Sotsiaalne turvalisus

Tere

Sellist piiri ei ole seaduses ette nähtud. Üldine reegel on, et piir on sealmaal kus oht on kõrvaldatud, ehk kus koer enam ei ründa.

Tere

Jah, jõuab kuna Politsei- ja Piirivalveamet saab teabe juhtimisõiguse kohta Liiklusregistrist (ARK).

Tere!

Kui antud õu oli ettevõtte ametlik territoorium (ettevõtte isiklikus valduses või omanduses), siis on tegu tööõnnetusega, kuna viibisite juba töötamise territooriumil, mille korrashoiu eest peab tööandja hea seisma. Õnnetust on võimalik registreerida ka tagantjärgi.

Juhul kui antud töökoha õu ei ole otseselt Teie tööandja otseses valduses vaid on mõeldud üldiseks kasutamiseks, siis ei ole antud õnnetus tööõnnetus kuna tööle minnes või töölt tulles toimunud õnnetus ei ole tööõnnetus.

Lugupidamisega,
Kristi Jõeorg

Tere!

Tööandja peab töötaja uuesti suunama töötervishoiuarstile ja arst kirjutab otsuses, kuidas töötaja saab töötada peale haigestumist ja millistes tingimustes.

Vastuse kootamisel nõustas Annika Küüdorf.

Konkreetsele juhtumile saate seaduse mõttes korrektse hinnangu politsei sisekontrollibüroolt. Nendeni jõuab Teie päring kas läbi ppa@politsei.ee või siis piirkondliku meiliaadressi kaudu (pohja@politsei.ee, louna@politsei.ee, ida@politsei.ee, laane@politsei.ee). Kirjeldage juhtunut võimalikult täpselt nii konkreetse aja kui ka muude tehioludega, et nad saaksid kindlaks teha patrullekipaaži, kes Teiega tegeles.

Üldreeglina jah, liiklusseaduse § 84 järgi võib teatud kindlaid liiklusreegleid eirata siis, kui kasutatakse siniseid vilkureid ja vajadusel helisignaali. Samuti ei ole politseiametniku vastus minu hinnangul väärikas ega ka korrektne, isegi siis mitte, kui see on kontekstist välja rebitud (antud juhul ei ole teada ei eelnev ega järgnev vestluse kulg). Hoolimata olukorrast peab ametnik jääma rahulikuks, viisakaks ning andma ammendava vastuse seadusele viidates.

Kindlasti soovitan teinekord pärast parempöörde sooritamist sõita siiski lubatud kiirusepiirangut jälgides. Sel juhul ei ole vaja politseinikel Teid üleüldse ka kinni pidada ja turvaline liikluskeskkond teistele liiklejatele olekski tagatud.

Avalikus teenistuses töötamist reguleerib Avaliku teenistuse seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/106102016002?leiaKehtiv. Paragrahvis 15 on kirjas isikud, keda teenistusse võtta ei saa. Ka kehtiva väärteoga isik saab kandideerida avalikku teenistusse.

Kas ja kui põhjalikult tehakse isiku suhtes taustakontroll, on juba igas asutuses erinev. Politseis vestlusvoorus olles on see trahv kindlasti asi, mida tuleks mainida. Politsei ja piirivalveseadus § 40 laiendab keelde isikute suhtes, keda ei saa ametisse võtta, kuid väärtegu takistavaks teguriks pole. Ausameelsus, ka suhtumise väljaütlemine oma enda isikliku rikkumise suhtes võib minu arvates saada positiivse kaalu kandideerimisel. Eksimusi teevad kõik, küsimus on see, mida sellest õpitakse.

Antud küsimuses on raske nõu anda, kuna tegelik taust vajab täpsustamist. Jah, karistusseadustikus on olemas järgnev paragrahv:
§ 137. Eraviisiline jälitustegevus
(1) Jälitustegevuseks seadusliku õiguseta isiku poolt teise isiku jälgimise eest tema kohta andmete kogumise eesmärgil –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

Aga siia alla ei kuulu info, mis on lihtsasti kättesaadav ka ilma erinevad meetodeid või tehnikat kasutamata. Naaber vastasmajast näeb alati, millal lähete ja tulete, kuid ta ei pane sellega automaatselt toime jälitustegevust. Kui Teie facebookis on uued pildid Teist ja keegi selle isiku sõpradest neid talle näitab, siis ehk tuleks need sõbrad ära blokeerida, nende õigusi kontol nähtaval olevate asjade suhtes vähendada või ise sinna mitte midagi postitada, mida Te ei soovi võõrastega jagada.

Kui Te isikut teate, siis saate näiteks oma sõpradele teada anda, et nad ei jagaks Teie kohta käivat infot temaga. Kui tema tegevus häirib juba Teie igapäevaelu, on võimalik pöörduda kohtusse lähenemiskeelu rakendamiseks.

Antud olukorra kohta saab esitada munitsipaalpolitseisse kirjaliku avalduse. Veel parem, kui avalduse juures on ka pilt või videofail, kus on näha, millal ja millised koerad ning kus täpselt ringi jooksevad.

Ja siiski, helistada tasub ikka. On täiesti võimalik, et lähim patrull ei asu kaugel ning neil on võimalik kohe tulla ise seda juhtunut registreerima. Ning kui tundub, et need koerad kujutavad ohtu Teile või teistele inimestele, võite helistada ka 112.

Trahve tasutakse pangaülekannetega. Eestkostja osalemine antud toimingutes ei ole vajalik.

Ei saa. Tegemist on seaduse mõttes laimamisega ning laimamise juhtumeid lahendab tsiviilkohus. Rohkem infot: http://www.kohus.ee/et/kohtuasjade-menetlused/tsiviilkohtumenetlus