Liiklus ja sõidukid

Ma ei oskagi sellele küsimusele vastata. Autodele pannakse palju teisigi tähemärke andmaks infot mootori ja auto võimekuse kohta. Ma ainult oletan, et leidub riike, kus peab maksma saastemaksu ja mida suurema kubatuuriga masin seda rohkem makstakse. Oletan, et mitte igas reg. tunnistuses ei ole kirjas mootori mahtu, seega on lihtsam ka politseil teel kontrollida vastavate maksude õiget tasumist.

Üldist ja ületurulist riskikoefitsienti ei ole, vt täpsemalt http://www.lkf.ee/images/files/Yhtset_RKd_eiole.pdf

On iga kindlustusandja määrata, millest kindlustusmakse sõltub. On kindlustusandjaid, kes võtavad arvesse nii sõiduki omaniku kui ka sõiduki vastutava kasutaja kindlustusajalugu, samas on ka kindlustusandjad, kes arvestavad vaid ühe isiku ajalugu.

Sõidukiga tekitatud kahju võib arvestada sõiduki juhi, sõiduki omaniku ja sõiduki vastutava kasutaja kahjuajaloos, st suureneda võib nii sõiduki omaniku, sõiduki vastutava kasutaja kui ka sõiduki juhi kindlustusmakse.

Eesti sõidukile liikluskindlustuse andnud kindlustusandja peab kahju hüvitama siis, kui see kindlustuskaitse Venemaal kehtis, st liikluskindlustuse lepingu alusel oli väljastatud roheline kaart, millel kehtivusalaks märgitud ka Venemaa. Liikluskindlustuse leping kehtib tavaliselt Euroopa majanduspiirkonna riikides, kui väljastatud on roheline kaart, siis kehtib liikluskindlustus ka rohelisel kaardil märgitud riikides, sh näiteks Venemaal.

Kui sõiduki, millega kahju põhjustati, liikluskindlustus Venemaal kehtis, siis hüvitab kahju Eesti kindlustusandja korrespondent Venemaal. Kui sel Eesti kindlustusandjal ei ole välisriigis korrespondenti, siis käsitleb kahju ja maksab hüvitise Venemaa rohelise kaardi büroo.

Vajadusel palun täpsustage, mis põhjusel Eesti kindlustusandja keeldub kahju hüvitamast.

Kui sõiduki ratta alt üles paiskunud kivi tekitab kahju kolmandale isikule, näiteks kivi tekitab täkke vastutuleva sõiduki esiklaasi, siis saab kannatanu nõuda kahju hüvitamist selle sõiduki juhilt, kelle sõiduki ratta alt kivi üles paiskus. Kannatanu peab suutma tõestada, et kivi paiskus üles konkreetse sõiduki ratta alt ja just see kivi kahju tekitas. Praktikas on eeltoodut väga keeruline tõestada.

Kahju tekitanud sõiduki juhi liikluskindlustuse kindlustusandja kahju ei hüvita, sest liikluskindlustuse seaduse kohaselt ei hüvitata kahju, mis on põhjustatud teel lebanud kivi paiskumisest sõiduki liikumise tõttu vastu teist sõidukit.

Kindlustusmakse tasumine on kindlustusvõtja põhikohustus. Kui kindlustusandja on kindlustusriski kandnud, sh ei ole kindlustuslepingut makse mittetasumise tõttu lõpetanud, siis on kindlustusandjal õigus kindlustusmaksele. Kindlustusandja saab nõuda sisse tasumata kindlustusmakseid.

Kui kindlustusandja nõuab kahju tekitajalt väljamakstud hüvitise tagasi maksmist, siis peab kindlustusandja esitama kahju suurust kinnitavad tõendid.

Kui sõiduk taastati, siis tavaliselt on kahju suuruse tõendiks fotod kahjustunud sõidukist ja sõiduki taastusremondi kalkulatsiooni, millelt on näha teostatud tööd, kasutatud materjalid ja hinnad. Ka kannatanu ravikulude osas peab kindlustusandja esitama Teile tõendid, mille alusel saab hinnata, et ravi on seotud Teie tekitatud kahjuga.

Vastavalt Teede ja sideministri määrusele: Autojuhi kutseoskusnõuete, ametikoolituse eeskirja, koolituskursuse õppekavade ja koolitunnistuse vormi kehtestamine. Vastu võetud 06.11.2000 nr 87 ei kohaldata ametikoolituse läbimise nõudeid sõidukijuhile, kes juhib sõidukit:

1) mille suurim lubatud kiirus ei ületa 45 km/h;
2) mida kasutavad kaitsevägi, päästeasutus ning korrakaitseorgan või mille kasutamine on nende kontrolli all;
3) mis läbib tehnilise arendamise, remondi või hoolduse eesmärgil teekatsetusi, ning uut või ümberehitatud sõidukit, mida pole veel kasutusse võetud;
4) mida kasutatakse erakorralises seisukorras või mis on määratud päästeoperatsioonideks;
5) mida kasutatakse õppesõidul või ametikoolitusel;
6) mida kasutatakse mitteäriliseks sõitjate- ja veoseveoks isiklikul eesmärgil;
7) mis veab materjali või seadmeid, mida juht kasutab oma tööks, tingimusel et sõidukijuhtimine ei ole juhi põhitegevusala.

Olemasoleva informatsiooni alusel ei ole Teile võimalik anda ammendavat vastust, kuid kuna sõidukit kasutatakse osaühingu äritegevuses, siis tõenäoliselt on veoautojuhi ametikoolituse läbimine vajalik.

Kindlustuslepingu sõlmivad omavahel kindlustusandja ja kindlustusvõtja. Liikluskindlustuse seaduse kohaselt on liikluskindlustuse lepingu kindlustusvõtja alati sõiduki omanik. Teine isik saab esindada sõiduki omanikku kindlustuslepingu sõlmimisel.

Seega teine isik saab sõlmida kindlustuslepingu sõiduki omaniku esindajana. Kindlustusvõtjaks liikluskindlustuse lepingus on alati sõiduki omanik.

Kahju põhjustaja liikluskindlustuse kindlustusandjalt ei saa nõuda asendusauto kasutamise kulude hüvitamist, sest liikluskindlustuse lepingu alusel ei hüvitata kahju, mis tekib seoses sellega, et liiklusõnnetuses hävinud sõidukit ei saa kasutada (LKindlS §44 lõige 3 punkt 5).

Kui asendusauto kasutamine on möödapääsmatu ja Te peate seoses asendusautoga kandam lisakulusid, siis saate nende kulude hüvitamist nõuda kahju põhjustajalt tuginedes võlaõigusseaduse kahju hüvitamise sätetele.

Kui Teil on kehtiv liikluskindlustuse poliis ja Te sõidukit liikluses kasutada ei saa, siis muutke liikluskindlustuse leping maksevabaks. Leping jääb kehtima, kuid poliisi kasutamata kindlustusperioodi eest saate raha tagasi.

Igal liiklusregistris registreeritud sõidukil peab olema liikluskindlustuse leping. Nõue kehtib ka siis, kui sõidukit liikluses ei kasutata. Kui sõidukit ei kasutata liikluses, siis kustutage sõiduk ajutiselt või alaliselt liiklusregistrist. Ajutiselt või alaliselt kustutatud sõiduki suhtes ei ole kindlustuslepingu sõlmimise kohustust.