Liiklus ja sõidukid
Küsimus: Kas autokooli minekuks vajaliku tervisetõendi saab üksnes oma perearstilt?18.10.2012
Tere,
Tahaks minna autokooli, aga vaja oleks tervisetõendit. Kuna elan ise Eesti ühes otsas ja perearst hoopis teisel pool Eestit ning sinna ma ei jõua kohe kuidagi. Nii et mul on selline küsimus, et kas autokooli tervise tõendi saamiseks on olemas ka muid võimalusi näiteks mõni eriarst, kellel on veel õigus peale perearsti vastavat tõendit väljastada, mõni meditsiiniasutus, kus oleks vastava litsentsiga inimesed või äkki saab seda tõendit taotleda ka kuidagi autokooli enda kaudu?
Elukohaks on Tallinn ja jutt käib B-kategooria juhilubade tervise tõendist.
Lugupidamisega
Tahaks minna autokooli, aga vaja oleks tervisetõendit. Kuna elan ise Eesti ühes otsas ja perearst hoopis teisel pool Eestit ning sinna ma ei jõua kohe kuidagi. Nii et mul on selline küsimus, et kas autokooli tervise tõendi saamiseks on olemas ka muid võimalusi näiteks mõni eriarst, kellel on veel õigus peale perearsti vastavat tõendit väljastada, mõni meditsiiniasutus, kus oleks vastava litsentsiga inimesed või äkki saab seda tõendit taotleda ka kuidagi autokooli enda kaudu?
Elukohaks on Tallinn ja jutt käib B-kategooria juhilubade tervise tõendist.
Lugupidamisega
Vastus: Henn Rebane, autoinsener, teooria- ja sõiduõpetaja, OÜ Autosõit Tallinna autokooli direktor, Autosõit OÜ, www.autosoit.ee
Ida-Tallinna Keskhaigla liiklusmeditsiini komisjoni kohta leiate infot aadressil: http://www.itk.ee/kliinikud/sisekliinik/sisekliinikust/tootervishoiukeskus/mootorsoidukijuhi-tervisetoend
Küsimus: Kas kindlustusandjal on tagasinõude õigus tanklas toimunud liiklusõnnetuse korral?18.10.2012
Tanklast lahkudes unustasin tankuri püstoli autopaaki ning vigastasin sellega tankuri voolikut. Kuna kohapeal muid nähtavaid vigastusi ei tuvastanud, lahkusin kohapealt ning umbes tunni aja pärast teavitasin tanklaoperaatorit.
Nüüd aga esitas kindlustusandja minule tagasinõude summas 1471€, et kohapealt lahkusin. Olen siiani olnud arusaamal, et kuna kohapeal mingit ohtu ei olnud, siis võisin kohapealt lahkuda ja teatada alles siis. Minu teada ei ole tanklates niikuinii tava, et ma peaksin sinna kohapeale jääma, seda enam, et koheselt keegi sinna kohapeale ju ei tule. Kas olen tõesti liiklusnõudeid rikkudes kohalt lahkunud?
Nüüd aga esitas kindlustusandja minule tagasinõude summas 1471€, et kohapealt lahkusin. Olen siiani olnud arusaamal, et kuna kohapeal mingit ohtu ei olnud, siis võisin kohapealt lahkuda ja teatada alles siis. Minu teada ei ole tanklates niikuinii tava, et ma peaksin sinna kohapeale jääma, seda enam, et koheselt keegi sinna kohapeale ju ei tule. Kas olen tõesti liiklusnõudeid rikkudes kohalt lahkunud?
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
Kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue, kui sõidukijuht lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt, rikkudes kehtivaid õigusakte. Samas peab kindlustusandja arvestama rikkumise mõju. Teie näites toodud asjaolude puhul ei pruugi olla üheselt selge, kas kindlustusandjal on tagasinõude õigus või mitte. Liikluskindlustuse seaduse vastavat sätet on tõlgendatud ka nii, et tagasinõude õigus on üksnes siis, kui sõiduki juht põgenes sündmuskohalt.
Rääkige kindlustusandjaga läbi ja esitage oma vastuargumendid. Kui Te ei jõua kindlustusandjaga kokkuleppele ja olete endiselt veendunud, et Teil on õigus, siis on Teil võimalus vaidlustada kindlustusandja otsus kindlustuse vaidluskomisjonis, vt täpsemalt http://www.lkf.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=147&Itemid=204&lang=et
Küsimus: Kui vana pean olema, et saada mootorratta load?17.10.2012
Ma sain hiljuti 14-aastaseks ja suurem osa minust vanemaid sõpru on teinud omale load mopeedi jms sõduvahendite juhtimiseks. Kui vana ma peaks olema, et saada load näiteks krossimootorratta või võidusõidumootorratta juhtimiseks?
Vastus: Henn Rebane, autoinsener, teooria- ja sõiduõpetaja, OÜ Autosõit Tallinna autokooli direktor, Autosõit OÜ, www.autosoit.ee
Millise kategooria alla konkreetne sõiduk kuulub, sõltub juba selle sõiduki tehnilistest omadustest.
Küsimus: Kas auto kaskokindlustuse tariifi arvestatakse ostuhinna või hetkeväärtuse järgi?15.10.2012
Tere
Ostsin auto suht krooniaja lõpus hinnaga 500 000 krooni, ehk pool miljonit. Auto on panga liisingus ja väärtus nüüd võib olla 10 000 eurot maksimaalselt. Kui minu auto läheb mahakandmisele, siis kuidas see on õiglane, et võetakse turuväärtus ehk siis 10 000 eurot maksimaalselt, kui olen kõik need aastad maksnud ju kaskokindlustuse eest auto ostuhinna alusel?
Ostsin auto suht krooniaja lõpus hinnaga 500 000 krooni, ehk pool miljonit. Auto on panga liisingus ja väärtus nüüd võib olla 10 000 eurot maksimaalselt. Kui minu auto läheb mahakandmisele, siis kuidas see on õiglane, et võetakse turuväärtus ehk siis 10 000 eurot maksimaalselt, kui olen kõik need aastad maksnud ju kaskokindlustuse eest auto ostuhinna alusel?
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
Kindlustusmakse suurus arvutatakse lähtuvalt sõiduki kindlustussummast. Täpsustage oma kindlustuslepingust, kas sõiduki kindlustussumma on olnud kõikide nende aastate jooksul sõiduki soetamishind ja kas see summa on olnud kindlustusmakse määramise aluseks. Kindlustusmakse määramisel arvestab kindlustusandja tavaliselt sõiduki turuväärtuse vähenemist aja jooksul.
Küsimus: Kas kindlustusfirmal on õigus otsuse tegemisega oodata väärteomenetluse lõpuni ehk siis kuni 2 aastat?12.10.2012
Tere jälle,
Jätk teemale: http://www.vastused.ee/loe/kindlustus/kahjukindlustus-ja-elukindlustus/4799/kas-kindlustusfirma-saab-pohjendada.html
Suhtlesin uuesti kindlustusfirmaga ning sain mõned põhjendused, miks antud otsuse tegemine viibib.
Kahjukäsitleja väidab, et kindlustusandja ei saa antud juhtumis otsust teha, kuna teise auto süülisus avarii põhjustamisel pole ühelgi viisil tõendatud (v.a. minu ütlused avarii toimumise asjaolude kohta) ning teise auto juht võib ühel hetkel kindlustusse või politseisse ilmudes rääkida mida tahab ning teha hoopis minust süüdlase. Väidetavalt pidi sellest piisama, et kindlustusfirma langetaks otsuse süülisuse jaotumise kohta 50/50, kui isegi mitte 100% minu süü. Kas tõesti võib õnnetuse sündmuskohalt lahkunud isik ilmuda välja X kuud hiljem ning väita minu ja mu kaasreisija väidetele vastupidist ning see on piisav alus süülisust jagava või hullemagi otsuse tegemiseks? Kas tõesti võib süüdlane ühe lausega pöörata otsuse enda kasuks, vaatamata kahe inimese kohapeal politseile kirjutatud seletustele ja olenemata asjaolust, et tema lahkus sündmuskohalt?
Lisaks teatas kindlustusfirma, et neil on õigus otsuse tegemisega oodata väärteomenetluse lõpuni ehk siis kuni 2 aastat? Kas see on tõepoolest nii ja kas on ka mõni seaduseparagrahv, mis mind, kui kannatajat sellises olukorras kaitseb? Kui auto tõesti kaheks aastaks seisma jääb, siis kes hüvitab sellega seoses tekkivad kahjud?
Jätk teemale: http://www.vastused.ee/loe/kindlustus/kahjukindlustus-ja-elukindlustus/4799/kas-kindlustusfirma-saab-pohjendada.html
Suhtlesin uuesti kindlustusfirmaga ning sain mõned põhjendused, miks antud otsuse tegemine viibib.
Kahjukäsitleja väidab, et kindlustusandja ei saa antud juhtumis otsust teha, kuna teise auto süülisus avarii põhjustamisel pole ühelgi viisil tõendatud (v.a. minu ütlused avarii toimumise asjaolude kohta) ning teise auto juht võib ühel hetkel kindlustusse või politseisse ilmudes rääkida mida tahab ning teha hoopis minust süüdlase. Väidetavalt pidi sellest piisama, et kindlustusfirma langetaks otsuse süülisuse jaotumise kohta 50/50, kui isegi mitte 100% minu süü. Kas tõesti võib õnnetuse sündmuskohalt lahkunud isik ilmuda välja X kuud hiljem ning väita minu ja mu kaasreisija väidetele vastupidist ning see on piisav alus süülisust jagava või hullemagi otsuse tegemiseks? Kas tõesti võib süüdlane ühe lausega pöörata otsuse enda kasuks, vaatamata kahe inimese kohapeal politseile kirjutatud seletustele ja olenemata asjaolust, et tema lahkus sündmuskohalt?
Lisaks teatas kindlustusfirma, et neil on õigus otsuse tegemisega oodata väärteomenetluse lõpuni ehk siis kuni 2 aastat? Kas see on tõepoolest nii ja kas on ka mõni seaduseparagrahv, mis mind, kui kannatajat sellises olukorras kaitseb? Kui auto tõesti kaheks aastaks seisma jääb, siis kes hüvitab sellega seoses tekkivad kahjud?
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
Liikluskindlustuse seaduse kohaselt peab kindlustusandaja tegema kahju hüvitamise või sellest keeldumise otsuse kohe, kui selleks on vajalik teave, kuid hiljemalt 30 päeva jooksul alates nõude esitamisest. Eelnimetatud 30 päevane tähtaeg lükkub edasi, kui juhtumi kohta toimub tsiviilkohtu-, kriminaal- või väärteomenetlus või kindlustuse komisjoni menetlus ja sellel on otsuse tegemisel oluline tähtsus.
Seega tuleb iga juhtumi puhul eraldi hinnata, kas väärteomenetlusel on otsuse tegemisel oluline tähtsus või mitte. Kui Teil on kindlustusandjaga vaidlus selles, kas väärtoemenetlusel on otsuse tegemisel oluline tähtsus või mitte, siis tuleb püüda kindlustusandjaga kokkuleppele jõuda. Kui Te kokkuleppele ei jõua, siis on mõistlik pöörduda kindlustuse vaidluskomisjoni. Vaidluskomisjon otsustab, kellel on vaidluses õigus.
Kui kindlustusandja on asjakohtult viivitanud hüvitise maksmisega, on kindlustusandjal kohustus maksta viivist.
Küsimus: Kas kindlustusfirma saab põhjendada otsuse viibimist sellega, et kahju põhjustaja ei ole teada - ometi on teada auto ja kindlustatud on ju sõiduk, mitte isik?10.10.2012
Tere,
Minuga juhtus järgmine lugu - kaubanduskeskuse parklast autoga lahkuma hakates tagurdas teine sõiduk mulle otsa (olin ka ise alustanud parkimiskohalt väljatagurdamist, kuid õnnetuse toimumise hetkeks olin juba teist autot märganud ja oma sõiduki peatanud). Kuna selgus, et õnnetuse põhjustaja oli joobes, kutsusin politsei. Kahjuks õnnestus joobes juhil sündmuskohalt enne politsei saabumist lahkuda. Süüdlase auto ning kaasreisijad jäid õnneks sündmuskohale ning nende käest saadi teada ka autot juhtinud isiku nimi. Politsei fikseeris olukorra, pildistas autosid ning minul ja minu kaasreisijal lasti kirjutada seletused (põhjustaja kaasreisijad seda tegema ei pidanud). Õnnetuse järgselt ei ole autot juhtinud isik seletuste andmiseks pöördunud politseisse ega ka kindlustusfirmasse.
Nüüdseks on antud loost möödas juba peaaegu 2 kuud ning kindlustusfirma ei ole siiani teinud otsust kahju hüvitamise osas. Põhjendusi on toodud erinevaid, kuid peamiselt väidetakse, et politsei ei ole kindlustusfirmat teavitanud avarii põhjustajast ning otsust ei saa teha ainult minu kui väidetava kannatanu seletustele tuginedes.
Minu küsimused siinkohal on järgmised:
Kui kaua on kindlustusel aega sellist juhtumit menetleda?
Miks ei saa kindlustusfirma teha otsust, kuigi põhjustaja auto on teada (kindlustatud on ju sõiduk, mitte isik)?
Kuna kahju autole on suures osas kosmeetiline, olen siiani saanud autot ilma probleemideta kasutada. Kahjuks aga lõppeb selle kuuga autol tehnoülevaatus ning vigastuste tõttu ei ole seda võimalik ausal teel läbida. Mis oleks lahendus antud olukorrale?
Minuga juhtus järgmine lugu - kaubanduskeskuse parklast autoga lahkuma hakates tagurdas teine sõiduk mulle otsa (olin ka ise alustanud parkimiskohalt väljatagurdamist, kuid õnnetuse toimumise hetkeks olin juba teist autot märganud ja oma sõiduki peatanud). Kuna selgus, et õnnetuse põhjustaja oli joobes, kutsusin politsei. Kahjuks õnnestus joobes juhil sündmuskohalt enne politsei saabumist lahkuda. Süüdlase auto ning kaasreisijad jäid õnneks sündmuskohale ning nende käest saadi teada ka autot juhtinud isiku nimi. Politsei fikseeris olukorra, pildistas autosid ning minul ja minu kaasreisijal lasti kirjutada seletused (põhjustaja kaasreisijad seda tegema ei pidanud). Õnnetuse järgselt ei ole autot juhtinud isik seletuste andmiseks pöördunud politseisse ega ka kindlustusfirmasse.
Nüüdseks on antud loost möödas juba peaaegu 2 kuud ning kindlustusfirma ei ole siiani teinud otsust kahju hüvitamise osas. Põhjendusi on toodud erinevaid, kuid peamiselt väidetakse, et politsei ei ole kindlustusfirmat teavitanud avarii põhjustajast ning otsust ei saa teha ainult minu kui väidetava kannatanu seletustele tuginedes.
Minu küsimused siinkohal on järgmised:
Kui kaua on kindlustusel aega sellist juhtumit menetleda?
Miks ei saa kindlustusfirma teha otsust, kuigi põhjustaja auto on teada (kindlustatud on ju sõiduk, mitte isik)?
Kuna kahju autole on suures osas kosmeetiline, olen siiani saanud autot ilma probleemideta kasutada. Kahjuks aga lõppeb selle kuuga autol tehnoülevaatus ning vigastuste tõttu ei ole seda võimalik ausal teel läbida. Mis oleks lahendus antud olukorrale?
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
Paluge kindlustusandjal kahju hüvitamise otsus teha. Kui kindlustusandja ei tee kahju hüvitamise otsust või kindlustusandja selgitused ei ole Teile vastuvõetavad, siis on Teil võimalus pöörduda kindlustuse vaidluskomisjoni poole. Teavet vaidluskomisjoni kohta leiate siit: http://www.lkf.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=147&Itemid=204&lang=et
Küsimus: Kas ravikulude ning püsiva töövõimetuse kahju hüvitamine kindlustuse poolt on elukestev?09.10.2012
Millest lähtuda - ühest küljest on isikukahju piirmäär seadusega paigas (avarii toimus 2007, sel hetkel kehtinud isikukahju määr oli oluliselt väiksem, kui on seda nüüd), aga kindlustuse poolt antud paberites kirjas, et hüvitist makstakse töövõimetuse püsimise lõpuni. Küsimus tekib, et ilmselt see summa on ühel hetkel nö otsas, kuid töövõimetus püsib ilmselt elu lõpuni - mis siis edasi? Seni, kuni teemasse segatud kindlustusselts, lähevad kõik haiglakulud ja operatsioonid automaatselt nende kaudu hüvitamisele - nagu aru saan, lähevad ka need summad eelnimetatud isikukahjust mahaarvamisele.
Kas sellisel kujul ravikulude ning püsiva töövõimetuse kahju hüvitamine ongi elukestev või on ka variant, et kannatanu ning kindlustusandja sõlmivad kokkuleppe, mille alusel kompenseeritakse kannatanule kahju, lähtuvalt selleks hetkeks allesolevast nö isikukahju summa jäägist ning edaspidi pole kannatanul kindlustusandjale mingisuguseid pretensioone?
Kas sellisel kujul ravikulude ning püsiva töövõimetuse kahju hüvitamine ongi elukestev või on ka variant, et kannatanu ning kindlustusandja sõlmivad kokkuleppe, mille alusel kompenseeritakse kannatanule kahju, lähtuvalt selleks hetkeks allesolevast nö isikukahju summa jäägist ning edaspidi pole kannatanul kindlustusandjale mingisuguseid pretensioone?
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
Üheks piiranguks on kindlustussumma (kahju hüvitamise piirmäär). Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada kahju rohkem, kui kindlustussumma, mis kehtis kindlustusjuhtumi toimumise ajal.
Töövõimetusehüvitise maksmise lõpetamise aluseid on lisaks kindlustussumma täitumisele veel, näiteks kannatanu töövõime taastumine, kannatanu sissetuleku suurenemine juhtumieelse tasemeni vmt.
Ravikulude ja töövõimetuse hüvitise maksmine ei ole elukestev. Kokkulepet, mille kohaselt maksaks kindlustusandja püsiva töövõimetuse hüvitise ühekordse maksena, sõlmida ei saa, sest kindlustusandjal on kohustus püsivast töövõimetusest tingitud kahju hüvitada igakuiste maksetena.
Kahju, mida kindlustusandja ei hüvita, on Teil õigus nõuda kahju põhjustanud sõiduki juhilt.
Küsimus: Kanalisatsiooniluuk kahjustas autot, kellele peaksin esitama nõude kindlustuse omavastutuse korvamiseks?03.10.2012
Hiljuti olen sõitnud üle kanalisatsiooni luugi. Tegu oli Tallinnas, öösel, luuk oli lahti ja tähistamata. Helistasin politseisse, registreerisin juhtumi kuid kohal nad ei ole käinud. Samuti helistasin Tallinna abitelefonile ning sealt mind suunati Tallinna Vesi ööpäevaringsele valvetelefonile. Teisel otsal olev mees kulas mind ära ja palus panna luuk kinni, et teised sinna ei sattuks. Autole põhjustatud kahju tahan parandada kasko kindlustuse kaudu ning siit tuleb küsimus, kas see on võimalik ja kellelt peaksin tagasi nõudma omavastutuse?
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
Samal teemal vt ka http://www.das.ee/kuidas-nouda-sisse-tanavaaugu-tekitatud-kahju/
Küsimus: Kui sõidueksam jäi sooritamata, kas siis nüüd paar aastat hiljem pean uuesti autokoolist alustama?27.09.2012
Tere! Läbisin autokooli 2009. aasta novembris ning sain kõik koolieksamid sooritatud. 2010. aasta märtsis käisin ARK'is teooriat tegema ning läbisin ka selle edukalt. Kahjuks sõidueksamiga venitasin, sain aja ja kukkusin läbi. Kuid ARK'i teooria kehtis ainult aasta aega.
Kui ma tahaksin nüüd uuesti ARK'i minna, kas pean siis minema uuesti autokooli? Või võin kohe minna ARK'i, kuna koolitunnistus on mul ju olemas.
Kui ma tahaksin nüüd uuesti ARK'i minna, kas pean siis minema uuesti autokooli? Või võin kohe minna ARK'i, kuna koolitunnistus on mul ju olemas.
Vastus: Henn Rebane, autoinsener, teooria- ja sõiduõpetaja, OÜ Autosõit Tallinna autokooli direktor, Autosõit OÜ, www.autosoit.ee
Soovitan hoolikalt kaaluda, millise sõiduõpetajaga need sõidutunnid sõita, sest õpetamise tase (nagu sõidutunni hind) võib olla väga erinev. Soovitan kasutada maineka autokooli õpetajaid ja maineka autokooli üheks tunnuseks on see, et Teiega sõlmitakse koolitusleping ning autokool esitab koolituskulu kohta andmed maksuametile, kust koolituse eest tasujale tagastatakse järgmisel aastal tuludeklaratsiooni esitamisel 21% koolituskulu maksumusest.
Kui jõuate eksamiteni liiklusregistris, siis tasub liiklusregistri büroos uurida, kui palju Teil tuleb tasuda riigilõivu, sest juhilubade väljastamise eest tasutud riigilõiv jäi Teil tookord kasutamata.
Küsimus: Kust saaksin teada, mis kindlustuses on mu auto kindlustatud?25.09.2012
Mul on auto kindlustatud umbes 10 kuud tagasi. Eestis ei ole vaja kanda kindlustust tõendavat dokumenti kaasas. Olen hetkel Hispaanias ja nemad nõuavad (juhul kui kontrollitakse) kindlustuse paberit koos rohelise kaardiga. Mure seisneb selles, et ei ole õrna aimugi, kus mu auto on kindlustatud.
Kus kohast ma saaksin seda uurida?
Kus kohast ma saaksin seda uurida?
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
Väljaspool Eestit sõites peab liikluskindlustuse poliis kaasas olema. Roheline kaart on hädavajalik üksnes liiklemisel rohelise kaardi riikides väljaspool Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriike. Euroopa Majanduspiirkonna Eestist kaugemates riikides on mõistlik samuti rohelist kaarti kaasas kanda.
Kindlustusandja saab saata Teile poliisi ja rohelise kaardi ka e-postiga. Rohelise kaardi puhul kehtib nõue, et see on trükitud rohelisele paberile.