Liiklus ja sõidukid

Enne kaebuse esitamist vaidluskomisjoni tuleb kindlustusandjaga läbi rääkida. Kindlustusandjalt on mõistlik küsida selgitusi, millele tuginedes kindlustusandja sõiduki väärtust hindas. Samuti tuleb läbirääkimiste käigus esitada omapoolsed argumendid, s.h millele tuginete oma arvamuses.

Ka vaidluskomisjonile tuleb esitada omapoolsed tõendid. Sõiduki väärtuse üle käivates vaidlustes on tavaline, et klient esitab tõendina sõiduki väärtuse hinnangu kolmandalt isikult.

Kokkuvõttes, kui läbirääkimised kindlustusandjaga muul viisil ei õnnestu, tellige omapoolne sõiduki väärtuse hinnang ja rääkige kindlustusandjaga läbi. Kui ka need läbirääkimised kokkuleppeni ei vii, siis pöörduge vaidluskomisjoni.

Sõiduki suhtes on kaks põhilist kindlustusteenust: kohustuslik liikluskindlustus ja vabatahtlik sõidukikindlustus.

Kohustusliku liikluskindlustuse lepingu alusel hüvitab kindlustusandja liikluskahju põhjustaja tekitatud kahju teistele isikutele. Teisisõnu on tegemist vastutuskindlustusega, kindlustusandja hüvitab kahju, mille tekkimise eest vastutab liikluskahju põhjustaja.

Vabatahtliku sõidukikindlustuse lepingu alusel hüvitatakse kindlustatud sõiduki hävimisest või kahjustumisest tekkinud kahju. Teisisõnu, kui isik sõlmib oma sõiduki suhtes sõidukikindlustuse lepingu, siis kindlustusandja hüvitab kindlustusjuhtumi läbi tekkinud kahju kindlustatud sõiduki omanikule.

Kui kahjustasite oma sõidukiga teist sõidukit, siis Teie liikluskindlustuse lepingu kindlustusandja hüvitab teise sõiduki omanikule tekkinud kahju. Teie sõidukile tekkinud kahju liikluskindlustuse lepingu alusel ei hüvitata. Teie sõidukile tekkinud kahju hüvitamist saate nõuda vabatahtliku sõidukikindlustuse lepingu alusel.

Kindlustusandja peab tegema kahju hüvitamise või sellest keeldumise otsuse kohe, kui selleks on vajalik teave. Kui juhtumi kohta toimub tsiviilkohtu-, kriminaal- või väärteomenetlus ja sellel on otsuse tegemisel oluline tähtsus, siis on kindlustusandjal õigus teha otsus peale vastava menetluse lõppu.

Seega lähtuvalt asjaoludest võib olla asjakohane, et kindlustusandja ei hüvita kahju enne väärteomenetluse lõppemist.

Täpsustage kindlustusandjalt, milles seisneb väärteomenetluse oluline tähtsus antud juhtumis.

Küsimuses kirjeldatud juhul võib olla tegemist olukorraga, kus sõidukil oli kaks juhti. Kui need isikud vastutavad kahju põhjustamise eest solidaarselt, siis on kindlustusandjal õigus valida kumma isiku vastu tagasinõue esitada.

Täpsustage kindlustusandjaga, mis asjaoludele tuginedes on kindlustusandja seisukohal, et sõidukil oli õnnetuse ajal kaks valdajat, kes vastutavad kahju eest solidaarselt. Tähendust võib omada, kas ja kumb valdaja oli sõiduki omanik, kumb isikuist oli sõiduki roolis enne sõiduki riket jmt.

Vastuväites esitage dokumendid, mis tõendavad Teie vastulauses toodud asjaolusid.

Kahjuks ühest vastust Teie küsimusele ei ole olemas. ARK on saatnud ülevaatuspunktidele vastava märgukirja, kus on näidisena toodud üks foto mingist reklaamkirjuks värvitud väikekaubikust. Juurde ei ole pakutud juhendit, mille järgi siis ikkagi juhinduda, et mitu % siis või nii...? Seda ei ole ega ka ei tule kuna minu vastavasisulisele järelpärimisele ARK ametnikele ei vastata. Seega saan ainult oma enda arvamust avaldada mis on: "Laki tänava ülevaatuspunktis läbib ilma takistusteta ülevaatuse auto, millel valge kapott ja kaks valget triipu katusel." Kuidas antud asja mõistavad minu kolleegid, ei ole minul teada.

Mootorsõidukijuhi koolituskursuse tunnistus annab Teile kvalifikatsiooni, mis kehtib tähtajatult. Liiklusesse asumiseks tuleb Teil tõestada oma teadmisi ning oskusi teooria- ja sõidueksami sooritamisega Maanteeameti liiklusregistris. Kui teadmised ja oskused on piisavad, siis taastatakse teie juhtimisõigus.

Olemasoleva informatsiooni kohaselt väljastatakse peale eksamite edukat sooritamist Maanteeameti liiklusregistris Teile esmane juhiluba.

Koolituse korralduse ja koolituse lõpetamise korra määrab koolitaja ehk autokool, kus Te õpite. Palun pöörduge täpse vastuse saamiseks oma koolitaja poole.

Liiklusõnnetusest tuleb kindlustusandjale teavitada esimesel võimalusel.

Sellele vaatamata on mõistlik esitada kindlustusandjale nõue kahju hüvitamiseks. Kui liiklusõnnetusest teavitamisega viivitamine ei ole takistuseks kahju hüvitamise aluse ja kahju suuruse kindlaks tegemisel, siis kindlustusandja hüvitab tekkinud kahju.

Kui olete kindlustusandjale kahjust teatanud ja nõude esitanud ning kindlustusandja otsustab kahju hüvitamata jätta, siis peab kindlustusandja tegema kahju hüvitamisest keeldumise otsuse. Otsuses peab olema kirjeldatud, millele tugineb kindlustusandja otsus. Otsusena võib käsitleda ka teadet nõude käsitlemise lõpetamisest hüvitist maksmata.

Edasine on kirjutatud eeldusel, et küsimus puudutab liikluskindlustust.

Kui ei ole selge, kes kahju põhjustas (ehk millise sõidukiga kahju põhjustati), ei ole kindlustusandjal kohustust kahju hüvitada. Kindlustusandja hüvitab kahju selle põhjustaja suhtes kehtiva liikluskindlustuse lepingu alusel. Kui kahju põhjustaja ei ole teada, siis ei ole ka kindlustuslepingut, mille alusel kahju hüvitamist nõuda. Tuvastamata sõidukiga tekitatud kahju hüvitamise kohustus on tavaliselt Eesti Liikluskindlustuse Fondil. Erandina ei hüvita Eesti Liikluskindlustuse Fond tuvastamata sõidukiga teise sõiduki kahjustumisest või hävimisest tekkinud kahju.

Kui liiklusõnnetuses osalejad on selged, kuid ei ole teada kumb osalistest liiklusõnnetuse põhjustas, siis on kindlustusandjal kahju hüvitamise kohustus. Kindlustusandja võib vähendada hüvitist kannatanu enda osa võrra talle tekkinud kahjus.

Kahju tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg liikluskindlustuse puhul on kolm aastat ajast, mil saite teada kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust. Nõue aegub, sõltumata eeltoodust (n saate 11 aasta möödudes teada, et kahju põhjustas isik A), siiski hiljemalt kümne aasta möödumisel kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest.

Kindlustusandja saab vabatahtliku kindlustuslepingu sõlmimisel valida, kas ja mis tingimustel vastava riski osas kindlustusleping sõlmida. Kindlustusteenuse hea tava kohaselt:

"Igal kindlustusandjal on kindlustusriski võtmisel oma põhimõtted, milles on kindlaks määratud, milliseid riske ja millistel tingimustel kindlustusandja kindlustab. Kindlustusandjate põhimõtetes nagu ka kindlustustingimustes on erinevusi.
Kindlustusandja eesmärgiks on sõlmida kliendiga kindlustusleping. Alati ei ole see võimalik. Lepingu sõlmimisest keeldumise põhjus võib tuleneda kindlustatavast riskist või kliendist.
Kindlustusandja sõlmib kindlustuslepingu siis, kui vastava kindlustusriski kandmine on mõistlik kindlustusandja teiste klientide suhtes ning pakutav kindlustuskaitse vastab kliendi ootusele ning kindlustushuvile.
Mõistlik ei ole olukord, kus kindlustusandja hinnangul on kindlustusriski realiseerumise tõenäosus liiga suur ehk nii kindlustusvõtja ise kui ka teised kindlustusvõtjad on seetõttu kohustatud maksma ebamõistlikult kõrget kindlustusmakset."

Kindlustusteenuse hea tava terviktekst vt siit http://www.eksl.ee/images/files/Heatava.pdf

Küsimuses kirjeldatud juhul on kindlustusandja eeldatavalt hinnanud, et kindlustusriski realiseerumise tõenäosus on liiga suur ja sellest tulenevalt keeldub vastava riski osas kindlustuslepingut sõlmimast.

Kindlustusandja selline käitumine on põhjendatud ning kooskõlas hea tava ja seadusega.