Liiklus ja sõidukid

1.juulist 2011 kehtiva liiklusseaduse § 92 (2) sätestab:
AM-kategooria mootorsõidukit võib juhtida ka isik, kellel on mis tahes mootorsõiduki juhtimisõigus või piiratud juhtimisõigus. AM-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust või piiratud juhtimisõigust ei nõuta isikult, kes on sündinud enne 1993. aasta 1. jaanuari. AM-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ei nõuta isikutelt, kes olid käesoleva seaduse jõustumisel 16–17-aastased, kuni 2013. aasta 1. jaanuarini.

Lähtudes eeltoodust peab Teil olema mopeedi (AM kategooria mootorsõiduk) juhtides olema juhiluba. Kaaluda tasub B-kategooria mootorsõidukijuhi koolituse läbimist ja piiratud juhtimisõiguse taotlemist, kuna seda kvalifikatsiooni läheb ka hiljem kindlasti vaja.

Teie kirjeldatud juhtumi tagajärjel tekkinud kahju sõidukile kuulub hüvitamisele sõidukikindlustuse lepingu alusel.

Kui Teil oli üksnes liikluskindlustus, siis kindlustusandja Teile kahju ei hüvita. Liikluskindlustus on sõiduki valdaja vastutuskindlustus. Liikluskindlustuse alusel hüvitab kindlustusandja liiklusõnnetuse põhjustaja tekitatud liikluskahju teisele isikule. Ei hüvitata liiklusõnnetuse põhjustanud sõidukijuhi juhitud sõiduki omanikule või valdajale tekitatud kahju.

Kahju hüvitamise üksikasjad on kokku lepitud kindlustuslepingus ja kindlustustingimustes. Vastavad kokkulepped on kindlustusandjatel erinevad.

Ehitise taastamise puhul on võimalik rahas hüvitamine või kindlustusobjekti taastamine. On tavaline, et valikuõigus on kindlustusandjal. Taastamise korral on tavaliselt kindlustusandjal õigus otsustada, kes ehitise taastab.

Eeltoodule vaatamata soovitan kindlustusandjaga läbi rääkida. Kui läbirääkimine ei õnnestu, kuid arvate, et Teil on õigus, on Teil võimalik pöörduda vaidluse lahendamiseks kindlustuslepitaja poole, vt http://www.eksl.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=165&Itemid=232&lang=et.

Alates 1. juulist ei ole võimalik esmaseid juhilubasid "pikendada" vaid neid saab vahetada ainult pärast lõppastme koolituse läbimist. Kui juhilubade vahetajal on kehtiv karistus liiklusrikkumiste eest, siis tuleb juhilubade vahetamisel sooritada teooriaeksam.

Alates juhiloa kehtivuse lõppemisest, puudub isikul sõiduki juhtimisõigus. Esmast juhiluba on võimalik vahetada 1 aasta jooksul selle kehtetuks muutumisest ülalmainitud tingimustel. Kui juhiluba on kehtetu üle aasta, tuleb sooritada teooria- ja sõidueksam ja väljastatakse uus esmane juhiluba.

Praeguse seisuga jõuaksite läbida lõppastme koolituse ja vahetada oma juhiloa enne 1. juulit. See võib välistada tulevikus tekkida võivaid probleeme.

Lõppastme koolitus on ette nähtud läbida esmase juhtimisõiguse kehtimise ajal. Ilma seda läbimata 10 a kehtivusega juhiluba ei väljastata.

Edukat koolitus Teile!

Lõppastme koolituse pidite vastavalt kehtivale korrale läbima oma esmase juhiloa kehtivuse ajal. Kuna Te seda ei teinud, siis peate vahtralehega sõitma edasi kuni saate päris juhiloa. Päris juhiloa saate aga siis, kui lõppastme koolitus on läbitud. Millal Te läbite lõppastme koolituse, võite otsustada ise, kuid vastavalt uuele seadusele Teile uuesti esmast juhiluba enam ei väljastata.

Hirmu koolituse ees ei tasu kindlasti tunda. Kui sõiduki juhtimise kogemus on olemas, siis koos instruktoriga saate ka Tartus sõitmisega kindlasti hakkama. Võibolla selgub, et see ei olegi nii keeruline ja edaspidi jätkub julgust ka ise suurde linna autoga tulla.

Lõppastme koolitusele registreerimisel on võimalik valida mitme erineva variandi vahel ja kui tavaliikluses kasutate siduripedaalita (automaatkäigukastiga) autot, siis on otstarbekas läbida ka koolitus sellise sõidukiga. Valides lõppastme koolituse automaatkäigukastiga sõidukiga, läbitakse kõik koolitusetapid sellise sõidukiga.

Alates 1. juulist kehtiva seaduse alusel saab kehtetut juhiluba (va esmane juhiluba) vahetada viie aasta jooksul selle kehtetuks muutumisest. Kui juhiluba on kehtetu kauem, tuleb juhtimisõiguse taastamiseks sooritada liiklusteooria- ja sõidueksam.

Lõppastme koolitus on ette nähtud läbida 23 kuu jooksul alates esmase juhiloa saamisest. Esmast juhiluba alates 1. juulist lõppastme koolituseta uuesti ei väljastata, kuna koos esmase juhiloa kehtivuse lõppemisega muutub kehtetuks juhtimisõigus. Kui esmane juhiluba ei ole vahetatud 12 kuu jooksul selle kehtetuks muutumisest, tuleb taotleda uuesti esmane juhtimisõigus ning selle saamiseks on vaja sooritada teooria- ja sõidueksam liiklusregistris.

Lõppastme koolitus on võimalik läbida ka suvel sõltumata ilmast ja libedasõit viiakse läbi aastaringsel libedarajal. Eestis on aastaringseid libedaradasid neli ning aega kulub koolituse läbimiseks tavaliselt 1-2 päeva.

Sõidujuhendajale esitatavad tingimused leiate liiklusseaduse (kehtib alates 01.07.2011) § 109:
Mootorsõiduki juhtimine õppesõidul ja sõidupraktikal
(1) Isik, kes õpib mootorsõidukijuhi koolituskursusel või on koolituskursuse lõpetanud või taastab juhtimisõigust, võib juhtida mootorsõidukit õppesõidu ajal mootorsõidukijuhi õpetaja juuresolekul.
(2) Isik, kes õpib mootorsõidukijuhi koolituskursusel või on koolituskursuse lõpetanud, võib juhtida mootorsõidukit sõidupraktika saamise eesmärgil teise isiku (edaspidi juhendaja) juuresolekul järgmistel tingimustel:
1) juhendajal peab olema vastava kategooria mootorsõiduki juhiluba vähemalt viis aastat. Juhiloa omamise aja hulka arvestatakse esmase juhiloa omamise aeg;
2) juhendajal ei ole kehtivaid karistusi mootorsõiduki joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis juhtimise eest ega liiklusnõuete sellise rikkumise eest, mille eest käesolev seadus näeb ette mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või mille eest juhtimisõigus on ära võetud, arvestades karistusregistri seaduse §-s 25 nimetatud karistusandmete kustutamise tähtaegu;
3) juhendaja on saanud Maanteeametilt tunnistuse selle kohta, et ta vastab punktides 1 ja 2 nimetatud tingimustele;
4) juhendaja võib läbi viia sõidupraktikat isikule, kelle nimi on märgitud juhendaja tunnistusele.
(3) Juhendajaks võib olla ka mootorsõidukijuhi õpetaja tunnistust omav isik.
(4) Juhendaja tunnistust ei anta esmase juhiloa omajale.
(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud sõiduõppija on noorem kui 18-aastane, võib juhendajaks olla üksnes tema seaduslik esindaja.
(6) Õppesõiduautol, -veoautol, -bussil ja -autorongil ning mootorsõidukil, mida kasutatakse sõidupraktika saamise eesmärgil, peab olema eest ja tagant nähtav õppesõiduki tunnusmärk.
(7) Mootorsõidukijuhi juhendaja tunnistuse väljaandmise korra ja tunnistuse vormi kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega.
(8) Mootorsõidukijuhi juhendaja tunnistuse väljastamise eest tuleb tasuda riigilõivu.