Liiklusõigus

Turvavööta sõidu eest määratud esmakordne karistus ei kuulu nende karistuste hulka, mis takistaksid juhtimisõiguse saamist. Seega ei ole takistusi eksamitele pääsemiseks ja juhtimisõiguse omandamiseks.

Teine aspekt on see, et kui põhinõuede osas lõpetati trahvi sissenõudmine täitmise aegumise tõttu, siis tuleb karistus kanda karistusregistri arhiivi. Arhiivi kantud karistustel ei ole juhtimisõiguse omandamise seisukohalt õiguslikku tähendust e. isiku ja Maanteeameti jaoks ei ole arhiivi kantud karistusi olemas.

Kui karistusandmed on karistusregistri arhiivi kandmata, tuleb astuda sellekohaseid samme, et need sinna kantud saaks.

Liiklusseaduse § 202 näeb ette väärteovastutuse sõiduki omanikule, valdajale või sõiduki tehnonõuetele vastavuse või käitamise eest vastutavale isikule, kui see isik on lubanud sõidukit juhtima juhtimisõiguseta isiku. Seega, kui juhtimisõiguseta alaealine (pean isikut vanuses 14-17.a.) juhib sõidukit, milles viibib sõiduki omanik, valdaja või vastutav kasutaja, võib viimase tegevuses esineda LS § 202 kirjeldatud väärteokoosseis. Sama kehtib tegelikkuses mitte üksnes alaealise suhtes, vaid juhtimisõiguseta juhi suhtes üldiselt. Samuti ei oma tähtsust, kas sõiduki omanikul, valdajal või vastutaval kasutajal on esmane juhiluba või juhiluba - juhtimisõgust mitteomavale isikule sõiduki juhtida lubamine on ühtemoodi keelatud.

Sõiduki teisaldamise alused tulenevad üldjuhul liiklusseaduse §st 92. Küsimuses kirjeldatud olukorras ei pruugi LS § 92 lg-s 2 nimetatud teisaldamise aluseid esineda. Soovitan probleemi lahendamiseks pöörduda kohaliku omavalituse või linnaosavalituse poole. Tallinna linna heakorra eeskirja kohaselt ei tohi romusõidukit parkida avalikul teel või muul avalikul alal või kinnistu tänavaäärses õue osas. Sellise sõiduki parkimiseks korterelamu maal peab olema maavaldaja luba. Romusõidukiks loetakse sama eeskirja tähenduses sõidukit, millel puuduvad selle mehaanilised osad või kereosad või autoklaasid või rattad ja mis oma välimusega riivab linna esteetilist väljanägemist või rikub linna puhtust ja heakorda. Koostöös kohaliku omavalitsusega tuleks siis välja selgitada, kas küsimusealune sõiduk vastab romusõiduki tunnustele ja kas see rikub avalikku heakorda.

Kui järeldus on, et sõiduk ei kvalifitseeru romusõidukina või see ei riku heakorda, siis kahjuks avalik võim olukorda ei lahenda. Sellisel juhul on tegemist kaasomanike vaidlusega kaasomandi valdamise ja kasutamise küsimuses ning see vaidlus tuleb lahendada koosomanike otsusega või vaidluse jätkumisel kohtus tsiviilkohtupidamise korras.

Liiklusseaduse § 106 lg 3 näeb ette kohustuse paigutada sõidukile ette ja taha algaja juhi tunnusmärk, kui sõidukit juhib esmase juhiloa omanik või piiratud juhtimisõigust omav juht. Nõude rikkumine kvalifitseerub nn "muu rikkumisena" LS § 242 lg 1 järgi ja selle eest on võimalik määrata rahatrahv kuni 20 trahviühikut e. 80 eurot. Väärtegu on võimalik menetleda nii kirjaliku hoiatusmenetluse, lühimenetluse, kiir- ja üldmenetluse korras. Lühimenetluse korras menetlemisel määratakse mõjutustrahv, mille suuruseks on 20 eurot. Mõjutustrahvi ei loeta karistuseks ja seda ei kanta karistusregistrisse. Lühimenetluse kohaldamine on väärteomenetlejale kohustuslik, kui ei esine lühimenetlust välistavaid asjaolusid väärteomenetluse seadustiku § 54'8 lg 2 järgi.

Võlaõigusseadus ei sea peale lepingu lõppemist sissenõudmiskulude hüvitamise nõude esitamise tingimuseks, et eelnevalt peab võlausaldaja võlgnikule võlgnevust olema meelde tuletanud. Tarbijast võlgniku puhul kehtib erand, mille kohaselt ei tohi esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda rohkem, kui 15 eurot ning kummagi järgneva kahe kirja eest rohkem, kui 5 eurot. Sissenõudekulude kogusumma ei või ületada 30 eurot, kui võlausaldaja nõue ei ole suurem, kui 500 eurot. Eraparklate puhul puudub täpsem regulatsioon trahviotsuse esitamise ja saatmise kohta ja üldjuhul on info esitatud parkimistingimuste tahvlil parklas. Uurige, kas ja mida on seal trahviotsuse edastamise kohta kirjutatud.

Võite proovida esitada parkimisettevõtjale vaide ja taotleda sissenõudmiskulude tasumisest vabastamist argumendil, et trahviotsus on jäänud kätte toimetamata.

Vastates otse esitatud küsimusele, siis kehtib Tallinna linnas üldine tasuline parkimine, mille algus- ja lõppala on tähistatud vastava liiklusmärgiga (LM 38). See ala jaguneb kolmeks tsooniks - kesklinn, südalinn ja vanalinn. Ka nende tsoonide algused peavad olema tähistatud vastavate märgistega. Nende alade sees on siis eraparklad, millel ei kehti linna tasulise parkimisala regulatsioon (linna voli ei ulatu eramaale). Kui seal on loodud tasulised eraparklad, peavad need olema juhile arusaadavalt selliselt tähistatud ja juhile peab olema loodud võimalus tutvuda parkimistingimustega. Praktikas tuleb ette, et juhid ei orienteeru tõepoolest erinevate parkimistsoonide ja -tingimuste rägastikus. Kui tunnete, et olete saanud trahvi põhjendamatult, tuleb hinnata olukorda ja jõuda selgusele, kas objektiivselt oli võimalik kehtivast liikluskorraldusest aru saada või mitte. Kui mitte, siis ongi esimene samm vaide esitamise võimaluse kasutamine. Kui vaie jäetakse rahuldamata, saab kaaluda kas kaebuse või hagi esitamist kohtusse. Kohtusse pöördumise mõtte korral on soovitav eelnevalt hinnata ka kuluriski ja analüüsida, kas tekkinud ülekohus õigustab kohtumenetlusega kaasnevat kuluriski.

Teadmata kardi tehnilisi parameetreid (võimsus, valmistajakiirus), ei oska ma vastust sellele küsimusele anda. Küsimus on, kas sõiduk vastab mootorsõiduki parameetritele. Kui jah, siis peab see olema registreeritud, kindlustatud, tehniliselt ülevaadatud e. vastama kõikidele vastava tüübi mootorsõidukile esitatavatele nõuetele. Mootorsõiduk liiklusseaduse tähenduses on mootori jõul liikuv sõiduk, välja arvatud elektrimootoriga jalgratas, tasakaaluliikur, pisimopeed, maastikusõiduk, tramm ja sõiduk, mille valmistajakiirus ei ületa 6 km/h. Kart võib kvalifitseeruda mopeedina. Mopeedid peavad olema registreeritud ja nende juht peab omama vähemalt AM kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui ta on sündinud peale 1993.a 1. jaanuari.

Ratastraktori juhilt kehtiv seadus motokiivri kasutamist ei nõua (ei ole ka näinud ühelgi kabiinita traktori juhil kiivrit peas). Traktori puhul tuleb arvestada sellega, et selle valmistaja poolt lubatud suurim kiirus ei tohi ületada 40 km/h ja masin on valmistatud töötamiseks põllu- või metsatöödel (LS § 2 p 86). Seega, kui traktorina on registreeritud neliratas, mille valmistajakiirus ületab 40 km/h, siis ei ole tegemist traktoriga ning sellise sõidukiga sõites tuleb kasutada kinnirihmatud motokiivrit. Vaidluse korral määrab sõiduki kuuluvuse kategooriasse ekspertiis.

Välisriigis kehtivate nn vahtralehe piirangute kohta info andmiseks tuleb uurida konkreetse huvi pakkuva riigi õigusakte, mida vastused.ee formaati arvestades ei ole kahjuks siinkohal võimalik teha. Soovitan välisriiki reisides tutvuda konkreetse riigi (riikide) liiklusalaste õigusaktidega või püüda Teid huvitav info kätte saada riigi konsulaaresindusest.

Tegemist ei ole mitte niivõrd liiklusõiguse valdkonda kuuluva probleemiga, kui äriühingu või tootmisüksuse sisekorrareeglitega. Territooriumi valve ja töötajate kontroll on sisekorra küsimused. Uurige, milliseid õigusi sellise kontrolli tegemiseks asutuse sisekord sätestab.