Liiklusõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas ÜKT tundide graafikut saab muuta?23.10.2018

Sain karistada joobes sõidu eest ja karistuseks määrati ÜKT tunnid. Tundide tegemine jaotati kuude lõikes ära. Kas tundide graafikut saab muuta? Huvi oleks need tunnid kiirelt ära teha ja eeskujulikult edasi elama hakata. Lisaks küsin, kas tundide arvu on võimalik tervislikel põhjustel vähendada?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Üldkasuliku töö graafiku muutmine kuulub kriminaalhooldaja otsustusalasse. Üldjuhul on tunnid ära jagatud kogu kohtu poolt määratud tähtajale. See on olnud kriminaalhoolduse viimaste aastate praktika ja minu info kohaselt ei ole sellest erandeid tehtud. Tervislik seisukord ei tingi töötundide vähendamist, kuna töötunnid vastavad mõistetud vangistuse pikkusele. Küll võib kohus kriminaalhooldusametniku taotlusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtaja peatamise haiguse või muu seaduses nimetatud töö tegemise takistuse esinemise ajaks (KarS § 69 lg 3).
 

Küsimus: Kas saan juhiluba varem tagasi taotleda, kui juhtimisõigus on ära võetud aastaks ja karistusest on möödas üle poole aasta?22.10.2018

Kohtuotsusega on mul juhtimisõigus ära võetud aastaks. Karistusest on möödas üle poole aasta. Kas mul on võimalus juhiluba varem tagasi taotleda? Kui on, siis kuidas, kuhu ja kellele peaks taotluse esitama?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kui juhtimisõigus on ära võetud vähemalt 1 aastaks, tuleb juhtimisõiguse taastamiseks sooritada edukalt liiklusteooria ja -sõidu eksam. Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaja lühendamist seadus ette ei näe, seega selle lühendamisele lootust ei ole. Küll saab liiklusteooriaeksamile ennast registreerida juba varem. Sõidueksamile saab ennast registreerida mitte varem, kui kuu aega enne juhtimisõiguse äravõtmise tähtaja lõppemist. Vaatamata eksamite sooritamise ajast, ei taastata juhtimisõigust enne, kui selle äravõtmise tähtaeg on täies ulatuses möödunud.
 

Küsimus: Kas kindlustus nõuab raha kannatanult, kes juhtis autot, kuigi juhtimisõigus oli peatatud?18.10.2018

Tere. Kui isikul on juhtimisõigus peatatud ning põhjustab avarii, siis on see arusaadav, et kindlustusandja või LKF nõuab tagasi avarii põhjustanud juhilt teise auto remondikulud. Kuid kui juhtimisõigus on peatatud ning isik satub avariisse, kus tema ehk juhtimisõiguseta isik süüdi pole, kas sellisel juhul küsib samuti kindlustus raha hiljem?
Ning kas tagantjärgi on kindlustusseltsil ligipääs sellele, et juhil oli juhtimisõigus peatatud. Ning kas hiljem tagantjärgi on politseil õigus teha trahvi juhilubadeta sõidu eest (samas kindlustuspabereid teise isikuga koha peal täites politsei ei käinud kuid samas on ju faktid paberil, et kes mida tegi ja kes süüdi olukorras ning isikute andmed avarii ajahetkel).

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

1. Juhtimisõiguse puudumine võib olla tagasinõude aluseks kahju põhjustanud juhi vastu, kui kahju tekkis seetõttu, et sisikul puudus juhtimisõigus. Kahjustatud isiku õigust saada kahju hüvitatud, juhtimisõiguse puudumine ei mõjuta. See tähendab, et kui liiklusõnnetuses mitte süüdioleval juhil puudub juhtimisõigus, ei mõjuta see kahju hüvitamist temale. Hüvitamine teostatakse siis, kui kindlustusandjal on olemas vajalik info kahju suuruse ja vastutava isiku määramiseks. Sageli on nii, et kui liiklusõnnetus on politsei menetluses, ootab kindlustus ära politsei otsuse.
2. Kindlustusselts saab andmed kas liiklusõnnetuses osalenud juhi käest või politsei käest. Pole välistatud, et info kahjustatud isikul juhtimisõiguse puudumise kohta jõuab ka kindlustuseni. Kuid nagu eelmisest punktis märgitud, ei mõjuta see kindlustushüvitise maksmist.
3. Politseil on õigus väärteomenetlust läbi viia ja isikut karistada väärteo aegumistähtaja jooksul, milleks üldjuhul on 2 aastat. Seega, kui politseini jõuab info, et liiklusõnnetuses mittesüüdioleval juhil puudus juhtimisõigus, ei ole välistatud tema suhtes väärteomenetluse alustamine ja karistamine. Eeldusel, et karistus määratakse aegumistähtaja jooksul. Olukorras, kus juhid täidavad teate kindlustusele omavahel sündmuskohal ning politsei ei registreeri liiklusõnetust, ei pruugi andmed juhtide ja nende juhtimisõiguste kohta politseini jõuda. Võimalus andmete jõudmiseks politseini on läbi kindlustusseltsi, kui kindlustusselts saab ühelt või teiselt juhilt teada, et mõnel liiklusõnnetuses osalenud juhil puudus juhtimisõigus ja kindlustusselts peab vajalikuks selles osas süüteoteate esitamist politseile.
 

Küsimus: Kas tohib parkida kollase joone ja märgi 361 taha lubatud parkimisviisiga?12.10.2018

Kas tohib parkida kollase joone ja märgi 361 taha lubatud parkimisviisiga, kui 20 meetrit eespool on märk 575a "Parkla" koos lisatahvliga 861b "Parkimisviis" ja lähima ristmikuni on sealt 50 meetrit?
Meie linnas on selline koht olemas ja vaidlus selle üle, samas leidsin sellise väljavõtte: ......(13) Märkide 36 mõjupiirkond ei hõlma märgiga 575a „Parkla” või märgiga 575c „Teeninduskoha parkla” tähistatud kõnniteeäärset parklat ega puuduta selle märgi all oleva tahvliga 86 „Parkimisviis” või tahvliga 874 „Puudega inimese sõiduk” näidatud korra kohaselt pargitud sõidukeid......

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Te olete ise lahti kirjutanud kõnealuste liiklusmärkide mõjualad. Tõenäoliselt ei oskaks ma olukorrale anda teistsugust vastust. Seda seetõttu, et vastamaks konkreetse sündmuskoha liikluskorraldusele, vajan liiklusolustikust ja asjakohasest liikluskorraldusest vahetumat ülevaadet, kui pelk märkide kirjeldus. Fotod, plaanid või skeemid asjakohasest teelõigust ja tee-elementidest ning nende juurde asetatud liikluskorraldusvahenditest on möödapääsmatult vajalikud, et hinnata liikluskorralduse terviklahendust. Vastasel juhul võite saada olustikuga mittearvestava ja ebaõige/ebatäpse vastuse. Vastused.ee küsimuste-vastuste formaat ei võimalda konkreetse liiklussituatsiooni analüüsi. Saate soovi korral kasutada konsultatsiooni või e-konsultatsiooni teenust, kirjutades oma murest aadressile ab@sirk.ee.
 

Küsimus: Kas tohib poolest tänavast muuta sõidutee pooleks tunniks jalg- ja jalgrattateeks?11.10.2018

Küsin kas tohib poolest tänavast muuta sõidutee pooleks tunniks jalg- ja jalgrattateeks? Saan aru, et kui oleks paigaldatud märk sissesõidu keeld koos kellaaja lisatahvliga siis ok. Märk nr. 435 kohta on ju öeldud, et see paigaldatakse vastava tee algusesse, st jalgtee algusesse aga kuidas on võimalik järsku sõiduteed jalgteeks muuta seda minu mõistus ei võta. Nimelt käib jutt kooli ette paigaldatud uuest märgist. Kus kohast leiab infot, et kuhu, mis märki ja kelle loal tohib üldse märke paigaldada.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Liiklusseadus sätestab, et liiklust korraldab tee omanik. Mõistan küsimusepüstitust selliselt, et jutt käib avalikult kasutatavast teest. Tõenäoliset on tegemist kohaliku teega. Soovitan murekohaga pöörduda tee omaniku e. kohaliku omavalitsuse poole.
 

Küsimus: Kas mulle saab hiljem veel trahvi teha, kuigi olen varalise kahju koheselt peale liiklusõnnetust tasunud?09.10.2018

Tere!
Kui ma olen tekitanud varalise kahju ja selle ka koheselt peale liiklusõnnetust tasunud, kas mulle saab hiljem teha ka trahvi varalise kahju tekitamise eest?
Ette tänades

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Varalise kahju hüvitamisega süüteokoosseis iseenesest ära ei kao. Küll võib varalise kahju hüvitamine olla kas menetluse otstarbekusel lõpetamise või karistuse kergendamise aluseks.
 

Küsimus: Kas oleksin kohustatud tagurdama, et lasta eesolev auto parklas parkimiskohale tagurdada?03.10.2018

Tere! Tekkis täna selline olukord, et parkimisalal sõitsin auto taga. Minu ees olev auto tahtis tagurdada paremal olevasse boksi tagurdades. Avariist jäi puudu mõni sentimeeter, kui andsin signaali jäi eesolev auto seisma, muidu oleks sõitnud minule sisse (kuna olin selle boksi keskosas selleks hetkeks kuhu eesolev soovis keerata). Siit küsimis, kas minu kohustus, saan aru jah et viisakas oleks olnud kuid kas oleksin olnud kohustatud laskma eesoleval juhil tagurdada? Teine autojuht väitis et tal oli suund sees ja sooritas manöövrit ja minu asi oleks olnud anda temale teed.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Tegelikult on siiski nii, et tagurdav juht peab andma teed teistele teel liiklejatele (LS § 17 lg 5 p 6). Lisaks peab tagurdav juht veenduma, et tagurdamine on ohutu ega takista teisi teel liiklejaid (LS § 49 lg 1). Suunamärguanne ei anna eesõigust (LS § 39 lg 5). Seega ei olnud tagurdav juht konkreetsel juhul ilmselt kursis kehtiva tagurdamist puudutava regulatsiooniga või püüdis ennast lihtsalt õigustada.
 

Küsimus: Kas parkimise leppetrahv on õiguslik kui selle sai elanik korteriühistu territooriumil, ometi parkimisluba on olemas ja kehtiv?03.10.2018

Tervitused.
Kas leppetrahv parkimise eest on õiguslik ja kehtiv kui selle on saanud elanik korteriühistu territooriumil parkides, ometi parkimisluba on olemas ja kehtiv?
Leppetrahvi määramise põhjus - parkimiskaart peab olema täies ulatuses loetav, muidu loetakse see kehtetuks.
Täpsustan: parkimiskaardi number ja muu informatsioon, mis on vajalik tuvastamaks kaardi kasutajat ja kehtivust, olid kõik olemas ning samuti ka loetaval kohal.
Leppetrahvi kirjeldusse lisatud põhjendus - puudub parkimiskaart.

Aitäh

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Leppetrahv määratakse parkimistingimuste rikkumise eest. Kui parkimistingimuseks on, et parkimisõigust tõendav dokument peab olema täies ulatuses loetav, aga faktiliselt ei ole, siis on tegemist parkimistingimuste rikkumisega ja leppetrahv põhimõtteliselt õigustatud. Kuidas antud juhul parkimiskaarti tajuda sai, on fakti ja asjaolude hindamise küsimus. Kui leppetrahvi koostaja on vaidlusalust parkimiskaarti fotografeerinud, siis selle nähtavus/mittenähtavus peaksid olema foto põhjal tuvastatavad.

Leppetrahvi kirjeldust on keeruline olemasoleva info pinnalt kommenteerida. Sageli näevad parkimistingimused ette, et nõuetele mittevastavat parkimiskaarti või parkimiskaardi nõuetele mittevastavat asetust käsitletakse parkimiskaardi puudumisena.

Leppetrahvi on üldjuhul võimalik vaidlustada leppetrahvi koostanud asutuses. Samas kui vaidlustamine soovitud tulemust ei anna, siis on ainus viis nõuda leppetrahvi otsuse tühisuse tunnustamist kohtu kaudu hagimenetluses. Võrreldes leppetrahvi suurust hagimenetluse aja- ja rahakuluga, võib kohtutee alustamise otstarbekus olla küsitav.
 

Küsimus: Kuidas pääseda trahvist, mille sain ehitusobjektil, mida varustan?01.10.2018

Tere.
Töötan ehitusobjektide varustajana. Täna aga tehti trahv summas 30 eurot sest materjali sisse viimise ajal ei paigaldanud parkimiskella. Paigutasin auto suure ehitusprügikonteineri taha, kus ma ei seganud kedagi, piirjooned parkimiseks olid minust vasakul, ei parkinud nende vahel. Suurelt sissesõidu teelt sisse keerates objektile selgus hiljem, et seal oli tõepoolest märge sellekohta, et 1,5 h parkimiskella alusel tasuta. Kuid sisse keerates ma seda märki ei näinud ja objektile hoovi sõites kangelasele antud märk puudus.
Asi ei ole selles, et tahaksin trahvist hoiduda aga see ei ole ka inimlik kasutades ära ehitusobjekti ehituskirjadega auto trahvimise, kui auto varustab antud objekti.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Liiklusseaduse § 2 p 49 kohaselt on parkimine sõiduki ettekavatsetud seismajätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. Seega, kui tegelesite veose laadimisega, siis ei saa rääkida parkimisest.

Veose laadimine eeldab üldjuhul aktiivset tegevust. See, kas antud juhul sai sõiduki ja selle juhi tegevust käsitleda laadimisena või parkimisena, sõltub asjaoludest. Küsimuses esitatud asjaolude kirjeldus ei võimalda selles osas käesoleval juhul paraku järeldusi teha.
 

Küsimus: Mida teha, kui Läti trahvi tähtaeg on möödas kuna sain selle kätte hilinenult?28.09.2018

Tere
Lätis viibides sain kiiruseületamise eest liiklustrahvi, sündmus on fikseeritud 25.07.2018 kell 23:00 kiiruskaamera. Trahviteade koos fikseeritud sündmuse fotoga saabus sõiduki omanikule postiga 19.09.2018, teates oli kirjas trahvi tasumise ajaks 30 päeva alates otsuse määramisest. Dokumendi pöördel kirjas olevas osas Liiklusseaduse 43.6 § p. (8) sõnastab - "Protokolli otsus saadetakse mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul pärast selle määramist isikule, kellele on määratud haldusrikkumise karistus...".
Ma ei näe saadetud trahviteatel otsuse vastuvõtmise kuupäeva. Kui selleks on kiiruskaamera poolt fikseeritud sõiduki kiiruseületamise fakt 25.07.2018 kell 23:00, siis on igal juhul ületatud nii p.8 määratud 3 päevast saatmise tähtaega (19.09.2018) kui ka määratud trahvi maksmise 30 päevast tähtaega.
Kas trahviteate saatmine hilinenult ja peale tasumise tähtaega on seadusega kooskõlas? Kuidas peaksin käituma?
Lugupidamisega

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Lätis saadud trahvi menetlemine ja kätte toimetamine toimub vastavalt Läti seadustele. Läti õigusega minul kogemus paraku puudub. Küsimusi Lätis ja välisriikides saadud trahvide kohta on siinses keskkonnas esitatud korduvalt. Kasutage otsingut ja ilmselt leiate antud vastustest ka enda jaoks täiendavat infot.