Liiklus ja sõidukid

Igal liiklusregistris registreeritud mootorsõidukil peab olema kehtiv liikluskindlustuse leping. Leping peab olema ka siis, kui mootorsõidukit ei kasutata. Kui sõidukit kasutatakse, siis peab olema ka lepingu alusel väljastatav liikluskindlustuse poliis. Kindlustusmakse tuleb tasuda üksnes poliisi eest.

Kui sõiduki suhtes ei ole lepingut sõlmitud, peab sõiduki omanik maksma Eesti Liikluskindlustuse Fondile kindlustusmakse.

Teie ATV on liiklusregistris mootorsõidukina registreeritud. Kui Te ATV-d ei kasuta, siis kustutage see ajutiselt või alaliselt liiklusregistrist. Sellisel juhul ei ole ka lepingu sõlmimise kohustust.

Pimedasõidu koolituse peavad autokoolis enne lõppastme koolitust läbima need, kes lõpetasid autokooli (tunnistuse väljastamise kuupäev) pärast 01.10.2011, kui tunnistusel puudub märge pimedasõidu koolituse läbimise kohta.

Kuna olete juhtimisõiguse saanud 30.09.2011, siis on Teie koolitunnistus väljastatud tõenäoliselt varem ja pimedasõidu koolituse läbimine enne lõppastme koolitust ei ole Teie jaoks kohustuslik.

Küsimuses kirjeldatud tagasinõude aegumistähtaeg on vähemalt kolm aastat. Seega peate tasuma kindlustusandja esitatud tagasinõude ja ei saa tugineda nõude aegumisele.

Tere
Tahaks jätta vastamata kuna ükski Teie esitatud küsimus ei haaku tehnoülevaatustemaatikaga ja minul ei ole kogemusi selles vallas mis Teid huvitab. Soovitan pöörduda esitatud tehnilist laadi küsimustega Maanteeameti tehnoosakonna poole.

Kui rehvidel ei ole naastusid siis neid ei saa neid lugeda naastrehvideks ja õigem oleks võtta neid kui aastaringselt kasutatavaid rehve või siis talverehve, mida tohib ka suvel kasutada. Talvel võib sõita rehvidega kus on eemaldatud naastud.

Kindlustusandja selgitab nõude menetlemise käigus välja, kas tegu on liikluskindlustuse kindlustusjuhtumiga ja kas sellel kindlustusandjal, kellele nõude esitasite, on kahju hüvitamise kohustus. Kahju tekitamist Te pealt ei näinud ja eeldatav kahju tekitaja ei tunnista kahju tekitamist. Seega tuleb nõude menetlemise käigus leida vastus küsimusele – kes kahju tekitas. Kui kahju tekitaja jääb kindlaks tegemata, siis ei saa Te kahju hüvitamist nõuda. Kui kahju tekitaja on selge, siis saate kahju hüvitamist nõuda tema liikluskindlustuse kindlustusandjalt.

Küsige kindlustusandjalt, mis seisus on Teie nõude käsitlemine ja millised on nõude menetlemise edasised sammud. Tarvidusel tuleb tellida ekspertiis, kuid tuleb arvestada, et ekspertiisi kulud võivad jääda Teie kanda, kui ekspertiisi tulem ei aita kahju tekitajat leida.

Liikluskindlustuse kindlustusandja ei hüvita kahju, mis on põhjustatud kivi paiskumisest sõiduki liikumise tõttu vastu teist sõidukit. See kahju hüvitamise välistus tuleb liikluskindlustuse seadusest.

Saate kahjunõude kindlustusandjale esitada ka siis, kui luumurd selgus kolm tundi peale liiklusõnnetust. Helistage ka Politseisse ja teatega juhtunust.

Kindlustusandjalt saate nõuda selle kahju hüvitamist, mis Teil liiklusõnnetuse läbi tekkis, sh näiteks kõik asjad, mis liiklusõnnetuses kahjustada said, ajutisest töövõimetusest tingitud kahju, ravikulu.

Kui õnnetus põhjustati sõiduautoga, siis hüvitab kahju selle sõiduki liikluskindlustuse kindlustusandja.

Kui õnnetus põhjustati tõstukiga, siis tuleb kahju hüvitada tõstuki valdajal. Kui tõstukit kasutatakse vaid piiratud alal, siis ei pea tõstuk olema liiklusregistris registreeritud. Sellisel juhul ei pea ega saa sõlmida ka liikluskindlustuse lepingut, sest kindlustuskohustust ei ole. Kuna sõiduki suhtes ei ole liikluskindlustuse lepingu sõlmimise kohustust, siis ei hüvita kahju liikluskindlustuse fond.

Küsimusest ei selgu, kes õnnetuse põhjustas.

Koormusindeksi kohta on selgitus olemas https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1240/7201/2016/MKM42_lisa1_parand.pdf
Kood 506 kus leiab järgmise selgituse: „Koormusindeks (vaata tabel 5) peab rehvide üksikasetuse korral olema vähemalt võrdne 0,5 kordse suurima lubatud teljekoormusega“.
Seega Teie küsitud masinal peaks esitelje rehvide koormusindeks olema vähemalt pool teljekoormusest mis esiteljele tuleb 545 kg ja kui vaadata vastavat tabelit 5 siis sealt leiab indeksi numbriga 87. Tagateljel peaksid olema rehvid mille koormusindeks oleks vähemalt 85. Kuna tavaliselt ei hakata teemat väga peeneks ajama siis paigaldatakse reeglina kõik rehvid alates suurimast koormusindeksist. Ostetakse ju masinale „üks jooks“ korraga. Kui Teie auto ülevaatusel nõutakse suurema koormusindeksiga rehve siis tasuks vaadata milliseid rehve soovitab auto tootja. Vastava info leiate juhiukse postilt või kütusepaagi luugilt. Määrusest leiab järgmise sõnastuse: „Kui sõiduki valmistaja on ette näinud suuremad koormusindeksid, peab kasutama vähemalt valmistaja poolt ettenähtud suurusi.“ Teie jaoks tähendab see seda, et autol peavad olema rehvid mille koormusindeks vastab andmesildile või on suurema koormusindeksiga. Kui Teie autolt on eemaldatud tootja soovitusega andmesilt siis peavad rehvid esiteljel vastama koormusindeksitele 87 ja tagateljel koormusindeksile 85 või suuremale indeksile.