Liiklus ja sõidukid

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas auto kaskokindlustuse tariifi arvestatakse ostuhinna või hetkeväärtuse järgi?15.10.2012

Tere
Ostsin auto suht krooniaja lõpus hinnaga 500 000 krooni, ehk pool miljonit. Auto on panga liisingus ja väärtus nüüd võib olla 10 000 eurot maksimaalselt. Kui minu auto läheb mahakandmisele, siis kuidas see on õiglane, et võetakse turuväärtus ehk siis 10 000 eurot maksimaalselt, kui olen kõik need aastad maksnud ju kaskokindlustuse eest auto ostuhinna alusel?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kindlustusandja kahju hüvitamise kohustus piirneb kindlustussummaga, kuid ei ületa tekkinud kahju. Kui kindlustusjuhtumi tagajärjel on sõiduk hävinud, siis hüvitab kindlustusandja summa, mis ei ületa sõiduki kahjujuhtumi eelset turuväärtust.

Kindlustusmakse suurus arvutatakse lähtuvalt sõiduki kindlustussummast. Täpsustage oma kindlustuslepingust, kas sõiduki kindlustussumma on olnud kõikide nende aastate jooksul sõiduki soetamishind ja kas see summa on olnud kindlustusmakse määramise aluseks. Kindlustusmakse määramisel arvestab kindlustusandja tavaliselt sõiduki turuväärtuse vähenemist aja jooksul.
 

Küsimus: Kas kindlustusfirmal on õigus otsuse tegemisega oodata väärteomenetluse lõpuni ehk siis kuni 2 aastat?12.10.2012

Tere jälle,

Jätk teemale: http://www.vastused.ee/loe/kindlustus/kahjukindlustus-ja-elukindlustus/4799/kas-kindlustusfirma-saab-pohjendada.html

Suhtlesin uuesti kindlustusfirmaga ning sain mõned põhjendused, miks antud otsuse tegemine viibib.

Kahjukäsitleja väidab, et kindlustusandja ei saa antud juhtumis otsust teha, kuna teise auto süülisus avarii põhjustamisel pole ühelgi viisil tõendatud (v.a. minu ütlused avarii toimumise asjaolude kohta) ning teise auto juht võib ühel hetkel kindlustusse või politseisse ilmudes rääkida mida tahab ning teha hoopis minust süüdlase. Väidetavalt pidi sellest piisama, et kindlustusfirma langetaks otsuse süülisuse jaotumise kohta 50/50, kui isegi mitte 100% minu süü. Kas tõesti võib õnnetuse sündmuskohalt lahkunud isik ilmuda välja X kuud hiljem ning väita minu ja mu kaasreisija väidetele vastupidist ning see on piisav alus süülisust jagava või hullemagi otsuse tegemiseks? Kas tõesti võib süüdlane ühe lausega pöörata otsuse enda kasuks, vaatamata kahe inimese kohapeal politseile kirjutatud seletustele ja olenemata asjaolust, et tema lahkus sündmuskohalt?
Lisaks teatas kindlustusfirma, et neil on õigus otsuse tegemisega oodata väärteomenetluse lõpuni ehk siis kuni 2 aastat? Kas see on tõepoolest nii ja kas on ka mõni seaduseparagrahv, mis mind, kui kannatajat sellises olukorras kaitseb? Kui auto tõesti kaheks aastaks seisma jääb, siis kes hüvitab sellega seoses tekkivad kahjud?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Iga juhtum on erinev. Seega ühest vastust Teie küsimustele üksnes küsimuses toodud teabe põhjal anda ei saa.

Liikluskindlustuse seaduse kohaselt peab kindlustusandaja tegema kahju hüvitamise või sellest keeldumise otsuse kohe, kui selleks on vajalik teave, kuid hiljemalt 30 päeva jooksul alates nõude esitamisest. Eelnimetatud 30 päevane tähtaeg lükkub edasi, kui juhtumi kohta toimub tsiviilkohtu-, kriminaal- või väärteomenetlus või kindlustuse komisjoni menetlus ja sellel on otsuse tegemisel oluline tähtsus.

Seega tuleb iga juhtumi puhul eraldi hinnata, kas väärteomenetlusel on otsuse tegemisel oluline tähtsus või mitte. Kui Teil on kindlustusandjaga vaidlus selles, kas väärtoemenetlusel on otsuse tegemisel oluline tähtsus või mitte, siis tuleb püüda kindlustusandjaga kokkuleppele jõuda. Kui Te kokkuleppele ei jõua, siis on mõistlik pöörduda kindlustuse vaidluskomisjoni. Vaidluskomisjon otsustab, kellel on vaidluses õigus.

Kui kindlustusandja on asjakohtult viivitanud hüvitise maksmisega, on kindlustusandjal kohustus maksta viivist.
 

Küsimus: Kas kindlustusfirma saab põhjendada otsuse viibimist sellega, et kahju põhjustaja ei ole teada - ometi on teada auto ja kindlustatud on ju sõiduk, mitte isik?10.10.2012

Tere,

Minuga juhtus järgmine lugu - kaubanduskeskuse parklast autoga lahkuma hakates tagurdas teine sõiduk mulle otsa (olin ka ise alustanud parkimiskohalt väljatagurdamist, kuid õnnetuse toimumise hetkeks olin juba teist autot märganud ja oma sõiduki peatanud). Kuna selgus, et õnnetuse põhjustaja oli joobes, kutsusin politsei. Kahjuks õnnestus joobes juhil sündmuskohalt enne politsei saabumist lahkuda. Süüdlase auto ning kaasreisijad jäid õnneks sündmuskohale ning nende käest saadi teada ka autot juhtinud isiku nimi. Politsei fikseeris olukorra, pildistas autosid ning minul ja minu kaasreisijal lasti kirjutada seletused (põhjustaja kaasreisijad seda tegema ei pidanud). Õnnetuse järgselt ei ole autot juhtinud isik seletuste andmiseks pöördunud politseisse ega ka kindlustusfirmasse.

Nüüdseks on antud loost möödas juba peaaegu 2 kuud ning kindlustusfirma ei ole siiani teinud otsust kahju hüvitamise osas. Põhjendusi on toodud erinevaid, kuid peamiselt väidetakse, et politsei ei ole kindlustusfirmat teavitanud avarii põhjustajast ning otsust ei saa teha ainult minu kui väidetava kannatanu seletustele tuginedes.

Minu küsimused siinkohal on järgmised:
Kui kaua on kindlustusel aega sellist juhtumit menetleda?
Miks ei saa kindlustusfirma teha otsust, kuigi põhjustaja auto on teada (kindlustatud on ju sõiduk, mitte isik)?

Kuna kahju autole on suures osas kosmeetiline, olen siiani saanud autot ilma probleemideta kasutada. Kahjuks aga lõppeb selle kuuga autol tehnoülevaatus ning vigastuste tõttu ei ole seda võimalik ausal teel läbida. Mis oleks lahendus antud olukorrale?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kindlustusandja peab tegema kahju hüvitamise otsuse kohe, kui selleks on vajalik teave. Kui on teada sõiduk, millega kahju põhjustati, siis tavaliselt ei ole kahju põhjustanud sõiduki juhi selgituste puudumine kahju hüvitamist takistavaks asjaoluks.

Paluge kindlustusandjal kahju hüvitamise otsus teha. Kui kindlustusandja ei tee kahju hüvitamise otsust või kindlustusandja selgitused ei ole Teile vastuvõetavad, siis on Teil võimalus pöörduda kindlustuse vaidluskomisjoni poole. Teavet vaidluskomisjoni kohta leiate siit: http://www.lkf.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=147&Itemid=204&lang=et
 

Küsimus: Kas ravikulude ning püsiva töövõimetuse kahju hüvitamine kindlustuse poolt on elukestev?09.10.2012

Millest lähtuda - ühest küljest on isikukahju piirmäär seadusega paigas (avarii toimus 2007, sel hetkel kehtinud isikukahju määr oli oluliselt väiksem, kui on seda nüüd), aga kindlustuse poolt antud paberites kirjas, et hüvitist makstakse töövõimetuse püsimise lõpuni. Küsimus tekib, et ilmselt see summa on ühel hetkel nö otsas, kuid töövõimetus püsib ilmselt elu lõpuni - mis siis edasi? Seni, kuni teemasse segatud kindlustusselts, lähevad kõik haiglakulud ja operatsioonid automaatselt nende kaudu hüvitamisele - nagu aru saan, lähevad ka need summad eelnimetatud isikukahjust mahaarvamisele.
Kas sellisel kujul ravikulude ning püsiva töövõimetuse kahju hüvitamine ongi elukestev või on ka variant, et kannatanu ning kindlustusandja sõlmivad kokkuleppe, mille alusel kompenseeritakse kannatanule kahju, lähtuvalt selleks hetkeks allesolevast nö isikukahju summa jäägist ning edaspidi pole kannatanul kindlustusandjale mingisuguseid pretensioone?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Eeldan, et küsimus puudutab kahju hüvitamist liikluskindlustuse lepingu alusel. Liikluskindlustuse lepingu alusel hüvitab kindlustusandja liikluskindlustuse juhtumi läbi tekkinud kahju kindlustusjuhtumi põhjustaja eest arvestades lepingus olevaid piiranguid.

Üheks piiranguks on kindlustussumma (kahju hüvitamise piirmäär). Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada kahju rohkem, kui kindlustussumma, mis kehtis kindlustusjuhtumi toimumise ajal.
Töövõimetusehüvitise maksmise lõpetamise aluseid on lisaks kindlustussumma täitumisele veel, näiteks kannatanu töövõime taastumine, kannatanu sissetuleku suurenemine juhtumieelse tasemeni vmt.

Ravikulude ja töövõimetuse hüvitise maksmine ei ole elukestev. Kokkulepet, mille kohaselt maksaks kindlustusandja püsiva töövõimetuse hüvitise ühekordse maksena, sõlmida ei saa, sest kindlustusandjal on kohustus püsivast töövõimetusest tingitud kahju hüvitada igakuiste maksetena.

Kahju, mida kindlustusandja ei hüvita, on Teil õigus nõuda kahju põhjustanud sõiduki juhilt.
 

Küsimus: Kanalisatsiooniluuk kahjustas autot, kellele peaksin esitama nõude kindlustuse omavastutuse korvamiseks?03.10.2012

Hiljuti olen sõitnud üle kanalisatsiooni luugi. Tegu oli Tallinnas, öösel, luuk oli lahti ja tähistamata. Helistasin politseisse, registreerisin juhtumi kuid kohal nad ei ole käinud. Samuti helistasin Tallinna abitelefonile ning sealt mind suunati Tallinna Vesi ööpäevaringsele valvetelefonile. Teisel otsal olev mees kulas mind ära ja palus panna luuk kinni, et teised sinna ei sattuks. Autole põhjustatud kahju tahan parandada kasko kindlustuse kaudu ning siit tuleb küsimus, kas see on võimalik ja kellelt peaksin tagasi nõudma omavastutuse?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Omavastuse nõude saate esitada tee omanikule. Tallinnale kuuluva tee puhul on asjakohaseks ametkonnaks eeldatavalt Tallinna Kommunaalamet.

Samal teemal vt ka http://www.das.ee/kuidas-nouda-sisse-tanavaaugu-tekitatud-kahju/
 

Küsimus: Kui sõidueksam jäi sooritamata, kas siis nüüd paar aastat hiljem pean uuesti autokoolist alustama?27.09.2012

Tere! Läbisin autokooli 2009. aasta novembris ning sain kõik koolieksamid sooritatud. 2010. aasta märtsis käisin ARK'is teooriat tegema ning läbisin ka selle edukalt. Kahjuks sõidueksamiga venitasin, sain aja ja kukkusin läbi. Kuid ARK'i teooria kehtis ainult aasta aega.
Kui ma tahaksin nüüd uuesti ARK'i minna, kas pean siis minema uuesti autokooli? Või võin kohe minna ARK'i, kuna koolitunnistus on mul ju olemas.

Vastus: Henn Rebane, autoinsener, teooria- ja sõiduõpetaja, OÜ Autosõit Tallinna autokooli direktor, Autosõit OÜ, www.autosoit.ee

Nagu ma küsimusest aru saan, on Teil autokool lõpetatud ja sooritada on vaja teooria ja sõidueksam. Autokooli Te uuesti minema ei pea, kuid igati mõistlik on ennast eksamiteks korralikult ette valmistada. Arvan, et päris põhjalikult tuleb korrata teooriat ja sõidu suhtes on hea, kui mõni autokooli õpetaja vaataks Teie sõiduoskused üle. Kui Te vahepeal sõitnud ei ole, siis peate arvestama enne sõidueksamile minekut 10-20 õppesõidu tunniga. Õppesõidu ajal peab Teil olema kaasas Mootorsõidukijuhi koolituskursuse tunnistus ja isikut tõendav dokument.

Soovitan hoolikalt kaaluda, millise sõiduõpetajaga need sõidutunnid sõita, sest õpetamise tase (nagu sõidutunni hind) võib olla väga erinev. Soovitan kasutada maineka autokooli õpetajaid ja maineka autokooli üheks tunnuseks on see, et Teiega sõlmitakse koolitusleping ning autokool esitab koolituskulu kohta andmed maksuametile, kust koolituse eest tasujale tagastatakse järgmisel aastal tuludeklaratsiooni esitamisel 21% koolituskulu maksumusest.

Kui jõuate eksamiteni liiklusregistris, siis tasub liiklusregistri büroos uurida, kui palju Teil tuleb tasuda riigilõivu, sest juhilubade väljastamise eest tasutud riigilõiv jäi Teil tookord kasutamata.
 

Küsimus: Kust saaksin teada, mis kindlustuses on mu auto kindlustatud?25.09.2012

Mul on auto kindlustatud umbes 10 kuud tagasi. Eestis ei ole vaja kanda kindlustust tõendavat dokumenti kaasas. Olen hetkel Hispaanias ja nemad nõuavad (juhul kui kontrollitakse) kindlustuse paberit koos rohelise kaardiga. Mure seisneb selles, et ei ole õrna aimugi, kus mu auto on kindlustatud.
Kus kohast ma saaksin seda uurida?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Liikluskindlustuse kehtivust ja kindlustusandja nimetust saab sõiduki registreerimismärgi järgi teada LKFi avalikest päringutest, vt https://vs.lkf.ee/pls/xlk/SYSADM.LK_INFOKESKUS_PKT.kindlustuskate?plang=EST

Väljaspool Eestit sõites peab liikluskindlustuse poliis kaasas olema. Roheline kaart on hädavajalik üksnes liiklemisel rohelise kaardi riikides väljaspool Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriike. Euroopa Majanduspiirkonna Eestist kaugemates riikides on mõistlik samuti rohelist kaarti kaasas kanda.

Kindlustusandja saab saata Teile poliisi ja rohelise kaardi ka e-postiga. Rohelise kaardi puhul kehtib nõue, et see on trükitud rohelisele paberile.
 

Küsimus: Kas kahjukannatanu peab leppima kindlustuse poolt pakutud ehitajaga?25.09.2012

Tere!
Juhtum selline - ülemine korter uputas alumise korteri üle täies ulatuses. Remonti vajavad kõik - magamistoad, köök, esikud, wc (sh laed, põrandad, seinad). Alumine korter pole kindlustatud, kahju tekitanud korter aga küll. Alumine korter on esitanud ülemisele kahjunõude kõigi kuluartiklitega (mh nõude vajadusel remondi ajaks ajutise elamispinna- ja esemete ladustamispinna rentimiseks). Kindlusfirma on seejärel saatnud kahjukannatanud korterisse kaks oma koostööpartnerit ehituse ja remondi teostamiseks. Ühe koostööpartneri taastamistööde maksumus on samas suurusjärgus kui kahjukannatanud korteri esialgne valik remondiettevõtte osas, teise puhul on aga ilmselgelt tegu alapakkumusega, kus pakkumuse suurus on lausa suurusjärgu võrra madalam kahest teisest pakkumisest. Saanud pakkumised, teavitab kindlustufirma kahjukannatanud korterit, et otsus on tehtud madalaima pakkuja kasuks (kindlustusfirma oma koostööpartner) ning esialgset nõudesummat on kärbitud lisaks veel muude kuluartiklite osas, k.a. ajutise elamispinna ja ladustamispinna rent remonditööde ajaks. Vastuväidetele ja selgitustele kahjukannatanu poolt kindlustusselts ei reageeri. Vastavalt sellele küsimused:
1) Järgmine/järgmised sammud ja kui kiiresti peab kahjukannatanu reageerima, et kindlustus ei loeks vaikimist nõusolekuks? Sisuliselt ei aksepteeri kindlustusfirma esindaja kahjukannatanu selgitusi ja tähelepanekutega hindamisotsuse osas (sh ka märkusega koostööpartner on/ei ole usaldusväärne kuna esineb nt maksuvõlgnevus; ajutise elamispinna ja ladustamipinna rentimine on juba ainuüksi tervise seisukohast hädavajalik, kuna korter läheb remonti täies ulatuses ning korteris on tekkinud juba uputusjärgne hallitus).
2) Kuidas on võimalik välja "praakida" alapakkumise teinud ettevõte? Küsitud on ka neljas erapooletu hinnapakkumine taastamistöödele, nö lakmustestiks, mis peaks näitama, kas kindlustufirma koostööpartneri odavaim pakkumine on alapakkumine või mitte. Mitme pakkumise küsimine on piisav, et selgitada välja tegelik turuhind teostamistöödele selleks, et kahjukannatanud korter ei jääks hiljem olukorda, kus valitud ehitusettevõte lihtsalt loobub töö teostamisest ja kindlustuse poolt kompenseeritav raha ei võimalda tasuda ka uue ehitusettevõtte taastamistööd?
3) Kas kompensatsioon õigusabile on antud juhul praeguses etapis õigustatud ning kas selle saab lisada täiendatud kahjunõudele?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Korteri omanik vastutab kolmandale isikule tekkinud kahju eest, mis tekkis tema korterist alguse saanud uputuse tagajärjel. Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju tekitanud juhtumit ei oleks esinenud. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikke kulusid.

Kahju tekkimise eest vastutav korteri omanik oli oma vastutuse ära kindlustanud, s.t sõlminud vabatahtliku vastutuskindlustuse lepingu.

Vahekokkuvõtteks. Teil on õigus nõuda kahju hüvitamist ülemise korteri omanikult, kahju tekkimise eest vastutajalt. Ülemise korteri omanikul on õigus nõuda Teie nõude hüvitamist oma kindlustusandjalt. Teil ei ole otse nõuet kindlustusandja vastu.

Võib eeldada, et kahju tekkimise eest vastutav korteriomanik ja tema kindlustusandja on hinnanud tekkinud kahju suurust ja asunud seisukohale, korteri parandamise mõistlikud kulud vastavad odavaima pakkumise teinud remondiettevõtte kalkulatsioonile. On tavaline, et kui pakkumiste sisud ja tehtava töö kvaliteet ei erine, on mõistlik valida odavaim pakkuja. Ajutise elukoha ja ladustamispinna rentimist ei ole kahju tekkimise eest vastutav korteriomanik ja tema kindlustusandja pidanud vajalikeks ja möödapääsmatuteks kulutusteks.

Vahekokkuvõtteks. On mõistlik, et kahju tekkimise eest vastutava isiku vastutus piirneb vähimate vajalike kulutustega.

Esitage kahju tekkimise eest vastutavale isikule nõue, milles põhjendate sisuliselt, miks Te ei ole nõus pakutud hüvitisega, s.h millised remondikulud on odavaimas pakkumises katmata ja millises mahus. Viimase teabe juurde tuleb Teil esitada sisulised põhjendused. Samuti märkige, miks on ajutise elukoha ja asjade ladustamispinna rentimine hädavajalik ja millel põhineb vastav nõude summa. Teil on nõue kahju tekitaja vastu, seega tuleb teil suhelda kahju tekitajaga, kui kindlustusandja ei esinda kahju tekitajat.

Väikseima taastamistööde hinna pakkumine ei ole sobiv, kui see ei sisalda kõiki vajalikke tegevusi ja materjale korteri endise seisukorra taastamiseks. Üksnes madalaim hind ei ole aluseks eeldusele, et vastav ettevõte ei ole võimeline korterit endises seisukorras taastama. Kui hiljem selgub, et taastamisele kulub rohkem raha, saate esitada kahju tekitajale täiendava nõude.

Kui Teil ei ole õigusabikulude kindlustust, tuleb õigusabikulud kanda Teil endal.
 

Küsimus: Kas aastast 2013 tulevad A-kategooria taotlemisel muutused?24.09.2012

Räägitakse, et uuest aastast tulevad uuendused A-kategooria taotlemisel. Mis peale vanusepiiri veel muutub? Olen kuulnud, et õppesõidu maht kasvab ja hakatakse kasutama võimsamaid mootorrattaid. Ametlikku infot selle kohta kusagilt leidnud ei ole. Kas taolistel kuuldustel on alust?

Vastus: Henn Rebane, autoinsener, teooria- ja sõiduõpetaja, OÜ Autosõit Tallinna autokooli direktor, Autosõit OÜ, www.autosoit.ee

Uuendused, millest kirjutate, on olemas kehtivas liiklusseaduses ja rakenduvad 2013. aasta algul. A-kategooria omandamiseks peab olema juht siis tõepoolest 24-aastane va juhul, kui eelnevalt on A2-kategooria juhtimisõigus olnud vähemalt 2 aastat.

Õppetöös kasutatavate sõidukite mootori võimsuse muutumine puudutab otseselt vaid koolitajaid. Õppesõidu mahu muutumist aga ei ole praegu teadaolevalt ette näha.
 

Küsimus: Kui suured võivad olla kindlustaja kahjukäsitluskulud?19.09.2012

Tere.
Põhjustasin avarii. Koostasin teise poolega tõendi ja läksime lahku, tema ilmutas sellest kindlustusele, kuid minul polnud võimalik seda viie päeva jooksul teha. Niisis nõudis kindlustus minult 30% hüvitatud summast (163 eurot). Kuid sellele summale nõuavad nad lisaks 245 eurot käsitluskulusid. Siit küsimus, et kas on muutunud seadus, mis määras maksimum käsitluskuludeks 15% summast? Kui palju on õigus nõuda kindlustajal kahjukäsitluskulusid?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kindlustusandja kahjukäsitluskulud, mida kindlustusandjal on kahju põhjustajalt õigus nõuda, peavad olema mõistlikud. Kindlustusandja peab põhjendama, millest kahju käsitlemise kulud koosnevad. Seadust, mis sätestaks kahjukäsitluskulude suuruse, ei ole.