Sotsiaalne turvalisus

Tere,
Kas mul õigus pöörduda politsei poole, kui korteriühistus korteriomanik andis üürile oma korter mitte elamiseks vaid äritegevuseks. Mis toimub korteris - käivad võõrad inimesed, võõrad autod päeval ja õhtul. Korteriomanik ise juhatuse liige. Kõigi korteriomanike nõusolekut ei ole ja korteriühistu üldkoosoleku otsuse luba ka ei ole antud. Korteris osutatakse teenuseid, kas on võimalus politsei kutsuda kohale.

Kas ma võin arestimajja karistust kandma minna purjus peaga?

Olen välismaalane. Liikluskaamera tegi klõpsu. Omast arust sõitsin õigel kiirusel 70 km h. Pärnu poolt teine kaamera. Võib-olla ka oli märk muutunud 50, ei tea, pole kiiruse ületaja. Ainult kui kogemata tähelepanematusest. Muidugi see pole vabandus, ega otsigi vabandusi. Kuid mida teen? Mul pole isegi tiguposti? Kas ei ole tõesti mingit telefoninumbrit, kuhu helistada? Kuidas siis need välismaalased käituvad, kes ei oska Eesti keelt, kuid on sõnakuulelikud kodanikud ning soovivad omad pahandused lahendada? Aitäh

Mida teha, kui sa näed või kuuled midagi väga õudsat - nagu õudusfilmis? Sa kahtled, kas helistada politseisse või mitte. Kuna tead, et selleks ajaks kui politsei kohale jõuab on kõik möödas. Sekkuda sa ei saa, kuna see ei ole mõistlik. Sa ei näe seda väga lähedalt vaid eemalt, seega autonumbreid sa ei näe ja inimesi hiljem ära ei tunne. Sa tead vaid kohta, kus see toimus.

Tervist!
Ma ei teagi nüüd, kas see on õige koht, kust küsida, aga noh... Küsija suu pihta vast ei lööda?
Igatahes, olen nüüd jõudnud sinnamaale, kui võiksin liituda abipolitseinikuna appi politseisüsteemi. Kuna see tõesti pakub mulle pinget ja ma tahaks ka oma panust anda meie riigi sisekaitsele ning motivatsioon on ilmselt isegi väga laes, aga mind painab üks asi.
Olen üritanud nn googeldada ka mujalt informatsiooni, küll abipolitseinike kodukalt, Riigiteatajast, aga hetkel olen ilma vastuseta senimaani.
Nimelt, 3 aastat tagasi (Olin 16 siis), suutsin ka ühe lollima käki kokku keerata ja jäin politseile lubadeta sõidu eest vahele ja ilmselgelt sellega kaasnes ka väärtegu.
Tookord mul oli küll sellest ükstapuha, sest noh, võib-olla nn pubeka mõttelaad vms, aga nüüd igatahes küll seda kahetsen ja halb isegi seda meelde tuletada.
Kuid tekib küsimus, kas sellises astmes väärtegu võib saada saatuslikuks abipolitseinikuks saamisel ja mis üldse teadma sellises olukorras peaks? Või kas iga inimese rikkumist vaadatakse erinevalt?

Tere
Olen tööl kõnekeskuses, praegu on TVL ja saan suu piirkonda kiiritust; tööandjal on mulle pakkuda väiksema koormuse/tasuga kirjalikku tööd. Kas kehtib: Terviseseisundile vastava töö andmisel ja üleviimisel kergemale ametikohale maksab haigekassa töötajale haigushüvitist sellises summas, et hüvitis koos selle ajavahemiku eest saadava palgaga oleks võrdne isiku kalendripäeva keskmise tuluga eelmisel aastal. (https://www.eesti.ee/est/teemad/kodanik/tervisekaitse/tervishoid/haigushuvitise_maksmine) ja millised dokumendid on vaja selleks esitada.
Mis juhtub, kui tervis ei luba taas üldse tööl käia ja vaja haiglas olla?

Lugupidamisega

Tere!

Kas alaealine võib omada e-sigaretti ja näiteks nikotiiniga vedelikku või nikotiinita? Ja kas nende omamine on karistatav. Kas politseinik võib selle ära võtta?

Tere! Kuhu ma pean pöörduma või mida tegema, kui mind on hakanud läbi interneti nägupidi tuttav inimene ähvardama? Ähvardused tekitavad minus hirmu ja tunnen läbi nende ähvarduste ja sõimamiste pärast ohtu. Inimesel on ka väga kriminaalne taust.

Eelmine reede jäin alkoholijoobes politseile vahele, võeti andmed ja kutsuti vanemad ning öeldi, et esmaspäeval võetakse ühendust, telefoninumbrit öeldes ajasin paar numbrit segi, ning praegu (esmaspäeval) pole veel ühenfust võetud, mida ma peaksin tegema ja mida ootama?

Parklas tagurdades põhjustasin liiklusõnnetuse ja kriimustasin kergelt taga seisvat autot. Peale pisut ootamist teise auto juhti ei saabunud ja lahkusin sündmuskohalt. Ei teavitanud ka politseid nõuetekohaselt. Mulle on esitatud väärteootsus. Kergendavad asjaolud: süü tunnistamine ja kahetsus. Raskendavad puuduvad. Trahviks määrati liiklusseaduse 223 ja 236 alusel rahatrahv 75 ja 90 trahviühikut kokku 660 eurot. Pean seda trahvi ebaproportsionaalselt suureks. Kuidas toimida? Kas esitada kaebus kohtule?