Liiklusõigus

Tegemist ob tõendite ja asjaolude hindamise küsimusega. Vaidluse korral on võimalik tunnistajana küsitleda sõidukit fotografeerinud parkimiskontrolöri. Tema ütlused on samuti asjas tõendiks.

Allkirja puudumine ei pruugi iseenesest välistada leppetrahvi nõude kehtivust, kuigi ka selle üle võib vaielda.

Lõppkokkuvõttes taandub küsimus vaidluse otstarbekusele. Kui võimaliku vaidluse kulud ületavad kordi rahasummat, mille üle vaieldakse, võib vaidluse pidamine olla ebaotstarbekas.

Üldiselt on tööandjal õigus töötajalt nõuda töötaja poolt süüliselt tekitatud kahju hüvitamist, arvestades töö iseloomu, töötaja väljaõpet ja muid olulisi asjaolusid. Töötaja poolt tööandja sõiduki väärkasutuse tõttu (kiiruse ületamine) tekitatud trahv võib olla sellise kahjuna käsitletav küll. Kahjunõude esitamise õigust ei takista asjaolu, et nõude esitamise ajaks on töösuhe lõppenud. Tööandja kahjunõue töötaja vastu aegub 12 koo möödumisel ajast, mil tööandja kahju tekkimisest teada sai või oleks pidanud teada saama. Selliseks ajaks võib pidada hetke, mil tööandjale, kui sõiduki vastutavale kasutajale või omanikule saadeti trahviteade. Juhul, kui trahviteadet ei ole saadetud või see ei ole tööandjani jõudnud, tuleb lähtuda ajast, mil tööandja trahvist reaalselt teada sai, kuid sellele vaatamata on kahjunõue aegunud, kui trahvi saamisest (kahju tekkimisest) on möödunud 3 aastat.

Täitekulude nõue töötaja tekitatud kahjuna ei pruugi olla põhjendatud. Tuleb hinnata, mis asjaoludel jõudis täitedokument täiturini ja miks ei täidetud seda enne trahviotsuse kohtutäiturini jõudmist või viimase poolt vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul. Kui trahvi õigeaegse tasumata jätmise riski kannab tööandja, ei ole täitekulude nõue töötajalt põhjendatud. Kuna trahviteade saadetakse sõiduki omanikule või vastutavale kasutajale, siis võib eeldada, et trahviteate õigeaegne maksmata jätmise riski kannab tööandja, kui sõiduki omanik või vastutav kasutaja. Sõiduki omanikul või vastutaval kasutajal oli võimalus trahviteade vaidlustada, nimetades sõidukit juhtinud isiku, kuid seda mitte tehes, kohustusid nad trahvi tasuma.

Seega kokkuvõtvalt leian, et kui tööandja kahjunõue töötaja vastu üldse eksisteerib (selleks tuleb hinnata nõude aluseks olevaid asjaolusid), siis ulatub nõue üksnes trahvile, mitte aga täitekuludele.

Selleks, et tööandja saaks oma nõude töötaja vastu maksma panna, peab tööandja juhul, kui töötaja nõuet vabatahtlikult ei tunnista ega tasu, pöörduma hagiga kohtusse. Kahtlen, kas hoiatustrahvi suurust arvestades, mõistlik isik selles nõudes kohtu poole üldse pöördub.

Üldkasuliku töö graafiku muutmine kuulub kriminaalhooldaja otsustusalasse. Üldjuhul on tunnid ära jagatud kogu kohtu poolt määratud tähtajale. See on olnud kriminaalhoolduse viimaste aastate praktika ja minu info kohaselt ei ole sellest erandeid tehtud. Tervislik seisukord ei tingi töötundide vähendamist, kuna töötunnid vastavad mõistetud vangistuse pikkusele. Küll võib kohus kriminaalhooldusametniku taotlusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtaja peatamise haiguse või muu seaduses nimetatud töö tegemise takistuse esinemise ajaks (KarS § 69 lg 3).

Kui juhtimisõigus on ära võetud vähemalt 1 aastaks, tuleb juhtimisõiguse taastamiseks sooritada edukalt liiklusteooria ja -sõidu eksam. Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaja lühendamist seadus ette ei näe, seega selle lühendamisele lootust ei ole. Küll saab liiklusteooriaeksamile ennast registreerida juba varem. Sõidueksamile saab ennast registreerida mitte varem, kui kuu aega enne juhtimisõiguse äravõtmise tähtaja lõppemist. Vaatamata eksamite sooritamise ajast, ei taastata juhtimisõigust enne, kui selle äravõtmise tähtaeg on täies ulatuses möödunud.

1. Juhtimisõiguse puudumine võib olla tagasinõude aluseks kahju põhjustanud juhi vastu, kui kahju tekkis seetõttu, et sisikul puudus juhtimisõigus. Kahjustatud isiku õigust saada kahju hüvitatud, juhtimisõiguse puudumine ei mõjuta. See tähendab, et kui liiklusõnnetuses mitte süüdioleval juhil puudub juhtimisõigus, ei mõjuta see kahju hüvitamist temale. Hüvitamine teostatakse siis, kui kindlustusandjal on olemas vajalik info kahju suuruse ja vastutava isiku määramiseks. Sageli on nii, et kui liiklusõnnetus on politsei menetluses, ootab kindlustus ära politsei otsuse.
2. Kindlustusselts saab andmed kas liiklusõnnetuses osalenud juhi käest või politsei käest. Pole välistatud, et info kahjustatud isikul juhtimisõiguse puudumise kohta jõuab ka kindlustuseni. Kuid nagu eelmisest punktis märgitud, ei mõjuta see kindlustushüvitise maksmist.
3. Politseil on õigus väärteomenetlust läbi viia ja isikut karistada väärteo aegumistähtaja jooksul, milleks üldjuhul on 2 aastat. Seega, kui politseini jõuab info, et liiklusõnnetuses mittesüüdioleval juhil puudus juhtimisõigus, ei ole välistatud tema suhtes väärteomenetluse alustamine ja karistamine. Eeldusel, et karistus määratakse aegumistähtaja jooksul. Olukorras, kus juhid täidavad teate kindlustusele omavahel sündmuskohal ning politsei ei registreeri liiklusõnetust, ei pruugi andmed juhtide ja nende juhtimisõiguste kohta politseini jõuda. Võimalus andmete jõudmiseks politseini on läbi kindlustusseltsi, kui kindlustusselts saab ühelt või teiselt juhilt teada, et mõnel liiklusõnnetuses osalenud juhil puudus juhtimisõigus ja kindlustusselts peab vajalikuks selles osas süüteoteate esitamist politseile.

Te olete ise lahti kirjutanud kõnealuste liiklusmärkide mõjualad. Tõenäoliselt ei oskaks ma olukorrale anda teistsugust vastust. Seda seetõttu, et vastamaks konkreetse sündmuskoha liikluskorraldusele, vajan liiklusolustikust ja asjakohasest liikluskorraldusest vahetumat ülevaadet, kui pelk märkide kirjeldus. Fotod, plaanid või skeemid asjakohasest teelõigust ja tee-elementidest ning nende juurde asetatud liikluskorraldusvahenditest on möödapääsmatult vajalikud, et hinnata liikluskorralduse terviklahendust. Vastasel juhul võite saada olustikuga mittearvestava ja ebaõige/ebatäpse vastuse. Vastused.ee küsimuste-vastuste formaat ei võimalda konkreetse liiklussituatsiooni analüüsi. Saate soovi korral kasutada konsultatsiooni või e-konsultatsiooni teenust, kirjutades oma murest aadressile ab@sirk.ee.

Liiklusseadus sätestab, et liiklust korraldab tee omanik. Mõistan küsimusepüstitust selliselt, et jutt käib avalikult kasutatavast teest. Tõenäoliset on tegemist kohaliku teega. Soovitan murekohaga pöörduda tee omaniku e. kohaliku omavalitsuse poole.

Varalise kahju hüvitamisega süüteokoosseis iseenesest ära ei kao. Küll võib varalise kahju hüvitamine olla kas menetluse otstarbekusel lõpetamise või karistuse kergendamise aluseks.

Tegelikult on siiski nii, et tagurdav juht peab andma teed teistele teel liiklejatele (LS § 17 lg 5 p 6). Lisaks peab tagurdav juht veenduma, et tagurdamine on ohutu ega takista teisi teel liiklejaid (LS § 49 lg 1). Suunamärguanne ei anna eesõigust (LS § 39 lg 5). Seega ei olnud tagurdav juht konkreetsel juhul ilmselt kursis kehtiva tagurdamist puudutava regulatsiooniga või püüdis ennast lihtsalt õigustada.

Leppetrahv määratakse parkimistingimuste rikkumise eest. Kui parkimistingimuseks on, et parkimisõigust tõendav dokument peab olema täies ulatuses loetav, aga faktiliselt ei ole, siis on tegemist parkimistingimuste rikkumisega ja leppetrahv põhimõtteliselt õigustatud. Kuidas antud juhul parkimiskaarti tajuda sai, on fakti ja asjaolude hindamise küsimus. Kui leppetrahvi koostaja on vaidlusalust parkimiskaarti fotografeerinud, siis selle nähtavus/mittenähtavus peaksid olema foto põhjal tuvastatavad.

Leppetrahvi kirjeldust on keeruline olemasoleva info pinnalt kommenteerida. Sageli näevad parkimistingimused ette, et nõuetele mittevastavat parkimiskaarti või parkimiskaardi nõuetele mittevastavat asetust käsitletakse parkimiskaardi puudumisena.

Leppetrahvi on üldjuhul võimalik vaidlustada leppetrahvi koostanud asutuses. Samas kui vaidlustamine soovitud tulemust ei anna, siis on ainus viis nõuda leppetrahvi otsuse tühisuse tunnustamist kohtu kaudu hagimenetluses. Võrreldes leppetrahvi suurust hagimenetluse aja- ja rahakuluga, võib kohtutee alustamise otstarbekus olla küsitav.