Liiklusõigus

Ma ei julge sellise pakkumise absoluutset välistatust kinnitada. Kõik sõltub asjaoludest ja tingimustest e. sellest, millised on nõude esitaja vajadused ja mil määral sõidutamise pakkumine nendele vajadustele vastab. Küll arvan, et pigem tuleb eelistada kahjujuhtumi eelse olukorra taastamist e. sõiduki võimaldamist. See tähendab, et sõidutamise pakkumise asemel võiks pakkuda sõiduki tasuta kasutamiseks näiteks, kuna selline olukord vastaks rohkem kahju tekitamise eelsele olukorrale.
Aga nagu öeldud, on lõplik lahendus üsna sageli kinni konkreetsetes asjaoludes ja üksikasjades, mis siis vaidluse korral leiavad tuvastamist kohtus ja mille pinnalt kohus vaidluse lahendab. Üldiselt tuleb tõdeda, et kui kahjustatud isikul oli eelnevalt sõiduk ja see oli tema elukorralduseks vajalik, on kohtud rendisõiduki hüvitise kahju põhjustanud isikult ka üldjuhul välja nõudnud. Kulud rendisõidukile peavad olema mõistlikud, vajalikud ja põhjendatud.

Tegemist on konkreetse õigusvaidlusega ja siin üldiseid nõuandeid on raske anda. Tuleb kaaluda hageja väiteid ja mõelda, millised vastuväited ja tõendid konkreetses asjas töötaksid.

Üldjuhul on asja kahjustamise korral kahjustatud isikul õigus nõuda samaväärse asja kasutamiseks tehtud kulude hüvitamist, kui asja kasutamine kahjustatud asja remondi või uue muretsemise aja jooksul on isikule vajalik ja kasulik, eelkõige tema majandustegevuses, kutsetegevuses või tööks.

Sellise vajaduse alla võib iseenesest kuuluda ka perekondlik vajadus. Seega tuleb iga juhtumi puhul hinnata, kas ja mil määral on isik õigustatud hüvitist konkreetsete esinevate asjaolude tõttu küsima.

Tere. Liiklusseadus kehtib Eesti teedel (LS § 1 lg 1). Ka kinnine territoorium on käsitletav teena, kui see vastab LS § 2 p 81 tunnustele e. kui tegemist on jalakäijate või sõidukite liiklemiseks avatud rajatisega või maaomaniku poolt liikluseks ettenähtud muu alaga. Siinkohal ei tähenda "avatud rajatis" seda, et rajatis peaks olema avalik, vaid seda, et rajatisel on võimalik liigelda sõidukitega või jalgsi. Ka tõkkepuuga suletud territooriumil võib olla ette nähtud sõidukite ja jalakäijate liiklus (küsimuses kirjeldatud maa-ala puhul näiteks tõstukid). Teedel korraldatakse liiklust liikluskorraldusvahenditega ning erateel on liikluse korraldajaks teeomanik (LS § 6 lg-d 2 ja 4). Kui küsimuses kirjeldatud teel on liikluskorraldusvahenditega sõidueesõigus antud teatud liiku sõidukitele (tõstukid näiteks), siis ei ole välistatud, et neil ongi alati eesõigus (iseküsimus on, kuidas sellist sõidukiliigi põhist eesõigust liikluskorraldusvahendiga õigesti edastada). Kui aga taolised liikluskorraldusvahendid puuduvad, tuleb juhinduda liiklusseaduses sõidueesõigust käsitletavatest normidest, sh nn parema käe reeglist, kui sõidujärjekord ei ole muul viisil kehtestatud.



.

LS § 49 lg 1 kohaselt ei tohi juht tagurdamisel ohustada teist liiklejat vajadusel tuleb kasutada teise isiku abi. LS § 17 lg 5 p 6 kohaselt peab tagurdav juht andma teed kõigile liiklejatele. Seega on tagurdamise puhul teeandmise kohustus küllaltki üheselt määratletud. Õiguslikult ei näe ma kirjeldatud olukorras asjaolusid, mis võiksid välistada eeltoodud reeglite kohaldumise või annaksid alust teisele juhile vastutuse asetamiseks.

Konkreetselt kipsis jala kohta seadusest piiranguid ei leia. Samas reguleerivad juhi terviseseisundit mitmed muud sätted. Näiteks kohustab LS § 33 lg 2 p 1 juhti enne sõidu alustamist veenduma, et tema terviseseisund sõidukit juhtida. LS § 70 lg 2 p 3 kohaselt on haigusseisundiks, mille esinemise korral on sõiduki juhtimine keelatud näiteks tugevakujulised liikumispuuded (jäseme kaotus või moone, liigesejäikus või halvatus). Sõltuvalt kipsist võib ka sellega kaasneda jäseme jäikus. LS § 70 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla sellises haigus- või väsimusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist ning käesoleva seadusega või selle alusel kehtestatud nõuete kõrvalekaldumatut täitmist. Seega on kipsi puhul hinnangu küsimus, kas kõnealune terviseseisund takistab liiklusnõuete kõrvalekaldumatut täitmist või mitte. Kui põhjustate kipsis gaasi- ja pidurijala tõttu liiklusõnnetuse, võidakse asuda küll seisukohale, et terviseseisund ei võimaldanud sõiduki juhtimist.

Piiriülene täitemenetlus on tänase seisuga puudulik. Teoreetiliselt on mehhanismid olemas, aga praktikas neid ei rakendata. Ka ei kohaldata tunnustamismenetlust trahvidele kuni 70 €.

Lätis määratud karistuste või muude karistuslike sunnivahendite täitmine toimub vastavalt Läti Vabariigis kehtivale menetluskorrale. Euroopa Liidu liikmesriigid küll abistavad üksteist rikkujate tuvastamisel ja seetõttu jõuab kiri Lätis määratud trahvi kohta ka rikkuja postkasti, kuid.... trahvi tasumine on kuni sellise trahvi tunnustamiseni Eestis eelkõige siiski trahvitu enda sisetunde küsimus. Millised ebameeldivused Lätis oodata võivad - ei oska paraku öelda. Unerahu tagamiseks on ehk mõistlik trahv ära tasuda. Viivise arvestus peab nähtuma trahviotsuselt. Üldjuhul avalik-õiguslikel trahvidelt viivist ei arvestata. Piiriülene täitemenetlus on tänase seisuga puudulik, mistõttu ka peale täitmiseks antud tähtaja möödumist trahvi tasumisel ei ole ilmselt vaja täitekulude pärast muretseda.

Väärteoprotokolli koostamise kohta ja väärteo toiemapanemise koht ei pea kattuma. Väärteoprotokolli saab enne väärteo aegumist koostada mistahes kohas e. ükski menetlusnorm ei nõua, et väärteoprotokoll tuleb koostada väärteo toimepanemise kohas.

Ei oska siinkohal paraku kommenteerida küsimuses kirjeldatud ülevaatuspunktide tegevust - tausta selgitamine vajab täiendavat analüüsi. Mootorsõidukite tehnonõuete kontrollimist reguleeriva MKM määruse kohaselt võib 30 päeva jooksul piirduda üksnes nende sõlmede kontrollimisega, mille tõttu sõiduki korduvale ülevaatusele suunati (teatud juhtudel võib see tähtaeg olla ka mõnevõrra pikem). Peale selle tähtaja möödumist, tuleb kontrollida sõidukit tervikuna e. nagu korralisel ülevaatusel. Vbl sellest tuleneb ka ülevaatuspunktide küsimuses kirjeldatud käitumine.

Usun, et enamus õppesõidusõidukeid kuuluvadki firmadele (autokoolidele või liisingufirmadele).

Kui peate silmas, kas sõidupraktikat (õppesõit ja sõidupraktika ei ole samatähenduslikud mõisted liiklusseaduse tähenduses) tohib teha firmaautoga, siis liiklusõiguslikus aspektis ei oma tähtsust, kas sõidupraktikal kasutatav sõiduk kuulub eraisikule või juriidilisele isikule. Samas juriidilisele isikule kuuluva sõidukiga erahuvides sõidupraktika läbiviimisel tuleb arvestada maksuõiguslike erisustega e. erisoodustusi puudutavate regulatsioonidega.