõidukit sõidupraktika saamise eesmärgil teise isiku (edaspidi juhendaja) juuresolekul järgmistel tingimustel:
1) juhendajal peab olema vastava kategooria mootorsõiduki juhiluba vähemalt viis aastat. Juhiloa omamise aja hulka arvestatakse esmase juhiloa omamise aeg;
2) juhendajal ei ole kehtivaid karistusi mootorsõiduki joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis juhtimise eest ega liiklusnõuete sellise rikkumise eest, mille eest käesolev seadus näeb ette mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või mille eest juhtimisõigus on ära võetud, arvestades karistusregistri seaduse §-s 25 nimetatud karistusandmete kustutamise tähtaegu;
3) juhendaja on saanud Maanteeametilt tunnistuse selle kohta, et ta vastab punktides 1 ja 2 nimetatud tingimustele;
4) juhendaja võib läbi viia sõidupraktikat isikule, kelle nimi on märgitud juhendaja tunnistusele.
(3) Juhendajaks võib olla ka mootorsõidukijuhi õpetaja tunnistust omav isik.
(4) Juhendaja tunnistust ei anta esmase juhiloa omajale.
(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud sõiduõppija on noorem kui 18-aastane, võib juhendajaks olla üksnes tema seaduslik esindaja.
(6) Õppesõiduautol, -veoautol, -bussil ja -autorongil ning mootorsõidukil, mida kasutatakse sõidupraktika saamise eesmärgil, peab olema eest ja tagant nähtav õppesõiduki tunnusmärk.
(7) Mootorsõidukijuhi juhendaja tunnistuse väljaandmise korra ja tunnistuse vormi kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega.
(8) Mootorsõidukijuhi juhendaja tunnistuse väljastamise eest tuleb tasuda riigilõivu.

Mopeedi registreerimise küsimusega enne 1. juulit 2011 pöörduge palun Maanteeameti liiklusregistri lähima büroo poole.

Kindlasti ei pea mopeedi registreerima minema 1 juulil, kuna liiklusseaduse §264 (6) sätestab: Enne käesoleva seaduse jõustumist kasutusel olnud mopeedid, välja arvatud pisimopeedid, peavad olema registreeritud ühe aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates.

Liiklusseaduse § 111 sätestab:
Mootorsõidukijuhi koolitust teostavad eraõiguslikud juriidilised isikud, füüsilisest isikust ettevõtjad ning riigi- ja munitsipaalharidusasutused, kellel on mootorsõidukijuhi koolitamise luba.

Teoreetiliselt on võimalik koolitaja juhendamisel valmistada B-kategooria mootorsõiduki juhti ette ka üksikkorras, kuid see on keeruline ja praktikas sellise võimaluse kasutamise kohta mul andmed puuduvad. Kindlasti ei suuda lapsevanem õpetada sellisel tasemel ise teooriat nagu tehakse seda autokoolis ja üldreeglina ületab sõiduõpetaja kompetents tunduvalt tavaliikleja oskusi.

Suur töö on lapsevanemal nagunii vaja teha tulevase juhi sõidupraktika juhendamisel aga sellega soovitan alustada siis, kui juhiload on käes. Võimalik on alustada ka varem, kui laps õpib autokoolis ja lapsevanem taotleb liiklusregistrist juhendaja tunnistuse. Selline sõiduõpe on seotud suure riskiga kasvõi seetõttu, et autos puuduvad teised pedaalid nagu õppeautos. Kui autol on kaskokindlustus, siis tuleb kindlustusandjale tasuda juurde õppesõiduki lisamakse. Unustada ei tasu ka seda, et kaskokindlustuse omavastutuse maksumuse eest (õnnetuse korral) on võimalik läbida üle poole kohustuslikust sõidukursusest autokoolis.

Sõidukoolituse juurdeostmine võib tunduda kulukana, kuid näiliselt odavalt saadud koolitus ei pruugi aidata tulevikus raha kokku hoida või mis veelgi tähtsam - ohutult liigelda.

Siintoodu on üldine käsitlus. Enne kindlustuslepingu sõlmimist tuleb kõnealused küsimused valitud kindlustusandjalt üle küsida.

Sama isiku kindlustamiseks võib teha mitu elukindlustuse lepingut. Neis lepingutes võivad olla erinevad soodustatud isikud. Üldjuhul lepingut sõlmides küsib kindlustusandja, kas isikul on teisi elukindlustuslepinguid. Kui on, tuleb üldteave nende kohta kindlustusandjale avaldada.

Asjaolust, et isikul on mitu erinevat kindlustuslepingut erinevate soodustatud isikute kasuks, ei sõltu hüvitise väljamaksmine.

Surmajuhtumi hüvitise saamiseks tuleb kindlustusandjale esitada koopiad vastavatest dokumentidest, näiteks sumatunnistus ja tõendid, mis selgitavad surma asjaolusid. Võib arvata, et huvitatud isikul (antud näites lastel ja elukaaslasel) on võimalik saada koopia neist dokumentidest teineteisest sõltumata. Seda eeldusel, et neil isikutel on õigus neid dokumente vastavatest asutustest saada.

Kui mootorsõiduki juht on lõpetanud koolituse (saanud kätte mootorsõidukijuhi koolituskursuse tunnistuse), omistatakse talle sellega vastava kategooria mootorsõiduki juhi kvalifikatsioon. Tunnistus kehtib tähtajatult ja koolitatav võib otsustada ise, millal ta hakkab taotlema juhtimisõigust.

Kindlasti peab arvestama aga asjaoluga, et omandatud oskused ununevad päris kiiresti ja 1-2 kuu möödudes on üldreeglina vaja võtta sõidueksami edukaks sooritamiseks mõned täiendavad sõidutunnid. Kui viimasest sõidutunnist on möödunud aastaid, siis on võimalik, et sõidukursus tuleb eksami edukaks sooritamiseks läbida uuesti.

Alates 1. juulist 2011 on AM-kategooria mootorsõiduki (mopeedi) juhtimiseks vajalik juhiluba isikutel, kes on sündinud pärast 1. jaanuari 1993. AM-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ei nõuta isikutelt, kes olid uue liiklusseaduse jõustumisel 16–17-aastased, kuni 2013. aasta 1. jaanuarini.

Vanematelt juhtidelt uus liiklusseadus AM-kategooria juhiloa olemasolu ei nõua, kuid pean seda ise väga oluliseks. Kui mopeedijuhil on olemas ükskõik millise kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, siis on tal ka tõenäoliselt olemas elementaarsed teadmised liiklusreeglitest ning see aitab juhil ja tema sõitjal liikluses ellu jääda.

Kui sõidukijuhilt on ära võetud B-kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus, siis kaasneb koos sellega keeld juhtida igasugust mootorsõidukit. Alates 1. juulist 2011 kehtima hakkava liiklusseaduse kohaselt on mopeed mootorsõiduk ja seega laieneb see keeld ka mopeedi juhtimisele.

Lisada võib veel niipalju, et praeguse liikluskontrolli juures on "vahelejäämise" võimalus korralikule juhile tavaliikluses üpris väike, kuid õnnetusse sattumise korral järgneb juhile tõenäoliselt liiklusseaduses ettenähtud karistus. Kindlasti ei jäta ka kindlustus taolisel juhtumil kasutamata võimalust keelduda kaskokindlustuse lepingu alusel kahju hüvitamisest või esitada tagasinõue (regress) kannatanule hüvitatud kahjude ulatuses.

Küsija peab silmas tõenäoliselt B-kategooria mootorsõidukijuhi lõppastme koolituse käigus ühe teemana läbitavat, säästliku ja keskkonnasõbraliku ning teisi liiklejaid arvestava sõiduviisi kujundamine, õppesõidu teemat 34 (prim). Seda, kas nimetatud õppesõit viia läbi linnas või maanteel, õppekava ei sätesta.

Õppesõit antud teemal on mõistlik läbi viia oludes, kus koolitatav põhiliselt liikluses osaleb. Meie liikluses osaleb palju juhte, kes linnades sõidavad väga harva ning neile, kes sõidavad põhiliselt maanteel, on ka vastava õppesõidu teema läbimine maanteel otstarbekam. Samas on ka "metsakülast" pärit juhile antud õppesõidu teema läbimine näiteks Tallinna liikluses huvitav kogemus, mis tulevikus võib aidata vähendada hirmu suurlinna liikluse ees.

Ökonoomse sõidu põhitõdedest lähtuvalt juhitakse lõppastme koolitusel osaleja tähelepanu vajadusele hoida õiget pikivahet, sobitada sõidukiirust, näha ette ning ennustada kaasliiklejate käitumist ja liiklussituatsioone, arvestada kaasliiklejatega, anda oma kavatsustest varakult märku, et kaasliiklejad saaksid sellega arvestada, mis omakorda aitab kaasa sõidu sujuvusele, säästlikkusele ja sõiduohutusele.