Liiklusõigus

Lätis kehtib Läti liiklusnormistik. Millised on sealsed reeglid õppesõidu tegemisega seoses, ma ei tea. Seega enne, kui minna Lätti õppesõitu tegema, soovitan ennast Läti vastavate reegliltega kurssi viia. Kui seda tee, siis jah, pigem vahetada enne Läti territooriumile sisenemist kohad juhiga, kes omab kehtivat juhtimisõigust.

LS § 93 lg 3 p 2 sõnastus on, et võimsuse ja massi suhe ei tohi ületada 0,2 kilovatti sõiduki massi kilogrammi kohta. 0,2442 kw ületab lubatud piiri 0,0442 kw võrra, seega ei ole lubatud. Seadus ei räägi midagi ümardamisest, mistõttu on sellise võimsusega sõiduki juhtimisel risk, et liiklusjärelevalve teostaja võib sõiduki juhtimist käsitleda juhtimisõiguseta sõiduna.

Eraparklas kehtivad parkimisreeglid on üldjuhul kirjas parklasse sissesõidul posti otsa kinnitatud tahvlil. Eeldan, et see on see "märgistatud post", millele oma kirjas viitate. Kui seal ei ole infot erisuste kohta invasõidukile, siis tuleb arvestada, et selliseid erisusi ei pruugigi olla ja vastavalt käituda. Kui aga erisused faktiliselt olid (invasõiduki numbri registreerimine kassas näiteks), võib olla alust väitmaks, et leppetrahv on põhjendamatu või vähemalt vaieldav. Vaide rahuldamata jätmine ei keela iseenesest uue pretensiooni esitamist või kohtusse pöördumist. Iseasi on, kas leppetrahi suurus olulisemalt kulukamate menetluste algatamist õigustab.

Kui väärteomenetluses määratud ja täitmisele pööratud rahatrahvi ei ole 4 aasta jooksul sisse nõutud või taotletud selle asendamist arestiga, siis trahvi täitmine aegub. Kui trahvi täitmine on aegunud, lõpetab kohtutäitur sissenõudja või muu huvitatud isiku taotlusel täitemenetluse trahvi sissenõudes (täituri tasunõue jääb alles). Sellise otsuse karistusregistrisse saatmisel kantakse karistusandmed arhiivi. Täiendavat aastat ootama ei pea.

Praegune tegevuspraktika kohtuvälisel menetlejal on selline, et üldjuhul saadetakse tasumata trahv arestiga asendamise taotlusega kohtusse enne 4 aasta möödumist. Kohus asendab sellisel juhul tasumata trahvi arestiga. Kui kohus peab võimaikuks, siis süüdlase nõusolekul võib aresti asendada üldkasuliku tööga suhtes 1 ööpäev arestile vastab 1 h üldkasulikku tööd.

Politsei, kui korrakaitseorgani tegevust reguleerivad normid on laiemad, kui käesoleva portaali vastuste formaat võimaldaks lahti kirjutada, hõlmates regulatsiooni nii tavaliste meetmete kui ka erimeetmete osas.
Siinkohal kogu regulatsiooni lahti selgitada ei ole paraku võimalik.

Politsei selgitamiskohustust reguleerib KorS § 11:

§ 11. Korrakaitseorgani selgitamiskohustus
(1) Riikliku järelevalve meedet kohaldama asuv ametiisik esitleb ennast arusaadavalt isikule, kelle suhtes ta kavatseb meedet kohaldada, esitab isiku soovil oma pädevust tõendava dokumendi (ametitõendi) ja annab isiku soovil selgitusi kohaldatava meetme ning haldusmenetluse seaduse §-s 36 nimetatud asjaolude kohta.

(2) Ametiisik võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmist edasi lükata nii kaua, kui see on vältimatult vajalik vahetu ohu tõrjumiseks.

(3) Ametiisikul ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustust, kui selle täitmine ei ole kohaldatava meetme olemusest või eesmärgist tulenevalt võimalik.

Kui korrarikkumine on aset leidnud, siis on politseil selle asjaolude selgitamiseks õigus nõuda isikult isikut tõendava dokumendi esitamist (ka liiklusseadus kohustab juhti liiklusjärelevalve teostaja nõudmisel esitama juhiloa või isikut tõendava dokumendi) ja teostada dokumendi põhjal isikusamasuse tuvastamine. Isikusamasuse tuvastamiseks võib kasutada ka sundi, kui kontrollitav vabatahtlikult ei allu.

Mis puudutab rikkumise tõendamist kohapeal, siis ka siin on võimalikud erinevad stsenaariumid. Mõnele inimesele ei ole võimalik rikkumist nö selgeks teha ka siis, kui kõik salvestatud on, mõnele piisab politsei sõnast. Üldiselt ei ole politseil kohustust teha inimesele kohapeal selgeks, et ta on süüdi. Selles osas on igaühel vabadus talle esitatud süüdisusega nõustuda või mitte. Politsei asi on koguda tõendeid ja fikseerida võimalik rikkumine, koguda seaduses ettenähtud korras tõendeid ja esitada süüdistus vastavalt menetluses ettenähtud korrale ja võimalustele. Siiski peab politsei teatud põhimõtteid järgima - näiteks tuleb kiirust ületanud isikule tutvustada kiirusmõõturi näitu, kui see on tehniliselt võimalik. Samuti peaks printsiibis olema väärteoprotokolli koostamise ajaks kogutud kõik õigusvastase teo toimepanemist tõendavad tõendid, kuivõrd peale väärteoprotokolli või kiirmenetluse otsuse kätteandmist on menetlusalusel isikul õigus tutvuda väärteotoimiku materjalidega, sh tõenditega. Samas pole välistatud, et osasid tõendeid kogutakse ka rikkumise järgselt - see on näiteks tavapärane liiklusõnnetuse asjade menetlemisel.

Tere. LS § 45 lg 13 kohaselt ei tohi sõidukiga sõita haljasalale või sellel sõidukite liiklemise tagajärjel kujunenud pinnasteele või väljaspool teed kohtades, mis ei ole ette nähtud mootorsõidukite liikluseks ilma maaomaniku või -valdaja loata. Selle sätte tähenduses peetakse maaomanikuna silmas ikkagi konkreetse haljasala omanikku. Mitte piirneva kinnistu omanikku, kes võib heakorra normidest tulenevalt omada kohustust oma kinnistuga külgneva kõnnitee puhastamiseks.

Hoovi või garaaži sissesõitu takistava sõiduki võib lasta teisaldada vastavalt LS § 92 lg 2 p-s 6 sätestatule.

Teie suhtes ei rakendu 1 aastane juhiloa saamise keeld, vaid 2+3 aastane keeld. LS § 106 lg 1 p 4 kohaselt antakse auto ja mootorratta juhtimisõigus isikule, kellel ei ole karistatust KarS 23. peatükis sätestatud liiklussüüteo eest. KarS § 424 kuulub 23. peatüki koosseisu. Tegemist on kuriteoga. Isik loetakse karistatuks, kui tal on kehtivad karistusandmed karistusregistris. Karistus kuriteo eest aegub 3 aasta möödumisel otsuse täitmisest. Seega selleks, et karistusandmed sellise kuriteo eest karistusregistrist kustutataks ja isikut saaks pidada karistust mitteomavaks, tuleb kõigepealt ära oodata 2 aastase katseaja möödumine (karistuse täitmise aeg) ja seejärel 3 aasta möödumine (karistuse kustumise aeg). Kokku on seega juhiloa saamise keelu pikkus 5 aastat.

Olen isiklikult seda meelt, et LS § 106 regulatsioon liikluskuritegude puhul ei pruugi olla eesmärgipärane ja proportsionaalne. Täna kehtib seadus aga sellisena.

Karistusõiguses kehtiva põhimõtte kohaselt ei saa raskemat seadust kohaldada tagasiulatuvalt. Seega teo suhtes, mis pandi toime enne seaduse muudatust, mis muudab karistatava olukorra raskemaks, kohaldatakse teo toimepanemise ajal kehtivat seadust.

Õiguspäraselt pargitud sõiduki teisaldamise õigust hooldustööde teostamise eesmärgil tõepoolest seadus ei anna. Näen lahendusena seda, et teeomanikult tuleb taotleda teeosa sulgemist või liikluskorralduse ajutist muutmist, kehtestades hooldusalale ajutise peatumiskeelu (näiteks lisatahvliga kuupäevade osas). Kui siis näidatud kuupäeval pargib sõiduk peatumist keelava liiklusmärgi mõjupiirkonnas, võib sõiduki teisaldada LS § 92 lg 2 p 3 alusel. Linnal peaks sellise skeemiga olema kogemus, sest seda rakendatakse ka suurematel spordiüritustel (näiteks Tallinna Maratoni päeval oli real tänavatel parkimine ja peatumine ajutiselt keelatud).

Kaaluda võib ka teabenõude tegemist liiklusregistrisse, et saada kõnealuste sõidukite omanike andmeid (põhjendatud huvi). Liiklusregistrist omanikuandmete saamine on aga alti olnud keeruline (enamjaolt Maanteeamet ei taha omanike andmeid väljastada).

Kehtivas seaduses on algaja juhi tunnusmärgi kasutamine veel kohustuslik. See plaanitakse muuta vabatahtlikuks, kuid vastav eelnõu on hetkel veel menetlemisel.