Liiklus ja sõidukid
Küsimus: Kuidas ja mis seadusega on reguleeritud jeti laenutus?07.03.2014
Kuidas ja mis seadusega on reguleeritud jeti laenutus? Kuna jetiga sõiduks on nõutav vastav luba, kas siis ilma vastava loa olemasoluta ei tohigi siis jeti välja laenutada (kuidas siis tänased jetilaenutused toimivad?)
Vastus: Raido Ruse, insener-laevajuht, meretranspordi operaator, MTÜ Lahemaa Mereklubi, www.mereklubi.ee
Siiski võib jeti juhile teha väljaõpet eraldi veesõidukitel, kui instruktoril e. jeti laenutajal on jetijuhi tunnistus (väikelaevajuhi tunnistus seda vasturääkivalt ei luba!). Samuti kui jeti väljarendiks mõeldud ala on mõeldud treeninguteks ja võistlemiseks, on samuti kooskõla seadusandlusega olemas.
Täiendavate küsimuste korral pöörduge julgelt Veeteede Ameti poole (www.VTA.ee), kelle haldusalasse antud teema kuulub.
Parimat
Küsimus: Kas ma saan boonusklassi muutmist 1-lt 8-le vaidlustada, sest see tundub ühe avarii eest liiga suur "karistus"?03.03.2014
Tere.
Tagurdasin 2013.a. sügisel vastu teise auto tagumist vasakpoolset poritiiba. Liiklusõnnetus registreeriti.
See on minu juhistaaži vältel alates 1997. aastast ainuke liiklusõnnetus, mille ma ise olen põhjustanud.
2014.a. veebruaris ostsin uue auto ja sellele kindlustust vormistades tuli minu uueks boonusklassiks 8. Varem oli see kõige madalam - 1.
Siit küsimus: kas ühe õnnetuse põhjustamise eest on õiglane tõsta boonusklass jälle nii kõrgeks, kas ma saaksin seda kuidagi vaidlustada?
Tagurdasin 2013.a. sügisel vastu teise auto tagumist vasakpoolset poritiiba. Liiklusõnnetus registreeriti.
See on minu juhistaaži vältel alates 1997. aastast ainuke liiklusõnnetus, mille ma ise olen põhjustanud.
2014.a. veebruaris ostsin uue auto ja sellele kindlustust vormistades tuli minu uueks boonusklassiks 8. Varem oli see kõige madalam - 1.
Siit küsimus: kas ühe õnnetuse põhjustamise eest on õiglane tõsta boonusklass jälle nii kõrgeks, kas ma saaksin seda kuidagi vaidlustada?
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
Küsimus: Kas omaniku vahetumisel sõiduki tehnoülevaatus säilib? 27.02.2014
Sõidukil on kehtiv ülevaatus, kas omaniku vahetumisel tehnoülevaatus säilib?
Tänan
Tänan
Vastus: Mait Millert, Tehnoülevaataja/II kutsekvalifikatsiooni autotehnik/ülevaatuspunkti juhataja, Maitene OÜ, www.maitene.ee
Küsimus: Kas võib B-kategooriaga lisada autole piduritega haagise tingimusel, et auto ja käru täismassid kokku ei ületa 3500 kg?21.02.2014
Sain 2008. aastal soomes BE kategooria eksamiküsimused. Sealt ilmnes, et võin B-kategooriaga lisada autole ka piduritega haagise tingimusel, et auto ja käru täismassid kokku ei ületa 3500 kg ja samas ka auto tehnilises passis suurimat lubatut käru täismassi. Samal ajal uurisin, et eestis asjalood samamoodi. See siis juba aastaid tagasi. Aga senimaani ei tea siin eestis pooled inimesed kuidas asjalood tegelikult on, nende hulgas isegi autokoole. Olen sel teemal juba paljudega tuliselt vaielnud. Ootan vastust.
Vastus: Henn Rebane, autoinsener, teooria- ja sõiduõpetaja, OÜ Autosõit Tallinna autokooli direktor, Autosõit OÜ, www.autosoit.ee
(2) Mootorsõidukite, autorongide ja masinrongide põhikategooriad on järgmised:
3) B – auto, mille lubatud täismass ei ületa 3500 kilogrammi ja millel peale juhikoha ei ole rohkem kui kaheksa istekohta; sama auto koos kerghaagisega; sama auto koos haagisega, mis ei ole kerghaagis, kusjuures autorongi lubatud täismass ei ületa 3500 kilogrammi; sama auto koos haagisega, mille lubatud täismass ületab 750 kilogrammi, kusjuures autorongi lubatud täismass ületab 3500 kilogrammi, kuid ei ületa 4250 kilogrammi, tingimusel et sellise auto ja haagise ühendi juhtimisõigus on saadud pärast vastava sõidueksami sooritamist;
Siinjuures tuleb meeles pidada, et kerghaagise või haagise tegelik mass ei tohi ületada valmistaja poolt antud sõidukiga vedada lubatud piduriteta või piduritega haagise massi.
Küsimus: Kas LKF andmebaas näitab sõiduki kindlustuslepingu olemasolu või näitab kehtivat kindlustuskaitset?19.02.2014
Tere, 24.12.2011 sõitsin tagant sisse teisele sõidukile, kuid nüüd 10.02.2014 sain kirja, et sõidukile oli vormistatud Jah leping, kuid õnnetuse hetkel oli tolle kuu eest arve veel tasumata. Mäletan seda et lkf.ee'st sai kogu aeg kontrollitud, kas kindlustus kehtib - Kõik OK (arveid maksis teine isik). Arved sai ka ilusti makstud ja ka hiljem nii toimitud.
Kus on siis loogika, lkf näitab, et kindlustusega on kõik korras ja politseiga ka probleeme pole, aga hiljem maksan kõik enda taskust?
Mis selle JAH lepingu mõte on kui pean nagunii kõik kuud kindlustust ära maksma ja kindlustust ostma, aga nende eest reaalset kindlustuskaitset polnud? Kas peaksin siis viimases hädas tagasinõude kindlustusele tegema et soovin oma 10€ tolle kuu eest tagasi, mille eest nad reaalselt mulle kindlustust ei pakkunud? Jutt käib umbes 2000€.
Kus on siis loogika, lkf näitab, et kindlustusega on kõik korras ja politseiga ka probleeme pole, aga hiljem maksan kõik enda taskust?
Mis selle JAH lepingu mõte on kui pean nagunii kõik kuud kindlustust ära maksma ja kindlustust ostma, aga nende eest reaalset kindlustuskaitset polnud? Kas peaksin siis viimases hädas tagasinõude kindlustusele tegema et soovin oma 10€ tolle kuu eest tagasi, mille eest nad reaalselt mulle kindlustust ei pakkunud? Jutt käib umbes 2000€.
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
Küsimuses toodud juhul oli olemas kehtiv kindlustusleping ja kindlustusandja oli väljastanud ka poliisi. Seega näitas LKF vastav päring asjade tegelikku seisu. Asjaolu, kas olete kindlustuse eest tasunud või mitte, liikluskindlustuse registris ei ole. Seega ei saa LKF-i päring seda ka näidata.
Kindlustusandja esitas Teile tagasinõude, sest õnnetuse ajaks olite jätnud täitmata oma põhikohustuse, olite jätnud kindlustusmakse tasumata.
Küsimus: Kas kindlustusmakse tasumisega viivitamise korral pean liiklusõnnetuse kahju kindlustusele kinni maksma?12.02.2014
Tere!
Toimus liiklusavarii (kahe sõiduki kokkupõrge) ning olen selles süüdi. Sõidukil oli liiklusõnnetuse ajal kehtiv liikluskindlustuskaitse (kontrollisin LKF lehelt). Pöördusin avariipäeval kindlustusandja poole ning sain teada, et kindlustusmakse oli jäänud tähtaegselt tasumata (esimene makse ja esmakordne viivitamine), see paluti tasuda kohe avariipäeval (5 päevase hilinemisega, arvestati ka viivist). Teatasin, et minu sõiduk on avariiline ja liikluskõlbmatu. Kindlustus saatis 8 päeva hiljem liikluskindlustuspoliisi lõpetamise teate (lepingu lõpetamise teade), et seoses sõiduki mittekasutamisega liikluses on poliis muudetud maksevabaks. Enammakstud kindlustusmakse tagastati. Koos lepingu lõpetamise teatega saadeti kahjujuhtumiks tunnistamise otsus, kus on kirjas, et liiklusõnnetuse põhjustaja tsiviilvastutus on kindlustatud ning kindlustus hüvitab kahju saajale tekitatud liikluskahju, kuid lähtuvalt asjaolust, et kindlustusvõtja on rikkunud oma lepingus sätestatud kohustusi, on kindlustusfirmal vastavalt liikluskindlustusseadusele õigus esitada kindlustusvõtjale tagasinõue makstud hüvitise ulatuses. Ühelegi paragrahvile, millest selline õigus tuleneb, viidatud ei ole. Kas viiepäevane kindlustusmakse tasumisega viivitamine toob kindlustusvõtjale (õnnetuse põhjustajale) kaasa kohustuse tasuda kindlustusfirmale kogu liiklusõnnetusega tekitatud kahju? Tänan vastuse eest ette!
Toimus liiklusavarii (kahe sõiduki kokkupõrge) ning olen selles süüdi. Sõidukil oli liiklusõnnetuse ajal kehtiv liikluskindlustuskaitse (kontrollisin LKF lehelt). Pöördusin avariipäeval kindlustusandja poole ning sain teada, et kindlustusmakse oli jäänud tähtaegselt tasumata (esimene makse ja esmakordne viivitamine), see paluti tasuda kohe avariipäeval (5 päevase hilinemisega, arvestati ka viivist). Teatasin, et minu sõiduk on avariiline ja liikluskõlbmatu. Kindlustus saatis 8 päeva hiljem liikluskindlustuspoliisi lõpetamise teate (lepingu lõpetamise teade), et seoses sõiduki mittekasutamisega liikluses on poliis muudetud maksevabaks. Enammakstud kindlustusmakse tagastati. Koos lepingu lõpetamise teatega saadeti kahjujuhtumiks tunnistamise otsus, kus on kirjas, et liiklusõnnetuse põhjustaja tsiviilvastutus on kindlustatud ning kindlustus hüvitab kahju saajale tekitatud liikluskahju, kuid lähtuvalt asjaolust, et kindlustusvõtja on rikkunud oma lepingus sätestatud kohustusi, on kindlustusfirmal vastavalt liikluskindlustusseadusele õigus esitada kindlustusvõtjale tagasinõue makstud hüvitise ulatuses. Ühelegi paragrahvile, millest selline õigus tuleneb, viidatud ei ole. Kas viiepäevane kindlustusmakse tasumisega viivitamine toob kindlustusvõtjale (õnnetuse põhjustajale) kaasa kohustuse tasuda kindlustusfirmale kogu liiklusõnnetusega tekitatud kahju? Tänan vastuse eest ette!
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
Kindlustusmakse tasumine on kindlustusvõtja põhikohustus.
Seega, kui põhjustasite liikluskindlustuse juhtumi ajal, mille eest liikluskindlustuse kindlustusmakse oli tasumata, on Teil kohustus tasuda kindlustusandjale väljamakstud hüvitis ja kahju käsitlemise kulud. Pöörduge kindlustusandja poole palvega tagasinõudest loobuda või seda vähendada, tuues välja asjaolud, mis selgitavad võla tekkimist."
Küsimus: Kas minu autoga sõbra poolt põhjustataud avarii muudab mulle kindlustuse kallimaks?10.02.2014
Soovin küsida selle kohta, et mis juhtub siis, kui laenan enda autot sõbrale ning sõber põhjustab avarii ning on ise süüdi. Kas siis tõuseb minu kindlustuse riskikoefitsient, kuna auto ja poliis on minu nimel?
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
Küsimus: Kuidas käituda koduloomaga toimunud autoavarii korral, kes peab kellele maksma, kehtiv poliis oli olemas?10.02.2014
Juhtus liiklusõnnetus koduloomadega. See oli pimedal ajal ning lahti oli pääsenud pullikari. Kurvist väljasõites toimus kokkupõrge ühe loomaga autoteel. Loomal murdus üks sarv, jooksis edasi väliselt ei juhtunud rohkem midagi. Autol oli vigastusi rohkem (esiklaas katki, kapott mõlkis, küljepeegel katki...). Kohal käis ka politsei, sõitja oli kaine, aitas otsida kodulooma omanike kontaktid. Sinna sai ka helistatud, et on juhtunud selline asi. Helistasin ka oma kindlustuse kahjukäsitlusse, öeldi, et ei ole midagi teha, peab ka pulli üle vaatama äkki sai ka kahju. Me ei teadnud aadressi öelda ülevaatamiseks ja telefoni ka loomaomanik enam vastu ei võtnud.
Kuidas on kodulooma juhtumitega, kes peab kellele maksma, kehtiv poliis oli olemas? Kes oleks pidanud loomaomanikega kontakti võtma?
Kuidas on kodulooma juhtumitega, kes peab kellele maksma, kehtiv poliis oli olemas? Kes oleks pidanud loomaomanikega kontakti võtma?
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
Kui Teil oli liikluskindlustuse leping ja poliis, siis liikluskindlustuse seaduses määratud mahus hüvitab looma omanikule tekkinud kahju Teie kindlustusandja.
See, kas teil on õigus esitada nõue sõiduki kahjustuste hüvitamiseks looma omaniku vastu, sõltub asjaoludest, kuidas õnnetus juhtus.
Küsimus: Kas sõiduki kindlustus kehtib, kui poliisi eest on arve välja saadetud, kuid see on tasumata?10.02.2014
Tere!
Helistasin kindlustusse 20.07.2013 ja soovisin autole teha kindlustuse sõiduki kasutamiseks (leping oli olemas aga kehtivat poliisi ei olnud kuna autot ei kasutatud). Lubati teha järgmisest päevast ja saata ka arve. Arvet ei tulnud, ei saanud millegi alusel maksta. Oli suvi puhkuste aeg, läks endal ka meelest kontrollida. Poeg läks autoga sõitma, juhtus väike kokkupõrge 02.07.2013. Ikka ei tulnud veel arvet, mille alusel maksta ei kirja teel ega elektrooniliselt. Kindlustus väidab, et saatsid arve uuesti 15.07.2013, mida me ei ole ikka kätte saanud. Helistasin augusti keskel uuesti, siis lõpuks saadeti arve ja makstud sai 21.08.2013 kolmeks kuuks nagu juunis kokku leppisime kuigi poliisi lõpuni oli jäänud üks kuu. Nüüd 30.01.2014 nõuab kindlustus meie käest teisele autole tekitatud kahju eest 364,81 lisaks käsitluskulud 51,13 maksmist 10 päeva jooksul. Liiklusõnnetuse teabelehele on politsei kirjutanud meie auto poliisinumbri.
Mida teha, me ei ole sellega nõus kuna süü ei ole ühepoolne?
Helistasin kindlustusse 20.07.2013 ja soovisin autole teha kindlustuse sõiduki kasutamiseks (leping oli olemas aga kehtivat poliisi ei olnud kuna autot ei kasutatud). Lubati teha järgmisest päevast ja saata ka arve. Arvet ei tulnud, ei saanud millegi alusel maksta. Oli suvi puhkuste aeg, läks endal ka meelest kontrollida. Poeg läks autoga sõitma, juhtus väike kokkupõrge 02.07.2013. Ikka ei tulnud veel arvet, mille alusel maksta ei kirja teel ega elektrooniliselt. Kindlustus väidab, et saatsid arve uuesti 15.07.2013, mida me ei ole ikka kätte saanud. Helistasin augusti keskel uuesti, siis lõpuks saadeti arve ja makstud sai 21.08.2013 kolmeks kuuks nagu juunis kokku leppisime kuigi poliisi lõpuni oli jäänud üks kuu. Nüüd 30.01.2014 nõuab kindlustus meie käest teisele autole tekitatud kahju eest 364,81 lisaks käsitluskulud 51,13 maksmist 10 päeva jooksul. Liiklusõnnetuse teabelehele on politsei kirjutanud meie auto poliisinumbri.
Mida teha, me ei ole sellega nõus kuna süü ei ole ühepoolne?
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
Kui sõidukiga põhjustatakse kahju ajal, mil poliisi ei olnud väljastatud, võib kindlustusandja teisele poolele makstud hüvitise kahju põhjustajalt tagasi nõuda. Küsimuses toodud asjaolud viitavad sellele, et kindlustusandja ei olnud poliisi väljastanud, sest makse oli tasumata.
Kui soovite kindlustusandja tagasinõuet vaidlustada, siis saate seda teha kindlustuse vaidluskomisjonis. Enne vaidluskomisjoni pöördumist mõelge läbi, millele tuginete oma vastuväites ehk millega on vabandatav see, et Te ei veendunud poliisi olemasolus.
Küsimus: Mille alusel kindlustusselts määrab liiklusõnnetuses hävinenud auto hüvitise turuhinna järgi?05.02.2014
Kuidas kindlustusselts määrab liiklusõnnetuses hävinenud auto hüvitise turuhinna järgi? Kindlustaja väitel määravad nad auto turuhinna täpselt sama marki sõiduauto hinna järgi. Samas ei ole müügis ühtki samaväärset ja sama marki sõiduautot, seega ka võimalust täpselt sama auto ostmiseks. On müügis samaväärseid sõiduautosid, mis teist marki, kuid samade omaduste ja samasuguses seisukorras olevaid.
Lugedes Võlaõigusseadust, saan aru, et hüvitada tuleb samaväärse asja turuhind.
Mis on samaväärne ese (auto)?
Kas saan väga valesti aru, kui eeldan, et samaväärne auto on auto, millel on samad omadused kui hävinenud autol, mitte just täpselt sama marki auto?
Näiteks eelkõige läbisõit km, mootori võimsus, istekohtade arv, kütuseliik, käigukasti liik, muude lisaväärtuste olemasolu, mitte niivõrd sõiduki mark ja väljalaske aasta?
Lugedes Võlaõigusseadust, saan aru, et hüvitada tuleb samaväärse asja turuhind.
Mis on samaväärne ese (auto)?
Kas saan väga valesti aru, kui eeldan, et samaväärne auto on auto, millel on samad omadused kui hävinenud autol, mitte just täpselt sama marki auto?
Näiteks eelkõige läbisõit km, mootori võimsus, istekohtade arv, kütuseliik, käigukasti liik, muude lisaväärtuste olemasolu, mitte niivõrd sõiduki mark ja väljalaske aasta?
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
Teil on õigus, et alati ei pea sõiduki mark ja mudel olema sama, kuid täiesti arvestamata jätta seda ka ei saa (näiteks hävinud Lada asemel mõne üleilmselt tuntud margiga sõidukit nõuda on asjakohatu ka siis, kui muud sõiduki omandused märkimisväärselt ei erine). Kindlasti mõjutab sõiduki väärtus sõiduki esmaregistreerimise aasta.
Kokkuvõtvalt on olemas üldsõnalised reeglid hinnangu andmiseks, kuid üksikjuhtumi lahend sõltub selle juhtumi üksikasjadest.