Sotsiaalne turvalisus
Küsimus: Kas kahes kohas töötades on võimalik võtta haiguslehte ainult ühe tööandja juures?09.03.2017
Töötan kahes töökohas, üks on vahetustega. Kas oleks võimalik võtta ainult ühes töökohas haigusleht?
Vastus: Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee
Mitme tööandja korral tuleb töövõimetuslehele jääda mõlema tööandja juurest.
Ravikindlustuse seaduse kohaselt ei tohi kindlustatud isik täita töö- või teenistuskohustusi või tegeleda ettevõtlusega töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastatuse ajal. Nimetatud keelu rikkumise korral kaotab ta õiguse saada ajutise töövõimetuse hüvitist alates rikkumise päevast.
Kui töötajal on kaks tööandjat, peab hüvitise arvestamiseks ja maksmiseks vajalik info haigekassale jõudma mõlema tööandja poolt.Töövõimetuslehele jäädakse mõlemas töökohas korraga. Kui töötajal on mitu tööandjat, maksab haigekassa hüvitist ühe summana, sest arvesse lähevad kõigi tööandjate eelmise aasta sotsiaalmaksuga maksustatavad tulud. Elektroonselt saab riigiportaalis www.eesti.ee töövõimetuslehe edastada ainult üks tööandja, teine tööandja peab saatma haigekassale tööandja tõendi, kus kinnitab. et töötaja viibis töövõimetuslehel.
Parimate soovidega
Pille Sõõrde
Eesti Haigekassa
Küsimus: Kas passiivse äriühingu juhatuse liige saab teiselt töökohalt koondamisel ka töötuskindlustushüvitist?21.02.2017
Tere,
Olen äriühingus juhatuse liige, mis on küll passiivne ja ei toimeta juba pikemat aega, küll aga käin tööl, kuid on teada et tuleb koondamis teade.
Kas mul on õigus saada töötuskindlustushüvitist?
Olen äriühingus juhatuse liige, mis on küll passiivne ja ei toimeta juba pikemat aega, küll aga käin tööl, kuid on teada et tuleb koondamis teade.
Kas mul on õigus saada töötuskindlustushüvitist?
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee
Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul, kes vastab kolmele tingimusele:
1) ta on töötuna arvele võetud;
2) tal töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
3) viimane töö- või teenistussuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele (nt koondamine, katseaja või tähtajalise töösuhte lõppemine).
Kuid äriühingu juhatuse liiget praegu kehtiva seaduse alusel töötuna arvele võtta ei saa. Äriühingu osade või aktsiate omamine (omanik olemine) ei takista töötuna arvelevõtmist.
Alates 01.05.2014 jõustusid tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muudatused, mille järgi ei saa töötuna registreerida isikut,
kes on äriühingu juhatuse liige, prokurist, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, välismaa äriühingu filiaali juhataja
või mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha juht (Äriregistri andmete alusel). Arvelevõtmise tingimustega saate tutvuda meie kodulehel:
https://www.tootukassa.ee/content/kaotasin-too/tootuna-arvelevotmine
Küsimus: Kas juhatuse liikme lepingu lõpetamisel on õigust töötu staatusele ja töötu abiraha saamisele?21.02.2017
Tere,
10.2.17 lõppes mul juhatuse liikme leping. Leping lõpetati omanike poolse initsiatiivi alusel enne lepingus fikseeritud tähtaega. Kas mul on õigus töötuks registreerimisele ja töötu abirahale? Milline on abiraha määr?
Tänan ette kiire vastuse eest.
10.2.17 lõppes mul juhatuse liikme leping. Leping lõpetati omanike poolse initsiatiivi alusel enne lepingus fikseeritud tähtaega. Kas mul on õigus töötuks registreerimisele ja töötu abirahale? Milline on abiraha määr?
Tänan ette kiire vastuse eest.
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee
Praegu kehtiva seaduse alusel ei saa töötuna registreerida äriühingu juhatuse liiget. Äriühingu osade või aktsiate omamine (omanik olemine) ei takista töötuna arvelevõtmist.
Alates 01.05.2014 jõustusid tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muudatused, mille järgi ei saa töötuna registreerida isikut,
kes on äriühingu juhatuse liige, prokurist, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, välismaa äriühingu filiaali juhataja
või mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha juht.
Saadan Teile pikema vastuse e-postiga.
Küsimus: Mis aja jooksul peaks meid tervisekontrolli saatma, töötame toidupoes juba oktoobrist alates?16.02.2017
"Töötajate tervisekontrolli kord", mille § 5 lõige 2 näeb ette, et töötaja tervisekontroll algab esmase tervisekontrolliga tööle asumise esimese kuu jooksul ning edaspidi töötervishoiuarsti näidatud ajavahemiku järel, kuid mitte harvem kui üks kord kolme aasta jooksul.
Töötame toidupoes alates oktoobrist. Siiani ei ole meid saadetud töötervishoiuarsti juurde. Meie pöördumise peale vastas kaupluse juhataja, et siin firmas need asjad nii ei toimi. Saadetakse küll, kuid hiljem 1-2 aasta jooksul ja mitte kunagi kohe uue avatud toidukaupluse töötajaid (oleme suure kaupluste ja töötajaskonna arvuga toidupoekett).
Kas meiega on korrektselt käitutud ja me võime sellist juhataja vastust aktsepteerida. Või peame siiski selle küsimusele täpsema vastuse saamiseks tööandja poole pöörduma.
Töötame toidupoes alates oktoobrist. Siiani ei ole meid saadetud töötervishoiuarsti juurde. Meie pöördumise peale vastas kaupluse juhataja, et siin firmas need asjad nii ei toimi. Saadetakse küll, kuid hiljem 1-2 aasta jooksul ja mitte kunagi kohe uue avatud toidukaupluse töötajaid (oleme suure kaupluste ja töötajaskonna arvuga toidupoekett).
Kas meiega on korrektselt käitutud ja me võime sellist juhataja vastust aktsepteerida. Või peame siiski selle küsimusele täpsema vastuse saamiseks tööandja poole pöörduma.
Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee
Tervisekontrolli reguleerib määrus "Töötajate tervisekontrolli kord" (https://www.riigiteataja.ee/akt/110042015003)
§ 5. Tervisekontrolli läbiviimise kord
(1) Töötajate tervisekontroll viiakse läbi tööajal ja tööandja kulul.
(2) Töötaja tervisekontroll algab esmase tervisekontrolliga tööle asumise esimese kuu jooksul ning edaspidi töötervishoiuarsti näidatud ajavahemiku järel, kuid mitte harvem kui üks kord kolme aasta jooksul ning alaealise töötaja puhul mitte harvem kui üks kord kahe aasta jooksul.
Parimat soovides,
Kristi Jõeorg
Küsimus: Kas tööandja võib saata tööülesande täitmiseks kohta, kus ei ole WC, sooja- ja külma vee kasutusvõimalust 24 h jooksul?14.12.2016
Kuidas seadus reguleerib olme kättesadavust st. WC, sooja- ja külma vee kasutamise võimalust? Kas tööandja võib saata tööülesande täitmiseks kohta, kus ei ole WC, sooja- ja külma vee kasutusvõimalust näiteks 24 h jooksul?
Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee
Antud küsimust käsitleb määrus „Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“. § 9. Olmeruumid ütleb, et naistele ja meestele peavad võimalusel olema eraldi tualettruumid. Need peavad paiknema töökohtade ning riietus- ja pesemisruumide läheduses. Tualettruumis peab olema võimalik käsi pesta ja kuivatada.
Kahjuks ajalist määratlust määruses ei ole.
Tervitades,
Kristi Jõeorg
Küsimus: Kas arstil käies on ravikindlustatud pensionärilt aparaadi kasutamise 20 euro lisatasu küsimine õigustatud?13.12.2016
Tere!
Eriarsti juures visiidil käies (olen varem käinud mitu korda) küsis seekord arst 20 eurot lisaks aparaadi kasutamise eest (sünnimärkide kontroll). Olen ravikindlustatud pensionär. Kas aparaadi kasutamise lisatasu küsimine on õigustatud? Kontrollimise aparaat on alati sama.
Eriarsti juures visiidil käies (olen varem käinud mitu korda) küsis seekord arst 20 eurot lisaks aparaadi kasutamise eest (sünnimärkide kontroll). Olen ravikindlustatud pensionär. Kas aparaadi kasutamise lisatasu küsimine on õigustatud? Kontrollimise aparaat on alati sama.
Vastus: Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee
Haigekassa tasub tervishoiuteenuse eest, kui:
• see on kantud haigekassa tervishoiuteenuste loetellu: https://www.riigiteataja.ee/akt/129122010080
• selle osutamine on meditsiiniliselt näidustatud,
• teenust osutab haigekassa lepingupartner (http://www.haigekassa.ee/kindlustatule/lep_partnerid).
Raviteenuste eest, mis ei kuulu haigekassa tervishoiuteenuste loetellu, on raviasutusel õigus küsida tasu. Täpse selgituse saamiseks palume Teil pöörduda otse raviasutuse poole.
Parimat soovides
Ülvi Rebane
Küsimus: Mis aja jooksul pärast koondamist pean ennast töötuna arvele võtma töötuskindlustushüvitise saamiseks?12.12.2016
Olin 3 aastat lapsehoolduspuhkusel. Tööle naastes koondati. Staaži ettevõttes üle 15 aasta. Mis aja jooksul pean ennast töötuna arvele võtma töötuskindlustushüvitise saamiseks? Mis võetakse töötuskindlustushüvitise arvestamisel aluseks, kui viimase 3-aasta jooksul töötasu ei ole saanud? Lisaks kui töötasin enne lapsehoolduspuhkusele jäämist ka töövõtulepinguga teises ettevõttes, kas töötuskindlustushüvitise arvutamisel lähevad nimetatud ettevõttest saadud tasud arvesse?
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee
Seadused ei kehtesta tähtaega kohustust, et inimene peaks ennast töötuna registreerima, see on vabatahtlik.
Kui töötasite firmas, kust Teid koondati, üle 10 aasta, siis makstakse Teile tööandja taotluse alusel kahe kuupalga ulatuses täiendavat koondamise kindlustushüvitist. Koondamishüvitise saamiseks ei pea Te ise avaldusi esitama, ei pea töötuna registreerima, hüvitis makstakse Teie kontole 3 nädala jooksul avalduse saamisest.
Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul, kes vastab kolmele tingimusele:
1) ta on töötuna arvele võetud;
2) tal on vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaaži töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul (perioodi pikendatakse lapsehoolduspuhkuse võrra);
3) viimane töösuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele.
Töötuskindlustushüvitise arvutamisel võetakse aluseks maksuameti andmed ja töötasud, millelt on makstud töötuskindlustusmaksed.
Teile rakendatakse töötuskindlustushüvitise määramisel ooteperioodi (hakatakse maksma mitte varem, kui 60 päeva möödumisel koondamise päevast), kuna Teile makstakse täiendavat koondamise kindlustushüvitist kahe kuu töötasu ulatuses.
Töötuskindlustushüvitise maksmise tingimustega saate täpsemalt tutvuda meie kodulehel : https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/tootuskindlustushuvitis
Küsimus: Kas mul on võimalik osta retseptil olevast ravimi kahest pakist ka ühte pakki?09.12.2016
Kas mul on võimalus retsept võtta välja poolikuna? Mul on retseptis ette nähtud 2 pakki ravimeid aga ma tahaks ühte, kas on võimalik?
Vastus: Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee
Retsepti alusel saab ravimit osta ainult üks kord. Vajadusel on võimalik osta väiksem kogus, kui retseptile on kirjutatud.
Välja ostmata ravimikogust ei saa hiljem sama retsepti alusel enam osta. Arst peab selleks kirjutama uue retsepti.
Parimat soovides
Ülvi Rebane
Küsimus: Kuidas arvutatakse kasteajal haiguslehe raha ja mitme päeva jooksul peab tööandja raha välja maksma?08.12.2016
Tere. Kuidas arvutatakse kasteajal haiguslehe raha ja mitme päeva jooksul peab tööandja raha välja maksma?
Vastus: Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee
Ajutise töövõimetusehüvitise arvutamisel võrdub kalendripäeva keskmine tulu töövõimetuslehel märgitud töövabastuse alguspäevale eelnenud kalendriaastal isikule arvestatud või makstud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu ja arvu 365 jagatisega. Kui eelmisel kalendriaastal puudus sotsiaalmaksuga maksustatav tulu, arvutatakse töövõimetushüvitised alampalgalt ( 2016. aastal on alampalk 430 eurot). Haigushüvitist maksab haigekassa haigestumise 9. päevast määraga 70%. Hüvitiselt arvutatakse maha ka tulumaks 20%.
Tööandja poolset ajutise töövõimetushüvitise arvutamist ei reguleeri ravikindlustuse seadus.
Tööandja poolset haigusraha maksmist reguleerib Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. Tööandja maksab haigusraha Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12² alusel.
Parimate soovidega
Pille Sõõrde
Eesti Haigekassa
Küsimus: Kas tasu saamata MTÜ nõukogu liikmeks olemine on takistuseks töötuskindlustushüvitise saamisel?06.12.2016
Tere! Mul lõppes tähtajaline tööleping ning sooviks end töötuna arvele võtta ning teha ka avalduse töötuskindlustushüvitise saamiseks. Olen ühes MTÜ-s nõukogu liige (tasu selle eest ei saa) - kas see takistab töötuskindlustushüvitise saamist? Tänan!
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee
Töötuna ei saa registreerida äriühingu (OÜ, AS) juhatuse liiget.
Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse järgi ei saa töötuna registreerida isikut, kes on äriühingu juhatuse liige, prokurist, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, välismaa äriühingu filiaali juhataja või mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha juht.
Teiste juriidiliste isikute juhtimis- või kontrollorgani liikmeid, vastavalt tulumaksuseaduse §-le 9, keda eespool ei nimetatud (näiteks sihtasutuse, mittetulundusühingu või -ühistu juhatuse liige, äriühingu nõukogu liige või likvideerija jne) saab töötuna registreerida, kui nad ei saa juhatuse liikme kohustuste täitmise eest tasu.