Korteriomandiõigus

Tere,
Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 38 lg 1 kohaselt tuleb ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemiseks sõlmida korteriomanike kokkulepe. Korteriomanike kokkulepe võib olla sõlmitud korteriomanike üldkoosoleku otsuse vormis (st kõik korteriomanikud võtavad koosolekust osa ja hääletavad otsuse poolt).
Kas see tähendab, et 100% korteriomanikke peab koosolekust osavõtma ja 100% peavad otsuse poolt hääletama?
Lugupidamisega

Tere

Üks korteriomanik tahab paigaldada kaminat ja selleks on vaja läbi katuse korsten ehitada. Kas korstna ehitamiseks läbi katuse on vajalik kõikide korteriomanike nõusolek või piisab KÜ üldkoosoleku otsusest?

Tervitades

Kas korteriühistul on õigus nõuda liikmetelt parkla ehitusega seotud kulude tasumist, kui paljude liikmete sissetulek on vaid pension ja lisaks ei oma nad ka autot?
Juhul kui mõni kirjeldatud liige siiski otsustab parkla ehitusega seotud kulude tasumisest osa võtta, kas ühistu peab talle rajatavas parklas garanteerima ka parklakoha?

Tere. Meie 12 korteriga majas jookseb katus läbi. On remonditud, kuid tulemusteta. 3.korruse korteritesse valgub vesi ja nad nõuavad uue katuse ehitamist, sest ei soovi järjepanu teha korteris remonte. Pealegi laieneb veekahjustuse osa ja on tekkinud hallitus. Ekspertiisidega on kindlaks tehtud, et katus on valesti ehitatud ja remonditööd lõplikku, head tulemust ei annagi.
Riiklikult tunnustatud ekspert kirjeldas oma auditis põhjalikult katuse puudusi.
Juhatus on arvamusel, et sellisel juhul on uue katuse ehitamine avariiolukorra likvideerimine ehk siis kaasomandi säilitamiseks vajalik toiming. Üldkoosolekul oli ka uue katuse ehitamine arutusel, poolt 6, vastu 4, erapooletuid 2 korteriomanikku.
Nüüd küsimus: kas juhatus võib alustada uue katuse ehitamise asjaajamisega (projekti tellimine, hangetega seotud toimingud, ehitamine jne)?

Kas 5-liikmeline KÜ juhatus peab valima esimehe või piisab kõigi juhatuse liikme staatusest?

Tere.
Meil on kolme korteriga maja.
1. Kevadel on plaan vahetada majal katus. Hinnapakkumised on laiali saadetud, on olnud ka koosolek selle kohta. Kahjuks üks omanikest ei võtnud teisi pakkumisi arutusele ja nõuab enda pakkumist. Omanik ei suuda saata korralikku hinnapakkumist, hind on muutunud juba teist korda ja ta ei avalda ettevõtte kontaktandmeid. Mida selles olukorras teha, mis seadustele viidata? Katus on vaja vahetada, kuna on juba väga halvas seisus. Kas mingigi võimalus on, et kui see omanik ei olegi nõus mitte ühegi pakkumisega, et me vahetame ainult enda korteri osa katusest ära?
2. See sama omanik soovib laieneda pööningule. Pikemat aega nõuab meilt kirjalikku nõusolekut, aga ta ei ole teinud eelprojekti, algseid jooniseid ega mitte midagi, et me üldse saaksime näha, mis on tal plaanis sinna ehitada. Tema ütleb, et ilma nõusolekuta ta ei saa tellida projekti ja ilma nõusolekuta ei saa pööningut jagada. Minu teada tuleks teha enne eelprojekt, kasvõi joonised teiste elanike jaoks ja pööning ära jagada ja siis alles nõusolekut küsida. Ta soovib ka veel katust tõsta. Riski kulud on loomulik sellistel asjadel? Palun nõu, mis on esimesed sammud sellises olukorras, millised seadused seda viitavad. Mis kohustused ja nõuded on pööningule laienemisel?

Ette tänades

Kas korteriühistu juhatusel on õigus remondiplaani koostamiseks tellida hoone tehnilist ekspertiisi? Ekspertiis oleks remondiplaani koostamisel kinnituseks, millised kaasomandi osad on vaja esmajärjekorras remondiplaani lülitada.

Aastal 2017 mais tegime otsuse korteriühistu loomiseks. Alates juulist 2017 on KÜ juriidiliselt olemas. Enne KÜ loomist haldas maja AS X ja ka peale ühistu loomist otsustasime, et haldajaks jääb sama AS. Mitmel korteriomanikul olid võlad AS X ees enne kui moodustati KÜ. Kas on juriidiliselt õige, et AS X haldamise ajast olevad võlad läksid üle KÜ-le?

Tere!
Minu paneelmaja KÜ juhatuse esimees tegi ettepaneku kõikide korterite rõdude ühtemoodi klaasmiseks. Kuna minule väga meeldib minu klaasimata ja avatud rõdu, siis küsimus. Kas KÜ on õigus seda ilma minu loata ikka teha? St juhul kui üldkoosolekul ollakse selle mõttega nõus, siis kas minul on võimalik seda enda korteri puhul ikkagi takistada?

Tere!
Meil 36 korteriga (24 rõdudega ja 12 rõdudeta) maja. Rõdud on korteriomanike nö ühisvara nagu katus ja koridor. Kui otsustatakse rõdude remondi küsimust, saan aru et n rõdu konstruktsiooniküsimus ja n rõdu külgede krohvimine (mis on fasaadiga seotud) läheb nö ühiskatlast. Aga kas n rõdude klaasimine (mis annab konkreetse väärtuse ainult konkreetsele korterile) on ka ühiskatlast makstav? Kust läheb piir ühisuse ja eraomandi vahel selles küsimuses? Või ongi nii, et mida iganes rõduomanikud otsustavad, tuleb rõduta kaasmaksta?
Korterit müües ei saa ma viidata ju naabrinaise toredale rõdule.

Lugupidamisega,