Liiklusõigus

Väärteomenetluses tehtud otsus jõustub, kui selle peale ei ole enam võimalik kaebust esitada. Teisisõnu - otsus jõustub, kui otsuse vaidlustamise tähtaeg on möödunud. Kiirmenetluses tehtud otsust saab vaidlustada 15 päeva jooksul, arvates otsuse tegemisest ja menetlusalusele isikule kätte andmisest. Kui otsuse vaidlustamise tähtaeg ei ole veel möödunud, ei saagi otsus sisaldada märget selle jõustumise kohta. Samuti ei tähenda märke tegemata jätmine seda, et otsus ei jõustugi. Otsus jõustub automaatselt sõltumata mistahes märgetest, kui kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole esitatud.

Eeldan, et tegemist on leppetrahviga. Leppetrahv on parklaoperaatori ja parkimisteenuse kasutaja vaheline trahvikokkulepe parkimistingimuste rikkumise eest parkimisteenuse kasutaja poolt. See kokkulepe sisaldub parkimislepingus, mis loetakse sõlmituks sõiduki parkimisega parklasse. Parklas kehtivad liikluskorraldusvahendid on üldjuhul parkimistingimuste osa. Liiklusmärkide nõuete rikkumine on seega ühtlasi parkimistingimuste rikkumine, mille eest on võimalik rakendada leppetrahvi kokkulepet.

Menetlust alustatakse süüteoteate põhjal. Juhul, kui selline teade MUPO-le saadeti, siis on MUPO pädev parkimisasjades väärteomenetlust läbi viima. Väärteomenetluse alustamiseks on siiski alust üksnes juhul, kui parkinud sõiduk rikkus liiklusseaduse kohaselt kehtestatud parkimiskorda - teisisõnu parkimist reguleerivate liikluskorraldusvahendite nõudeid.

Väärteomenetluses hinnatakse siis kogutud tõendeid, mille pinnalt langetatakse otsus kas mõjutusvahendi kohaldamise või kohaldamata jätmise kohta. Iseenesest võib foto tõendiks olla küll. Milline tähendus sellele faktiliste asjaolude tõendamise seisukohast antakse, on tõendi hindaja otsustuse ja siseveendumuse küsimus.

See, kas menetlust alustatakse auto omaniku või auto parkinud isiku suhtes, sõltub rakendatavast menetlusliigist. Alternatiivselt on võimalikud mõlemad variandid.

Kahjuks sellist võimalust ei ole.

Tere. Konkreetsete parkimisolukordade lahendamine on veidi pikem teema, mis ei mahu Vastused.ee formaati ning eeldavad põhjalikumat situatsioonianalüüsi. Liiklusseaduses toodud teisaldamise alused ei pruugi igakordselt aidata või olla kasutatavad.

Korteriühistus toimub kaasomandisse jääva vara haldamine ja kasutamine kaasomandi kasutamist puudutavate sätete järgi. Üldreeglina toimub kaasomandi kasutamine kaasomanike vahelisel kokkuleppel. Kokkuleppe mittesaavutamisel määrab kaasomandi kasutamise korra kohus. Konkreetsel juhul on parkimistingimuste kehtestamine korteriühistu pädevuses. Parkimistingimustega võib välistada teatud sõidukite parkimise või parkimisele ka teatud ajalimiidi seadmist. Küsimus on ühistuliikmete otsuses (üldkoosoleku otsuses). Milline peaks olema parim ja asjakohane meede, vajab põhjalikumat analüüsi.

Liiklusseadusest tuleneva abinõuna võib kaaluda ka LS § 92 lg 2 p 3 kohaldamist, kui sõiduk segab tee hooldustöid. Hooldustöödena võib olla vaadeldav nii langenud lehtede koristus kui ka lumekoristus talvel, samuti pindamine vms tee seisukorda parendav tegevus.

Tegemist on reaalse faktilise olukorra asjaolude hindamisega, millele ma ahjuks esitatud küsimuses välja toodud info põhjal ammendavalt vastata ei saa. Siin võib esile tulla mitmeid tegureid, millega tuleb oma vastuväidete esitamisel ja olukorra lahendamisel arvestada. Kõikide asjaoludega arvestava ammendava vastuse andmine eeldab situatsiooni põhjalikumat uurimist ja analüüsi. Välistatud pole, et kui Teie sõidukit eiolnud haljasalalt muul moel võimalik eemaldada, kui puksiiriga ja puksiiri jälgede jäämine haljasalale seetõttu vältimatu, siis tuleb Teil hüvitada ka see kahju, mis murule tekkis Teie sõiduki päästeoperatsiooni käigus ja tulemusena. Hinnata tuleb muidugi ka seda, kas Teie sõiduki päästmine oli võimalik ilma täiendavat kahju tekitamata.

Kahjuks ei selgu esitatud küsimusest, kas liikluskaristus takistab esmase juhiloa taotlemist või on tegemist liikluskaristusega, millega on juhtimisõigust piiratud.

Esimesel juhul ei sätesta kehtiv õigus eksamite tegemise piiranguid - täpsemad ajalised kriteeriumid saate ilmselt Maanteeametist ennast eksamitele registreerides.

Teisel juhul ei ole takistust liiklusteooriaeksami varasemaks sooritamiseks, kuid sõidueksamile ei saa registreeruda varem, kui 1 kuu enne juhtimisõiguse piirangu möödumist.

LS § 33 lg 2 p 1 kohaselt peab juht enne sõiduki juhtimisele asumist veenduma, et tema terviseseisund lubaks sõidukit juhtida. Juhi seisund, kus näiteks rooli pööramiseks ei ole võimalik kasutada kahte kätt, ei pruugi olla vaadeldav sellisena, mis võimaldaks sõidukit vajaliku täpsusega kontrollida. Käiguvahetamine ei ole ainus juhtimistegevus. Sellest olulisemaks julgen pidada rooli käsitsemise võimet.

Tegemist ob tõendite ja asjaolude hindamise küsimusega. Vaidluse korral on võimalik tunnistajana küsitleda sõidukit fotografeerinud parkimiskontrolöri. Tema ütlused on samuti asjas tõendiks.

Allkirja puudumine ei pruugi iseenesest välistada leppetrahvi nõude kehtivust, kuigi ka selle üle võib vaielda.

Lõppkokkuvõttes taandub küsimus vaidluse otstarbekusele. Kui võimaliku vaidluse kulud ületavad kordi rahasummat, mille üle vaieldakse, võib vaidluse pidamine olla ebaotstarbekas.

Üldiselt on tööandjal õigus töötajalt nõuda töötaja poolt süüliselt tekitatud kahju hüvitamist, arvestades töö iseloomu, töötaja väljaõpet ja muid olulisi asjaolusid. Töötaja poolt tööandja sõiduki väärkasutuse tõttu (kiiruse ületamine) tekitatud trahv võib olla sellise kahjuna käsitletav küll. Kahjunõude esitamise õigust ei takista asjaolu, et nõude esitamise ajaks on töösuhe lõppenud. Tööandja kahjunõue töötaja vastu aegub 12 koo möödumisel ajast, mil tööandja kahju tekkimisest teada sai või oleks pidanud teada saama. Selliseks ajaks võib pidada hetke, mil tööandjale, kui sõiduki vastutavale kasutajale või omanikule saadeti trahviteade. Juhul, kui trahviteadet ei ole saadetud või see ei ole tööandjani jõudnud, tuleb lähtuda ajast, mil tööandja trahvist reaalselt teada sai, kuid sellele vaatamata on kahjunõue aegunud, kui trahvi saamisest (kahju tekkimisest) on möödunud 3 aastat.

Täitekulude nõue töötaja tekitatud kahjuna ei pruugi olla põhjendatud. Tuleb hinnata, mis asjaoludel jõudis täitedokument täiturini ja miks ei täidetud seda enne trahviotsuse kohtutäiturini jõudmist või viimase poolt vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul. Kui trahvi õigeaegse tasumata jätmise riski kannab tööandja, ei ole täitekulude nõue töötajalt põhjendatud. Kuna trahviteade saadetakse sõiduki omanikule või vastutavale kasutajale, siis võib eeldada, et trahviteate õigeaegne maksmata jätmise riski kannab tööandja, kui sõiduki omanik või vastutav kasutaja. Sõiduki omanikul või vastutaval kasutajal oli võimalus trahviteade vaidlustada, nimetades sõidukit juhtinud isiku, kuid seda mitte tehes, kohustusid nad trahvi tasuma.

Seega kokkuvõtvalt leian, et kui tööandja kahjunõue töötaja vastu üldse eksisteerib (selleks tuleb hinnata nõude aluseks olevaid asjaolusid), siis ulatub nõue üksnes trahvile, mitte aga täitekuludele.

Selleks, et tööandja saaks oma nõude töötaja vastu maksma panna, peab tööandja juhul, kui töötaja nõuet vabatahtlikult ei tunnista ega tasu, pöörduma hagiga kohtusse. Kahtlen, kas hoiatustrahvi suurust arvestades, mõistlik isik selles nõudes kohtu poole üldse pöördub.