Liiklusõigus

No miks Te siis ei kirjutanud paberile, keda vastutavaks peate? See selle paberi koostamise mõte ja eesmärk ju ongi..... Et hiljem olulist asjaolu tõendada ja vaidlusi välistada.

Tagantjärele tarkus muidugi midagi väärt ei ole ja praeguses olukorras peate selleks, et esitada nõue jalgratturi vastu tõendama, et jalgrattur oli kokkupõrkes süüdi. Sobiateks tõenditeks võivad olla võimalikud valvekaamerate vms salvestused, tunnistajate ütlused, jalgratturi enda ütlused juhtumi asjaolude kohta jm andmed, mille alusel saab sündmust nö taastada.

Võlaõigusliku üldpõhimõtte kohaselt peab teisele isikule kahju tekitanud isik tekitanud kahju hüvitama. Seega, kui Teil õnnestub tõendada, et kahju tekitamise eest on vastutav jalgrattur, siis on tal kohustus kahju hüvitada. Kui jalgrattur soovib tugineda kokkuleppele, millega Teie loobusite kahjunõudest tema vastu, siis peab jalgrattur sellise kokkuleppe olemasolu tõendama. Vaidluse korral hindab poolte esitatud tõendeid ja väiteid kohus ja teeb otsuse kujunenud siseveendumuse kohaselt.

Liiklete ilmselt veel vana s.o enne 2011.a kehtinud liikluseeskirja järgi. Täna kehtiv liiklusseadus ei näe enam ette seda, et taga sõitva sõiduki juht peab andma teed ümberreastuvale naaberrea juhile. Täna kehtib kõikidele manöövrit tegevatele juhtidele üldreeglina LS § 33 lg 2 p 8, mille kohaselt peab juht enne manöövri alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid. Erandi loob LS § 47 lg 1, mille kohaselt, kui rida soovitavad vastastikku vahetada kõrvuti sõitvad sõidukid, tuleb teed anda paremal oleva sõiduki juhile. Seega situatsioonis, kus üks sõiduk liigub otse ja teine soovib vahetada rida, on oma manöövri ohutuses veenumise kohustus reavahetust planeerival juhil. Otse liikuval juhil ei ole seadusest tulenevat tee andmise kohustust. Loomulikult ei ole keelatud lähtuda tervest mõistusest ja üldisest liiklusviisakuse kriteeriumist ning teeandmise kohustuse puudumisele vaatamata anda rida vahetada soovijale teed olukorras, kus reavahetus on keeruline.

Väärteomenetluses tehtud otsus jõustub, kui selle peale ei ole enam võimalik kaebust esitada. Teisisõnu - otsus jõustub, kui otsuse vaidlustamise tähtaeg on möödunud. Kiirmenetluses tehtud otsust saab vaidlustada 15 päeva jooksul, arvates otsuse tegemisest ja menetlusalusele isikule kätte andmisest. Kui otsuse vaidlustamise tähtaeg ei ole veel möödunud, ei saagi otsus sisaldada märget selle jõustumise kohta. Samuti ei tähenda märke tegemata jätmine seda, et otsus ei jõustugi. Otsus jõustub automaatselt sõltumata mistahes märgetest, kui kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole esitatud.

Eeldan, et tegemist on leppetrahviga. Leppetrahv on parklaoperaatori ja parkimisteenuse kasutaja vaheline trahvikokkulepe parkimistingimuste rikkumise eest parkimisteenuse kasutaja poolt. See kokkulepe sisaldub parkimislepingus, mis loetakse sõlmituks sõiduki parkimisega parklasse. Parklas kehtivad liikluskorraldusvahendid on üldjuhul parkimistingimuste osa. Liiklusmärkide nõuete rikkumine on seega ühtlasi parkimistingimuste rikkumine, mille eest on võimalik rakendada leppetrahvi kokkulepet.

Menetlust alustatakse süüteoteate põhjal. Juhul, kui selline teade MUPO-le saadeti, siis on MUPO pädev parkimisasjades väärteomenetlust läbi viima. Väärteomenetluse alustamiseks on siiski alust üksnes juhul, kui parkinud sõiduk rikkus liiklusseaduse kohaselt kehtestatud parkimiskorda - teisisõnu parkimist reguleerivate liikluskorraldusvahendite nõudeid.

Väärteomenetluses hinnatakse siis kogutud tõendeid, mille pinnalt langetatakse otsus kas mõjutusvahendi kohaldamise või kohaldamata jätmise kohta. Iseenesest võib foto tõendiks olla küll. Milline tähendus sellele faktiliste asjaolude tõendamise seisukohast antakse, on tõendi hindaja otsustuse ja siseveendumuse küsimus.

See, kas menetlust alustatakse auto omaniku või auto parkinud isiku suhtes, sõltub rakendatavast menetlusliigist. Alternatiivselt on võimalikud mõlemad variandid.

Kahjuks sellist võimalust ei ole.

Tere. Konkreetsete parkimisolukordade lahendamine on veidi pikem teema, mis ei mahu Vastused.ee formaati ning eeldavad põhjalikumat situatsioonianalüüsi. Liiklusseaduses toodud teisaldamise alused ei pruugi igakordselt aidata või olla kasutatavad.

Korteriühistus toimub kaasomandisse jääva vara haldamine ja kasutamine kaasomandi kasutamist puudutavate sätete järgi. Üldreeglina toimub kaasomandi kasutamine kaasomanike vahelisel kokkuleppel. Kokkuleppe mittesaavutamisel määrab kaasomandi kasutamise korra kohus. Konkreetsel juhul on parkimistingimuste kehtestamine korteriühistu pädevuses. Parkimistingimustega võib välistada teatud sõidukite parkimise või parkimisele ka teatud ajalimiidi seadmist. Küsimus on ühistuliikmete otsuses (üldkoosoleku otsuses). Milline peaks olema parim ja asjakohane meede, vajab põhjalikumat analüüsi.

Liiklusseadusest tuleneva abinõuna võib kaaluda ka LS § 92 lg 2 p 3 kohaldamist, kui sõiduk segab tee hooldustöid. Hooldustöödena võib olla vaadeldav nii langenud lehtede koristus kui ka lumekoristus talvel, samuti pindamine vms tee seisukorda parendav tegevus.

Tegemist on reaalse faktilise olukorra asjaolude hindamisega, millele ma ahjuks esitatud küsimuses välja toodud info põhjal ammendavalt vastata ei saa. Siin võib esile tulla mitmeid tegureid, millega tuleb oma vastuväidete esitamisel ja olukorra lahendamisel arvestada. Kõikide asjaoludega arvestava ammendava vastuse andmine eeldab situatsiooni põhjalikumat uurimist ja analüüsi. Välistatud pole, et kui Teie sõidukit eiolnud haljasalalt muul moel võimalik eemaldada, kui puksiiriga ja puksiiri jälgede jäämine haljasalale seetõttu vältimatu, siis tuleb Teil hüvitada ka see kahju, mis murule tekkis Teie sõiduki päästeoperatsiooni käigus ja tulemusena. Hinnata tuleb muidugi ka seda, kas Teie sõiduki päästmine oli võimalik ilma täiendavat kahju tekitamata.

Kahjuks ei selgu esitatud küsimusest, kas liikluskaristus takistab esmase juhiloa taotlemist või on tegemist liikluskaristusega, millega on juhtimisõigust piiratud.

Esimesel juhul ei sätesta kehtiv õigus eksamite tegemise piiranguid - täpsemad ajalised kriteeriumid saate ilmselt Maanteeametist ennast eksamitele registreerides.

Teisel juhul ei ole takistust liiklusteooriaeksami varasemaks sooritamiseks, kuid sõidueksamile ei saa registreeruda varem, kui 1 kuu enne juhtimisõiguse piirangu möödumist.

LS § 33 lg 2 p 1 kohaselt peab juht enne sõiduki juhtimisele asumist veenduma, et tema terviseseisund lubaks sõidukit juhtida. Juhi seisund, kus näiteks rooli pööramiseks ei ole võimalik kasutada kahte kätt, ei pruugi olla vaadeldav sellisena, mis võimaldaks sõidukit vajaliku täpsusega kontrollida. Käiguvahetamine ei ole ainus juhtimistegevus. Sellest olulisemaks julgen pidada rooli käsitsemise võimet.