Korteriomandiõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Mida ette võtta kui KÜ keeldub veekahju omavastutuse hüvitamisest?28.04.2018

Köögis toimus kanalisatsioonitoru leke, korter on kindlustatud. Kindlustusfirma koostööpartnerite poolt demonteeriti köögimööbel, et vahetada kanalisatsioonitoru KÜ-ga lepingu sõlminud hooldusfirma poolt. Kindlustusfirma poolt on tõestatud, et veeavarii toimus KÜ süül, kindlustust KÜ ei ole. Kindlustusfirma koostööpartner esitas mulle arve omavastutuse tasumiseks, mis on minu poolt ka tasutud. Minu kindlustusfirma väitel on mul õigus omavastutuse eest tasutud summa sisse nõuda KÜ-lt, kuid KÜ keeldub seda tegemast. Kuidas ma peaksin edasi toimima? Kas tõesti ainuke lahendus on kohtusse pöörduda?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, oluline on teada, kas korteriomaniku kahju tulenes köögimööbli demonteerimise vajadusest või kanalisatsioonitorust väljunud veest.

Esimesel juhul on kaasomandile juurdepääsu tagamine korteriomaniku kohustus. Selle kohustuse täitmiseks vajaliku mööbli demontaaziteenuse sisseostmist mina isiklikult vaieldamatu kahjujuhtumina ei käsitleks ning laseks küsimuse otsustada korteriomanike üldkoosolekul.

Kui korteriomaniku kahju on seotud kanalisatsioonitoru lekkest tuleneva kahjuga, siis on KÜ vastutuse aluseks konkreetne tegevus või tegevusetus. Sealjuures tuleb hüvitise suuruse hindamisel võtta arvesse ka nõude esitanud korteriomaniku käitumist. Näiteks, kas korteriomanik juhtis korteriühistu tähelepanu kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, jne.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kuidas juriidiliselt õigesti käituda, kui uus korteriomanik esitab laetala väljavahetamise nõude KÜ-le?28.04.2018

Tere,
Kuidas oleks õiguslikult korrektne lahendada sellist olukorda? Vana puitmaja mitme korteriga elamuga. Katus on vana ning laseb siit-sealt vett läbi. KÜ on iga-aastaselt lasknud oma jõududega katust paigata. Katuse vahetus on plaanis, kuid praegu on see takerdunud erinevate juriidiliste teemade tõttu. Teisel korrusel asuva korteri omanik nüüd vahetus ning uus hakkas seal kapitaalremonti tegema, omades soovi laieneda ka katuse alusele pinnale. Nüüd soovib uus korteriomanik ühe mädanenud laetala vahetuse hüvitist. Endise omaniku poolt ei ole kindla laetala olukorra kohta mingit teavitust KÜ juhatusele saabunud. Samas oli see jutu järgi laetala silmaga nähtavalt amortiseerunud ning seda oli mainitud ka korteri müügi toimumise ajal. Korteri endine omanik, mingit omapoolset katset selle parandamiseks pole teinud.
Samas on toimunud selles majas 90' aastade alguses tulekahju ja pole välistatud, et kustutusvee tagajärjel on saanud laetala osaliselt kannatada.
Kas antud juhul on korteri uuel omanikul õigus vastava laetala väljavahetamise hüvitist? Kas väljavahetatava laetala peaks hüvitama 100% KÜ kui tulevikus jääb see tala korteri sisse (kuna laiendab korterit katuse alla)? Või võib KÜ nõude summa hüvitist mingi % võrra vähendada seoses sellega, et endine omanik ei ole seda varem proovinud parandada/asendada?

Lugupidamisega KÜ liige

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, korteriomandi- ja korteriühistuseaduse paragrahv 4 lg 3 ja 4 mõistes on laetala näol tegu kaasomandi esemega, ka siis, kui see paikneb reaalosa piiride sees.
Eeltoodust tulenevalt tuleks korteriühistul laetala remondikulu täies ulatuses hüvitada.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas võib 8 korteriga elamus moodustada sihtfondi 6 korterile?24.04.2018

Tere.
Moodustasime korteriühistu eelmise aasta lõpus. Selleks ajaks oli osadel korteritel vahetatud aknad, kahel katus maja otsa peal, mis kattis ka 4 korteri trepikoja, 6-l korteril korstnad ja ühel kuurikatus otsa peal. Nüüd, kus on KÜ loodud, korjame remondifondi 0,50 sent m2 pealt kõik võrdselt. Nüüd soovime ka raha korjata teise poole katuse ehituseks ja moodustasime korteriühistu üldkoosolekul sihtfondi katuse ehitamiseks ja lisasime 0,50 senti juurde ainult nendele korteritele, kellel katust ei ole. Koosolekul osalesid kõik 8 korterit ja kõik hääletasid poolt. Nüüd peale koosolekut ühele korterile see lugu ei meeldi. Kas talitasime õigesti? Meie sooviksime, et kulusid jagataks vastavalt tarbitud teenusele. Kas peaksime lisama oma põhimäärusesse KÜ seaduse §40 p 2 ja 3., kus majanduskulude kandmisel, kui see on mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi õigustatud huve või tarbimisest sõltuvad majanduskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist tema poolt tarbitud mahule. Korteriühistu loomisel me ei osanud kõiki punkte ette näha ja meile anti ette tüüpmäärus.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, kui korteriomanikud soovivad majanduskulusid seadusest erinevalt omavahel jagada, siis tuleb korteriühistu põhikirjas konkreetne kululiik (antud juhul katus) välja tuua.

Selline põhikirja punkt, mis ütleb, et kaheksast korteriomanikust kannab katuse remondiga seotud kulusid kuus, ei oleks aga korteriomandi- ja korteriühistuseadusega kooskõlas kuna katuse remondikulu ei ole tarbimisteenus vaid kaasomandi eseme korrashoiukulu.

Mõistlikum oleks olukord lahendada selliselt, et korteriühistu hüvitab kahele korteriomanikule, kes on varasemalt katust remontinud, nende poolt tehtud põhjendatud kulutused.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas mul on õigus nõuda KÜ-lt enne rõdu klaasimist, et teostatakse selle seisukorra ekspertiis?21.04.2018

Tere,
kas mul on õigus nõuda KÜ-lt enne rõdu klaasimist, et teostatakse ekspertiis selle seisukorrast. Maja on aastast 1979, enamus rõdusid on juba kinni klaasitud, kõik erimoodi. Kes kinni maksab rõdu remondi ja ekspertiisi?
Ette tänades

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, korteriomanik ei saa kohustada korteriühistut (teisi korteriomanikke) ühepoolselt tegudele, küll aga annab korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 37 lg 1 korteriomanikule õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike ja korteriühistu nõusolekuta ning ta võib nõuda korteriühistult vajalike kulutuste hüvitamist.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kes vastutab, kui pidime veeavarii korral sulgema keskse kraani, mis oli vana ja murdus?21.04.2018

Tere! Olen üürnik ja korteris tekkis vannitoas uputus. Hädaolukorras proovisime kraanid kinni keerata, aga paraku oli üks kraanidest vana keskse sooja vee (nüüd on kasutusel boiler) kraan, mis tekitas ülemise ja üleülemise korruse köögilagedele kahjustusi. Kindlustuse kaudu nõutakse nüüd korteriomanikult suuri summasid. Haldav firma ütles, et see on maja eripära. Kas haldav firma poleks pidanud likvideerima võimaluse, et sellist kraani kellelgi üldse oleks võimalik keerata, kui terve maja süsteem muudeti? Või panema kinni need torud vastavatest kohtadest? Kes antud juhul vastutab? Aitäh!

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, kui tegu on korterelamuga, siis kuulub veesüsteem tervikuna korteriomandi kaasomandi eseme koosseisu ning selle korrasolek tuleb tagada korteriühistul (korteriomanikel ühiselt).

Kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse paragrahv 34 kohaselt tuleb esitada juhtumist tulenev kahunõue korteriühistu vastu, kes peab otsustama, kas nõue üldse on põhjendatud või mitte.

Kuna võimalikeks vastutavateks isikuteks on ka kahju saanud korterite omanikud (kellelt kindlustusselts nõude omandas), ning haldusfirma selgitustest nähtuvalt pidi korteriühistu olema veekraanidega seotud probleemist teadlik, siis ei saa olukorda kindlasti nii lihtsustatult (so vastutab korter, kust vesi tuli) lahendada.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Mida mõistetakse korteriomandi kaasomandi osa all?21.04.2018

Ma ei saa aru, kas see tähendab seda, kui üks korter on kaasomandis, on see korteriomanike ühises kasutuses olevad ruumid ja maa või siis hoopis midagi muud. See väljend on kasutuses Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse § 22 (1).

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, mõiste, korteriomandi kaasomandi ese, all peab korteriomandi- ja korteriühistuseadus silmas maatükki ning maatükil asuvaid korterelamu olulisi osasid.
Igale korteriomanikule kuulub eelnimetatud kaasomandi esemest mõtteline osa, mille suurus on kantud kinnistusregistris korteriomandi registriosa I jakku. Kaasomandi osa suurus on reeglina vastavuses korteri üldpinna suhtega kõigi korterelamu korterite üldpinda.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kes hüvitab koteriomanikule lepingulise partneri tekitatud kahju?18.04.2018

Tere. Korteriühistul on sõlmitud leping haldusfirmaga. Haldusfirma sõlmis ekslikult ühistule topeltkindlustuse, seda ka ise tunnistades. Kehtiva kindlustuse poliis ja arve oli halduril olemas. Nüüd nõuab haldusfirma hea tahte avaldusena topeltkindlustuse kulude katmist korteriomanike poolt, viidates, et summa on marginaalne. Eelnevalt ei olnud küsitud korteriomanike nõusolekut lepingu sõlmimise osas, polnud saadetud kindlustuslepingut eelnevalt tutvumiseks, ei olnud informeeritud kindlustusfirma vahetumisest, ei olnud teemat arutatud ei koosolekul ega saadetud meili teel infot, ka teavitati lepingust korteriomanikke alles 2 kuud pärast lepingu kehtima hakkamist. KÜ juhatuse õhutamisel hääletati üldkoosolekul häälteenamusega, et korteriomanikud katavad topeltkindlustuse kulud. Kas selline otsus on õiglane nende suhtes, kes polnud nõus halduri poolset eksimust ise kinni maksma?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, kui korteriomanike üldkoosolek on kantud kindlustuskulu heaks kiitnud, siis tuleb sellele otsusele alluda ka nendel korteriomanikel, kes selle otsusega ei nõustunud. Sellinel viisil saavutatud õigusrahu ei ole kõigi jaoks õiglane, kuid see on ainus viis, kuidas korterelamu majandamisega efektiivselt edasi liikuda.
Korteriühistu juhtimise ning lepingute sõlmimisega peaks korteriühistus tegelema juhatus.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas kindlustuselts võib nõuda hüvitise maksmist ainult ühelt kaasomanikult?18.04.2018

Tere,
Meil on kaasomandis tuba korteris endises ühiselamumajas. Peale meid on veel kolm omanikku ja ühine köök. Meie toas keegi ei ela, aga korteriköögis toimus kindlustusjuhtum (mitte meie süül) ja kindlustusselts nüüd esitab kahjuhüvitamise nõude meile. Kindlustusselts nõuab ainult meilt kogu võla maksmist, nemad väidavad, et võlausaldaja ei pea pöörduma kõikide võlgnike poole vaid võib oma suva järgi valida ükskõik millise võlgniku ja esitada see temale. Aga kui meil on ainult 18/100 kaasomandist, miks meie peame maksma kogusummat? Kas on võimalus seda vältida? Ja maksta ainult 18/100 nõuest.
Ette tänades

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, kui kindlustusseltsi nõue tuleneb kindlustulepingust, kus kahju saajaks on üks hoone kaasomanikest või temaga seotud isik, siis võib teistelt kaasomanikelt nõuda kahjuhüvitamist võrdeliselt nendele kuuluva osa suurusega ehk antud juhul saaks Teie käest nõuda kuni 18/100 kahju suurusest.
Lisaks peab kindlustusselts tõendama (a) kahjujuhtumi seost kaasomandis oleva hoonega, (b) kaasomanike süülisust, (c) kahjujuhtumist tulenevate kulude suurust. Kui kindlustusselts jääb oma nõude juurde, siis soovitan kasutada professionaalset õigusabiteenust.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Milliseid kooskõlastusi on vaja ahiküttega kortermajas soojamüüriga pliidi ahjuga asendamiseks?14.04.2018

Tere
Kas ja milliseid kooskõlastusi või nõusolekuid on vaja saada korteriühistult või kaasomanikelt ahiküttega kortermajas soojamüüriga pliidi asendamisel ahjuga?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, kindlasti tuleb peavad töödele nõusoleku andma kohaliku omavalitsus ja päästeamet, kes nõuavad selleks projekti. Viimati nimetatud projekti põhjal saab hinnata ka seda, millises ulatuses tuleb tööd kooskõlastada teiste korteriomanikega.

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 38, mis olukorda reguleerib, ütleb järgmist:
- Ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemist ei saa otsustada tavapärase valitsemise raames, vaid selleks on vaja korteriomanike kokkulepet.
- muudatuseks ei ole vaja selle korteriomaniku nõusolekut, kelle õigusi ümberkorraldused ei puuduta üle määra, mida korteriomanik peab KrtS § 31 lõike 1 punkti 2 kohaselt taluma.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kui palju korteriomanikest peavad olema nõus renoveerimislaenuga?14.04.2018

Tere!

Korteriühistul on plaanis maja renoveerida. Selleks peab võtma laenu. Sellega tegeleb ühistu juhataja. Ühistul pole veel ühtegi laenu. Kui palju korteriomanikest peavad olema nõus laenuga? Inimesed on erinevad, ei ole võimalik, et kõik mõtlevad ühte moodi. Mis on laenu tingimusteks? Kas ühistu vanusele on ka mingi nõue?

Tänan

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, kui laenu suurus ei ületa korteriühistu ühe aasta majanduskulude suurus, siis võib laenu võtmise otsustada korteriomanike üldkoosolekul lihthäälteenamusega (vt KrtS § 35 lg 2 p 6)

Kui laenu suurus on suurem, kui korteriühistu ühe aasta majanduskulud, siis peab vastavasisulise korteriomanike üldkoosoleku otsuse poolt olema üle poole kõigist korteriomanike häältest. Lisaks peab polthääletanutele kuuluma üle poole kaasomandi osadest (vt KrtS § 36 lg 1).

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ