Liiklus ja sõidukid

Korteri omanik vastutab kolmandale isikule tekkinud kahju eest, mis tekkis tema korterist alguse saanud uputuse tagajärjel. Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju tekitanud juhtumit ei oleks esinenud. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikke kulusid.

Kahju tekkimise eest vastutav korteri omanik oli oma vastutuse ära kindlustanud, s.t sõlminud vabatahtliku vastutuskindlustuse lepingu.

Vahekokkuvõtteks. Teil on õigus nõuda kahju hüvitamist ülemise korteri omanikult, kahju tekkimise eest vastutajalt. Ülemise korteri omanikul on õigus nõuda Teie nõude hüvitamist oma kindlustusandjalt. Teil ei ole otse nõuet kindlustusandja vastu.

Võib eeldada, et kahju tekkimise eest vastutav korteriomanik ja tema kindlustusandja on hinnanud tekkinud kahju suurust ja asunud seisukohale, korteri parandamise mõistlikud kulud vastavad odavaima pakkumise teinud remondiettevõtte kalkulatsioonile. On tavaline, et kui pakkumiste sisud ja tehtava töö kvaliteet ei erine, on mõistlik valida odavaim pakkuja. Ajutise elukoha ja ladustamispinna rentimist ei ole kahju tekkimise eest vastutav korteriomanik ja tema kindlustusandja pidanud vajalikeks ja möödapääsmatuteks kulutusteks.

Vahekokkuvõtteks. On mõistlik, et kahju tekkimise eest vastutava isiku vastutus piirneb vähimate vajalike kulutustega.

Esitage kahju tekkimise eest vastutavale isikule nõue, milles põhjendate sisuliselt, miks Te ei ole nõus pakutud hüvitisega, s.h millised remondikulud on odavaimas pakkumises katmata ja millises mahus. Viimase teabe juurde tuleb Teil esitada sisulised põhjendused. Samuti märkige, miks on ajutise elukoha ja asjade ladustamispinna rentimine hädavajalik ja millel põhineb vastav nõude summa. Teil on nõue kahju tekitaja vastu, seega tuleb teil suhelda kahju tekitajaga, kui kindlustusandja ei esinda kahju tekitajat.

Väikseima taastamistööde hinna pakkumine ei ole sobiv, kui see ei sisalda kõiki vajalikke tegevusi ja materjale korteri endise seisukorra taastamiseks. Üksnes madalaim hind ei ole aluseks eeldusele, et vastav ettevõte ei ole võimeline korterit endises seisukorras taastama. Kui hiljem selgub, et taastamisele kulub rohkem raha, saate esitada kahju tekitajale täiendava nõude.

Kui Teil ei ole õigusabikulude kindlustust, tuleb õigusabikulud kanda Teil endal.

Uuendused, millest kirjutate, on olemas kehtivas liiklusseaduses ja rakenduvad 2013. aasta algul. A-kategooria omandamiseks peab olema juht siis tõepoolest 24-aastane va juhul, kui eelnevalt on A2-kategooria juhtimisõigus olnud vähemalt 2 aastat.

Õppetöös kasutatavate sõidukite mootori võimsuse muutumine puudutab otseselt vaid koolitajaid. Õppesõidu mahu muutumist aga ei ole praegu teadaolevalt ette näha.

Kindlustusandja kahjukäsitluskulud, mida kindlustusandjal on kahju põhjustajalt õigus nõuda, peavad olema mõistlikud. Kindlustusandja peab põhjendama, millest kahju käsitlemise kulud koosnevad. Seadust, mis sätestaks kahjukäsitluskulude suuruse, ei ole.

Liiklusõnnetuse tagajärjel õppesõidu käigus tekkinud kahju hüvitamine toimub samadel alustel kui tavalise liiklusõnnetuse korral. Kui kahju tekitati kellelegi teisele, siis selle kahju korvab liikluskindlustus. Kui viga sai õnnetuse põhjustaja juhitud sõiduk, siis selle kahju korvab juht. Erisuseks on see, et õppesõidu ajal on sõidukis kaks juhti ja kahju korvamine jaguneb nende vahel. Kuidas seda kahju kahe juhi vahel jagatakse ei ole seadusega reguleeritud ja kokkuleppe mittesaavutamisel on lahendajaks kohus.

Ametlikul õppesõidul autokoolis on üldreeglina vastutajaks sõiduõpetaja, kes tasub kaskokindlustuse omavastutuse. Õpilane vastutab siis, kui tegemist oli sõiduõpetaja korralduse mittetäitmisega. Kui viiakse läbi sõiduõppe praktikat juhendajaga ja selleks kasutatav sõiduk saab vigastusi, siis lepivad kahju hüvitamise kokku juhid omavahel. Meeles tasub pidada veel seda, et juhendajaga õppesõitu tehes ei pruugi kaskokindlustus kahju korvata, kui kaskokindlustuse lepingus ei ole sätestatud õppesõidul toimunud kahju hüvitamine.

Kaebuse esitamine kindlustuse vaidluskomisjonile ja selle menetlemine komisjonis on kliendile tasuta, kui vaidlus käib liikluskindlustuse lepingust tuleneva kahju hüvitamise üle.

Kindlustuse vaidluskomisjon teeb oma menetluse käigus otsuse. Otsus jõustub, kui osapooled ei vaidlusta seda otsust kohtus kümne päeva jooksul alates otsuse avaldamisest.

Näiteks, kui kindlustuse vaidluskomisjoni otsuse kohaselt on kahju summa väiksem kindlustusandja seni pakutust, siis hüvitab kindlustusandja kahju vaidluskomisjoni otsuse kohaselt eeldusel, et Te ei vaidlusta kohtus vaidluskomisjoni otsust.

Kui jutt on B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse saamisest, siis selleks tuleb eelnevalt läbida vastava õppekava kohane koolitus. Koolitus tervikuna koosneb vähemalt 25 teooriatunnist ja 20 sõidutunnist põhikursusel, lisaks tuleb läbida esmaabi koolitus 16 tundi ja kaks lühikursust: Pimeda ajal sõiduki juhtimine ning algastme libedasõidu riskivältimise koolitus. Kõik koolitusetapid edukalt läbinule väljastab autokool vastava tunnistuse.

Koolitusi pakuvad erinevate hindadega ja erineva koolituse korraldusega paljud autokoolid. Koolituste läbiviimisega saate täpsemalt tutvuda autokoolide kodulehtedel internetis. Õppesõidud toimuvad kindlasti õppeväljakul, linnaliikluses ja maanteel.

Juhtimisõiguse omistab pärast autokooli lõpetamist Maanteeameti liiklusregister ja selleks tuleb sooritada liiklusregistris teooria ja sõidueksam.

Autokooli tunnistus on vajalik lõppastme koolituse vormistamiseks. Kui autokooli tunnistus on kadunud, siis tuleb vormistada selle duplikaat autokoolis, kus läbisite koolituse või väljastab koolitaja tunnistuse lõppastme koolituse läbimise kohta. Seega ei ole lõppastme koolitusele asudes koolitunnistuse esitamine kohustuslik, kui tõendate, et Teil on läbitud esmaõppe algastme pimeda aja koolitus (juhul, kui autokool lõpetati pärast 30.09.2011).

Lõppastme koolitus koosneb kolmest osast: teoorialoeng, libedasõit ja säästliku sõidu treening. Lõppastme koolituse läbimine vormistatakse märkega mootorsõidukijuhi koolituskursuse tunnistusele ja see esitatakse Maateeameti liiklusregistrile juhilubade vahetamisel. Esmase juhiloa omanik võib esitada taotluse esmase juhiloa vahetamiseks juhiloa vastu liiklusregistri büroole üks kuu enne esmase juhiloa kehtivuse lõppemist.

Lõppastme koolituse peab läbima enne esmase juhiloa vahetust juhiloa vastu. Lõppastme koolituse võib läbida alates juhilubade saamisele järgnevast päevast. Lõppastme koolituse läbimiseks peab koolitataval olema läbitud esmaõppe algastme pimeda aja koolitus. See on eraldi kursus, mille läbimise kohta teeb koolitaja märke autokooli tunnistusele. Hetkel kehtib see nõue vaid nende suhtes, kes lõpetasid autokooli pärast 30.09.2011 (autokooli tunnistuse väljastamise kuupäev).

Eesti Liikluskindlustuse Fondil (LKF) on kohustus hüvitada kahju liikluskindlustuse seaduses sätestatud ulatuses, kui kahju on põhjustatud kindlakstegemata sõidukiga, millel oli kindlustuslepingu sõlmimise kohustus. Seadus sätestab hüvitatavale kahjule piirangud, näiteks ei hüvitata tavaliselt kindlakstegemata sõidukiga tekitatud kahju teisele mootorsõidukile.

Asjaolu, et Te ei tea täpselt, milline sõiduk kahju põhjustas, ei ole kahju hüvitamisest keeldumise alus. Küll aga tuleb kahju käsitlemise käigus selgeks teha, mis kahju kõnealuses liiklusõnnetuses tekkis ja kui suur on LKFi hüvitamiskohustus.

LKF saatis Teile kirja, kuna kõnealuses juhtumis tekkinud vigastuste ravikulu hüvitamist oleme alustanud raviasutuse nõude alusel. Teile tekkinud kahju hüvitamiseks peate esitama nõude. Kui vajate nõude esitamisel abi, siis palun küsige seda Teile kirja saatnud LKFi töötaja käest.

Liikluskindlustuse lepingu alusel peab kindlustusandja hüvitise kannatanule üle kandma hüvitamise otsuse tegemisele järgneval tööpäeval või asjakohase pangaarve numbri saamisele järgneval tööpäeval, kui see ei ole hüvitamise otsuse tegemise ajal teada.

Kuna viitate oma küsimuses sõiduki registrist kustutamisele, siis võib olla tegu olukorraga, kus olete otsustanud sõiduki jäänuki jätta kindlustusandjale. Sellisel puhul maksab kindlustusandja hüvitise jäänuki hinna ulatuses peale seda, kui olete sõiduki jäänuki kindlustusandjale üle andnud.

Küsige kindlustusandjalt selgitusi, miks ei ole hüvitist välja makstud. Kui kindlustusandja on asjakohtult viivitanud hüvitise välja maksmisega, on kindlustusandjal kohustus maksta viivist võlaõigusseaduse §-s 113 sätestatud ulatuses.

Kui kindlustusandja ei maksa hüvitist välja, kindlustusandja selgitused ei ole asjakohased ja Teil ei õnnestu kindlustusandjaga kokkuleppele jõuda, siis saate vaidluse lahendamiseks pöörduda kindlustuse vaidluskomisjoni või lepitusorgani poole, vt täpsemalt http://www.lkf.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=147&Itemid=204&lang=et või http://www.eksl.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=165&Itemid=232&lang=et