Liiklusõigus

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 65 kohaselt on eseme väärtuseks selle harilik väärtus ja eseme harilikuks väärtuseks on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Seega üldjuhul püütakse eseme väärtuse leidmisel välja selgitada selle kohalikku hinda. Kohtupraktikas on siiski jaatatud võimalust, et sõiduki turuväärtuse hindamisel olukorras, kus selle kohalikku keskmist müügihinda ei ole võimalik teada saada, saab aluseks võtta sarnaste sõidukite väärtuse teistes riikides. TsÜS § 65 ei välista eseme väärtuse määramisel keskmise müügihinna arvestamist Eesti piirest väljaspool, kui see on mõistlik. Selle kohta vt lähemalt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-90-14 (p 13).

Tegemist on pigem tööõigusalase küsimusega, kui liiklusõiguse alase teemaga ning soovitan ehk küsimuse ka tööõiguse spetsialistidelt üle küsida.

Üldiselt on tööandjal küll õigus nõuda töötajalt viimase poolt tekitatud kahju hüvitamist, kuid seejuures peab tööandja hüvitise nõudmisel arvestama ka seadusest tulenevate piirangutega, mis võivad mõjutada küsitava hüvitise suurust. Näiteks ettevaatamatusest/hooletusest põhjustatud kahju korral tuleb hüvitise nõudmisel eelkõige arvestada tööülesannete sisuga, süü astmega, töötajale antud juhistega, töötingimustega, töö iseloomust tuleneva riskiga, tööandja juures töötamise kestuse ja töötaja senise käitumisega, samuti töötaja töötasu suurusega, tööandja mõistlikult eeldatavate võimalustega kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra.

Tasaarvestus töötaja palgaga on lubatud üksnes juhul, kui töötaja on andnud selleks kirjaliku nõusoleku, kusjuures kirjalik nõusolek peab olema antud peale tööandjale kahju hüvitamise nõude tekkimist. Erandid võivad esineda, kui töötaja on sõlminud varalise vastutuse kokkuleppe, kuid sellisel juhul peab tööandja olema töötajale maksnud eelnevalt ka hüvitist ja täidetud peavad olema veel rida tingimusi (täpsemalt vt töölepingu seadus § 75).

Arvestada tuleb ka tööandja nõude aegumisega. Tööandja nõue töötaja vastu tööülesannete täitmisega tekitatud kahju hüvitamise osas aegub 12 kuu möödudes päevast, mil tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest.

Küsimus taandubki sellele, kuidas sisustada tingimustes kasutatud mõisteid "viit, märk ja Operaatori juhis". Kui märk ja Operaatori juhis võiksid olla mõisted, mille üle vaidlust ehk ei teki, siis "viida" puhul vaidlus välistatud ei ole. VÕS § 29 lg 7 kohaselt tuleb lepingus sõnale antud tähenduse osas lähtuda tähendusest, mis on enam kooskõlas lepingu eesmärgi ja olemusega. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse üldjuhul sõnale antud tavalisest üldlevinud tähendusest. Eesti keele seletava sõnaraamat selgitab sõna "viit" tähendust järgmiselt: viit on
(teed, suunda) osutav, juhatav tähis. ▷ Liitsõnad: suuna|viit, tee|viit, ülekäiguviit; koha|viit, siirdeviit; raamatuviit. Võimalik, et vaidlusaluse küsimuse kontekstis võidakse teekattele märgitud parkimiskohti käsitleda kohaviidana.

Samuti on tingimustes viidatud vajadusele järgida sõidukijuhi hoolsuskohustust. Sõidukijuhi hoolsuskohustused (käitumisjuhised) tulenevad muuhulgas ka liiklusseadusest. LS § 21 log 4 p 4 kohaselt ei ole lubatud parkida teekattele märgitud parkimiskohtade kõrval. Seega tuleb hinnata, kas väljaspool teekattemärgistust parkimine on ette heidetav, kui hoolsuskohustuse rikkumine.

Küll võib leppetrahvi nõue olla vastuolus VÕS § 6 ja 7 kohase hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega, kui sõiduk väljapool parkimiskohti parkides ei ohustanud ega takistanud liiklust ja parkimistasu oli makstud. See on faktiliste asjaolude hindamise küsimus.

Kehtiv seadus paraku ei näe ette võimalust lühendada karistusandmete arhiivi kandmise tähtaegasid. Küsimus on pigem LS § 106 lg 1 p 4 kohase piirangu põhiseaduspärasuses. Olen selle kohta esitanud äsja päringu õiguskantslerile ja peale sealt vastuse saamist on mõeldav ka kohtumenetluse läbimine mõne konkreetse kaebuse pinnalt. Seega võite ca 30 päeva pärast minuga ühendust võtta, kui õiguskantsleri seisukoht huvitab ja on huvi asjaga edasi tegeleda. Kontaktandmed asuvad kodulehel www.sirk.ee

Liiklusseaduse § 92 lg 5' kohaselt on eratee omanikul õigus nõuda sõiduki teisaldamist sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhtudel politseiasutuselt või kohalikult omavalitsuselt ning lõikes 2' sätestatud juhtudel politseiasutuselt. LS § 92 lg 2 p 7 kohaselt võib sõiduki teisaldada, kui see on pargitud teisaldamist tähistava märgiga märgistatud alale õigusvastaselt. Seega on eratee omanikul õigus teisaldamist nõuda. Kui politsei keeldub teisaldamisest, tuleb neilt nõuda kirjalikku ja põhjendatud vastust. Seda saab siis teha eraldi teabenõudega või saates kirjaliku avalduse õigusvastaselt pargitud sõiudki kohta koos taotlusega selle teisaldamiseks.

Vanglakaristuses seisneva otsuse täitmine aegub a) viie aasta möödumisel esimese astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest või b) kolme aasta möödumisel teise astme kuriteo asjas tehtud otsuse jõustumisest.

Samas tuleb silmas pidada, et otsuse täitmise aegumine peatub ajaks, mil isik hoiab kõrvale talle mõistetud karistuse kandmisest. Kõrvalehoidmine peab üldjuhul olema teadlik ja aktiivne tegevus karistuse täitmisele asumise vältimises. Näiteks, kui kohtuotsuses ei ole vangistuse kandmisele asumise aega märgitud ja ka vangla ei saada kutseid karistuse täitmisele asumiseks, ei saa vangistuse kandmisele mitteilmumist pidada selle kandmisest kõrvalehoidumiseks. Kui aga kohtuotsuses on määratud vangistuse kandmisele ilmumise aeg ja isik ei ilmu vangistust kandma, siis saab põhimõtteliselt rääkida ka kõrvalehoidmisest.

Vastuse andmiseks on vaja teada, milliste süütegude eest liitkaristust kohaldati. Karistatus teatud liiklusalaste süütegude eest võib olla takistuseks juhiloa saamisele karistuse kehtivuse ajal. Kuritegude puhul kehtib karistus 3 aastat peale ÜKT tundide ärategemist. Väärtegude puhul 1 aasta.

Kui registreerimistunnistus on kaasas, ei ole Eesti piires sõitmiseks volikirja vaja. Sõltumata sellest, et Te ei ole registreerimistunnistusele kasutajana märgitud.

KarS § 423' koosseisu täitumise osas ei ole põhimõtteliselt vahet, kas eelnevad karistused on määratud/mõistetud väärtegude eest või kuriteo eest. KarS § 63 lg 1 kohaselt, kui isik paneb toime ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskema karistuse. KarS § 3 lg 5 kohaselt, kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. Eeltoodust tulenevalt neeldub väärtegu kuriteo eest mõistetavas karistuses.

Seega, kui varasemad karistused mõisteti KarS § 424 eest ning teoga kaasnes juhtimisõiguseta sõit, mis on väärtegu, siis ülalkirjeldatud printsiipe silmas pidades on õiguslikult karistus määratud üksnes KarS § 424 kohaste kuritegude eest ning karistatus juhiloata sõidu eest puudub. Seda, millised karistusandmed on konkreetsete tegude kohta fikseeritud, saab kontrollida karistusregistrist.

Samas ei julge ma garanteerida, et norme on võimalik tõlgendada ka viisil, mile kohaselt hõlmab kuriteo eest mõistetud karistus ka väärteos sisalduva etteheite ja on võimalik väite, et karistus hõlmab nii kuriteo kui ka väärteo. Minule teadaolevalt asjakohast praktikat käsoleval ajal ei ole ning seega ei saa välistada ka ülaltoodud arvamusest erinevaid lahendeid, kui sarnane vaidlus peaks kohtusse jõudma. Seega ei julge ma välistada täielikult riski, et vaidluse tekkides võivad reaalsed lahendused olla ka sellised, mille kohaselt järgnev juhtimisõiguseta sõit toob kaasa juba ka kriminaalvastutuse. Rahulikuma elu huvides ei soovita riskida ega sõidukit ilma juhtimisõiguseta juhtida.

Sõiduki teisaldamise alused on esitatud liiklusseaduse §s 92 (sageli kutsutakse liiklusseadust "uueks liiklusseaduseks", kuigi selle jõustumisest on möödunud juba üle 7 aasta. Selle paragrahvi lõike 1 kohaselt võib sõiduki valvega hoiukohta teisaldada juhul, kui sõiduki juht on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt ja kui kohapeal puudub võimalus sõiduki üleandmiseks omanikule või valdajale. Seega peab olema juht sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud (selle kohta koostatakse sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus).

Liiklusseaduse § 92 lg 12 kohaselt hüvitab sõiduki valvega hoiukohta või politseiasutusse toimetamise ning seal hoidmise ja valvamise kulud sõiduki juht, omanik või valdaja. Samas LS § 92 lg 13 kohaselt vabastatakse sõiduki juht, omanik või valdaja imetatud kulutuste hüvitamisest, kui tema tegevuses puudus süüteokoosseis. Seega, kui juhi rikkumist ei tuvastata, jäävad sõiduki teisaldamise ja hoidmise kulud riigi kanda.