Sotsiaalne turvalisus
Küsimus: Mida tuleks parandada töökeskkonnas, et ei tekiks liigset silmade kuivust (väsimust)?20.03.2017
Käisin mõni aeg tagasi silmaarsti visiidil, et leida lahendus pikalt kestnud kuivade silmade (ja „krimasse tekitava“ pilgutamise) probleemile. Sh olen kasutanud regulaarselt erinevaid silmatilkasid ja -salve. Arst teavitas, et mul on „välja-arenenud“ „krooniline kuiv silm“, mis on tänapäeva töökeskkondade puhul üsna tavaline nähtus (töö arvutiga, 100% ventileeritud siseõhk kontoris jm tegurid). Arst soovitas jätkata silmatilkade kasutamist ning viitas, et selle probleemi lahendamiseks aitab reaalselt töö või töökeskkonna vahetus. Sama järeldus (krooniline kuiv silm) kirjutati ka tööandjapoolse tervisekontrolli otsusele. Kas teie praktika põhjal oskate soovitada, mida saaksin ise ära teha probleemi leevendamiseks ning mida annab teha töökeskkonna parandadamiseks? Kas ja mida on tööandja kohustatud tegema, sedalaadi probleemi korral?
Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee
Jah, arsti viited ei ole valed - tööruumide vahetus võiks olla lahendus (töötada ruumides, kus on õhuniiskus soovituslikul tasemel).
Soovitaksin tellida sisekliima mõõtmised (nt www.tku.ee) ja vaadata, millised on tulemused. Vastavalt tulemustele hakata edasi tegutsema (nt vahetult Teie töökohale paigutada õhuniisuti vms). Lisaks on väga olulised ka puhkepausid. Teie puhul soovitaks teha iga 20 minuti tagant ca 20 sekundit väikest pausikest silmadele (vaadata kaugusesse, panna silmad kinni, liikuda teistes tööruumides jms). Lisaks võib kodus loomulikult silmakompresse teha.
Tööandja vastutus on toodud Töötervishoiu- ja tööohutuse seaduses (https://www.riigiteataja.ee/akt/108072016039).
§ 12. Üldsätted
(5) Tööandja ja töötajad on kohustatud ohutu töökeskkonna nimel tegema koostööd. Selleks konsulteerib tööandja eelnevalt töötajate, töökeskkonnavoliniku või töötajate usaldusisikuga kõigis töökeskkonnaga seotud küsimustes, mis puudutavad töökeskkonna parandamise abinõude kavandamist ja rakendamist. Tööandja arvestab võimaluse korral tehtud ettepanekuid ning kaasab töötajad kavandatu elluviimisesse.
(5) Töötajal on õigus:
1) nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühisvahendeid (nt tagada soovituslik sisekliima);
6) saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist võlaõigusseaduses sätestatud ulatuses;
Parimat soovides,
Kristi Jõeorg
Küsimus: Kas tööandja tohib eirata tööliste palveid töökeskonda parandada, sest ventilatsioon on ebapiisav?20.03.2017
Tervist,
Ma töötan käsikeevitajana metallitehases ning ruum, milles viibib terve kollektiiv, on keevituse ja plasma lõikuri tõttu sinist suitsu täis. On olemas nn ventilatsioon, kuid see on vaid kapp, mis undab nurgas, kuid suitsu ruumist ei eemalda. Kas tööandjal on õigus eirata tööliste palveid töökeskonda parandada?
Ma töötan käsikeevitajana metallitehases ning ruum, milles viibib terve kollektiiv, on keevituse ja plasma lõikuri tõttu sinist suitsu täis. On olemas nn ventilatsioon, kuid see on vaid kapp, mis undab nurgas, kuid suitsu ruumist ei eemalda. Kas tööandjal on õigus eirata tööliste palveid töökeskonda parandada?
Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee
Tööandjal ei ole õigust palveid eirata, seda ütleb ka Töötervishoiu- ja tööohutuse seadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/108072016039).
§ 12. Üldsätted
(5) Tööandja ja töötajad on kohustatud ohutu töökeskkonna nimel tegema koostööd. Selleks konsulteerib tööandja eelnevalt töötajate, töökeskkonnavoliniku või töötajate usaldusisikuga kõigis töökeskkonnaga seotud küsimustes, mis puudutavad töökeskkonna parandamise abinõude kavandamist, esmaabi andmise, päästetööde tegemise ja töötajate evakueerimise eest vastutavate töötajate määramist, töötervishoiu ja tööohutuse alase väljaõppe kavandamist ja korraldamist ning uue tehnoloogia ja töövahendite valikut ja rakendamist. Tööandja arvestab võimaluse korral tehtud ettepanekuid ning kaasab töötajad kavandatu elluviimisesse.
§ 14. Töötaja kohustused ja õigused
(5) Töötajal on õigus:
1) nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis- ja isikukaitsevahendeid;
Parimat soovides,
Kristi Jõeorg
Küsimus: Kes tööõnnetuse korral otsustab, kas tegemist on raske vigastusega?14.03.2017
Tere,
Vigastasin redelilt kukkudes rannet. Kes otsustab, kas tegemist on lihtsa või raske vigastusega? Milline vastutus on tööandjal?
Vigastasin redelilt kukkudes rannet. Kes otsustab, kas tegemist on lihtsa või raske vigastusega? Milline vastutus on tööandjal?
Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee
Tööõnnetuse raskusastme määrab arst (juhul, kui olete pöödunud arsti juurde ja öelnud, et antud vigastus tekkis töökohal ja tööajal).
Tööandjal on kohustus vastavalt määrusele "Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord" uurida kõiki tööõnnetusi ja rakendada meetmeid samalaadsete õnnetuste edasiseks ärahoidmiseks.
Tervitades,
Kristi Jõeorg
Küsimus: Kui kaua on tööandjal õigus menetleda kutsehaiguse raportit?14.03.2017
Detsembris diagnoositi mul kutsehaigus. Kõik dokumendid sellega seoses on edastatud tööandjale. Kui kaua on õigus tööandjal menetleda raportit?
Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee
Kutsehaigus uurimisega seondub määrus "Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord" (https://www.riigiteataja.ee/akt/105082014014). Määrus ütleb vaid järgmist:
§ 8. Kutsehaigestumise uurimine ja registreerimine tööandja poolt
(2) Tööandja peab kutsehaigestumise uurimise läbi viima hiljemalt 20 tööpäeva jooksul pärast kutsehaigestumise teatise saamist. Uurimine lõpeb määruse lisas 5 toodud vormi kohase kutsehaigestumise raporti koostamisega. Tööandja esitab raporti Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ja töötajale või tema huvide kaitsjale kolme tööpäeva jooksul pärast uurimise lõpetamist.
Parimat soovides,
Kristi Jõeorg
Küsimus: Kas kahes kohas töötades on võimalik võtta haiguslehte ainult ühe tööandja juures?09.03.2017
Töötan kahes töökohas, üks on vahetustega. Kas oleks võimalik võtta ainult ühes töökohas haigusleht?
Vastus: Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee
Mitme tööandja korral tuleb töövõimetuslehele jääda mõlema tööandja juurest.
Ravikindlustuse seaduse kohaselt ei tohi kindlustatud isik täita töö- või teenistuskohustusi või tegeleda ettevõtlusega töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastatuse ajal. Nimetatud keelu rikkumise korral kaotab ta õiguse saada ajutise töövõimetuse hüvitist alates rikkumise päevast.
Kui töötajal on kaks tööandjat, peab hüvitise arvestamiseks ja maksmiseks vajalik info haigekassale jõudma mõlema tööandja poolt.Töövõimetuslehele jäädakse mõlemas töökohas korraga. Kui töötajal on mitu tööandjat, maksab haigekassa hüvitist ühe summana, sest arvesse lähevad kõigi tööandjate eelmise aasta sotsiaalmaksuga maksustatavad tulud. Elektroonselt saab riigiportaalis www.eesti.ee töövõimetuslehe edastada ainult üks tööandja, teine tööandja peab saatma haigekassale tööandja tõendi, kus kinnitab. et töötaja viibis töövõimetuslehel.
Parimate soovidega
Pille Sõõrde
Eesti Haigekassa
Küsimus: Kas passiivse äriühingu juhatuse liige saab teiselt töökohalt koondamisel ka töötuskindlustushüvitist?21.02.2017
Tere,
Olen äriühingus juhatuse liige, mis on küll passiivne ja ei toimeta juba pikemat aega, küll aga käin tööl, kuid on teada et tuleb koondamis teade.
Kas mul on õigus saada töötuskindlustushüvitist?
Olen äriühingus juhatuse liige, mis on küll passiivne ja ei toimeta juba pikemat aega, küll aga käin tööl, kuid on teada et tuleb koondamis teade.
Kas mul on õigus saada töötuskindlustushüvitist?
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee
Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul, kes vastab kolmele tingimusele:
1) ta on töötuna arvele võetud;
2) tal töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
3) viimane töö- või teenistussuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele (nt koondamine, katseaja või tähtajalise töösuhte lõppemine).
Kuid äriühingu juhatuse liiget praegu kehtiva seaduse alusel töötuna arvele võtta ei saa. Äriühingu osade või aktsiate omamine (omanik olemine) ei takista töötuna arvelevõtmist.
Alates 01.05.2014 jõustusid tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muudatused, mille järgi ei saa töötuna registreerida isikut,
kes on äriühingu juhatuse liige, prokurist, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, välismaa äriühingu filiaali juhataja
või mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha juht (Äriregistri andmete alusel). Arvelevõtmise tingimustega saate tutvuda meie kodulehel:
https://www.tootukassa.ee/content/kaotasin-too/tootuna-arvelevotmine
Küsimus: Kas juhatuse liikme lepingu lõpetamisel on õigust töötu staatusele ja töötu abiraha saamisele?21.02.2017
Tere,
10.2.17 lõppes mul juhatuse liikme leping. Leping lõpetati omanike poolse initsiatiivi alusel enne lepingus fikseeritud tähtaega. Kas mul on õigus töötuks registreerimisele ja töötu abirahale? Milline on abiraha määr?
Tänan ette kiire vastuse eest.
10.2.17 lõppes mul juhatuse liikme leping. Leping lõpetati omanike poolse initsiatiivi alusel enne lepingus fikseeritud tähtaega. Kas mul on õigus töötuks registreerimisele ja töötu abirahale? Milline on abiraha määr?
Tänan ette kiire vastuse eest.
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee
Praegu kehtiva seaduse alusel ei saa töötuna registreerida äriühingu juhatuse liiget. Äriühingu osade või aktsiate omamine (omanik olemine) ei takista töötuna arvelevõtmist.
Alates 01.05.2014 jõustusid tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muudatused, mille järgi ei saa töötuna registreerida isikut,
kes on äriühingu juhatuse liige, prokurist, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, välismaa äriühingu filiaali juhataja
või mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha juht.
Saadan Teile pikema vastuse e-postiga.
Küsimus: Mis aja jooksul peaks meid tervisekontrolli saatma, töötame toidupoes juba oktoobrist alates?16.02.2017
"Töötajate tervisekontrolli kord", mille § 5 lõige 2 näeb ette, et töötaja tervisekontroll algab esmase tervisekontrolliga tööle asumise esimese kuu jooksul ning edaspidi töötervishoiuarsti näidatud ajavahemiku järel, kuid mitte harvem kui üks kord kolme aasta jooksul.
Töötame toidupoes alates oktoobrist. Siiani ei ole meid saadetud töötervishoiuarsti juurde. Meie pöördumise peale vastas kaupluse juhataja, et siin firmas need asjad nii ei toimi. Saadetakse küll, kuid hiljem 1-2 aasta jooksul ja mitte kunagi kohe uue avatud toidukaupluse töötajaid (oleme suure kaupluste ja töötajaskonna arvuga toidupoekett).
Kas meiega on korrektselt käitutud ja me võime sellist juhataja vastust aktsepteerida. Või peame siiski selle küsimusele täpsema vastuse saamiseks tööandja poole pöörduma.
Töötame toidupoes alates oktoobrist. Siiani ei ole meid saadetud töötervishoiuarsti juurde. Meie pöördumise peale vastas kaupluse juhataja, et siin firmas need asjad nii ei toimi. Saadetakse küll, kuid hiljem 1-2 aasta jooksul ja mitte kunagi kohe uue avatud toidukaupluse töötajaid (oleme suure kaupluste ja töötajaskonna arvuga toidupoekett).
Kas meiega on korrektselt käitutud ja me võime sellist juhataja vastust aktsepteerida. Või peame siiski selle küsimusele täpsema vastuse saamiseks tööandja poole pöörduma.
Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee
Tervisekontrolli reguleerib määrus "Töötajate tervisekontrolli kord" (https://www.riigiteataja.ee/akt/110042015003)
§ 5. Tervisekontrolli läbiviimise kord
(1) Töötajate tervisekontroll viiakse läbi tööajal ja tööandja kulul.
(2) Töötaja tervisekontroll algab esmase tervisekontrolliga tööle asumise esimese kuu jooksul ning edaspidi töötervishoiuarsti näidatud ajavahemiku järel, kuid mitte harvem kui üks kord kolme aasta jooksul ning alaealise töötaja puhul mitte harvem kui üks kord kahe aasta jooksul.
Parimat soovides,
Kristi Jõeorg
Küsimus: Kas tööandja võib saata tööülesande täitmiseks kohta, kus ei ole WC, sooja- ja külma vee kasutusvõimalust 24 h jooksul?14.12.2016
Kuidas seadus reguleerib olme kättesadavust st. WC, sooja- ja külma vee kasutamise võimalust? Kas tööandja võib saata tööülesande täitmiseks kohta, kus ei ole WC, sooja- ja külma vee kasutusvõimalust näiteks 24 h jooksul?
Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee
Antud küsimust käsitleb määrus „Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“. § 9. Olmeruumid ütleb, et naistele ja meestele peavad võimalusel olema eraldi tualettruumid. Need peavad paiknema töökohtade ning riietus- ja pesemisruumide läheduses. Tualettruumis peab olema võimalik käsi pesta ja kuivatada.
Kahjuks ajalist määratlust määruses ei ole.
Tervitades,
Kristi Jõeorg
Küsimus: Kas arstil käies on ravikindlustatud pensionärilt aparaadi kasutamise 20 euro lisatasu küsimine õigustatud?13.12.2016
Tere!
Eriarsti juures visiidil käies (olen varem käinud mitu korda) küsis seekord arst 20 eurot lisaks aparaadi kasutamise eest (sünnimärkide kontroll). Olen ravikindlustatud pensionär. Kas aparaadi kasutamise lisatasu küsimine on õigustatud? Kontrollimise aparaat on alati sama.
Eriarsti juures visiidil käies (olen varem käinud mitu korda) küsis seekord arst 20 eurot lisaks aparaadi kasutamise eest (sünnimärkide kontroll). Olen ravikindlustatud pensionär. Kas aparaadi kasutamise lisatasu küsimine on õigustatud? Kontrollimise aparaat on alati sama.
Vastus: Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee
Haigekassa tasub tervishoiuteenuse eest, kui:
• see on kantud haigekassa tervishoiuteenuste loetellu: https://www.riigiteataja.ee/akt/129122010080
• selle osutamine on meditsiiniliselt näidustatud,
• teenust osutab haigekassa lepingupartner (http://www.haigekassa.ee/kindlustatule/lep_partnerid).
Raviteenuste eest, mis ei kuulu haigekassa tervishoiuteenuste loetellu, on raviasutusel õigus küsida tasu. Täpse selgituse saamiseks palume Teil pöörduda otse raviasutuse poole.
Parimat soovides
Ülvi Rebane