Korteriomandiõigus

Tere. Kinnistul kaks maja. Ühes kolm korterit ja teises üks korter. Peaksime teostame kinnistul ühiseid remonditöid. Põhikirja ei ole ja ka juhatust ei ole. Korterite suuruste vahe suur. Suuremate korterite omanikud tahavad tööde maksumuse jagada korterite peale. Otsustanud oleme, otsuste poolt peame olema kõik ühiselt. Kas nüüd on õigus suurel majal nõuda, et palju väiksema pinnaga eraldi olev maja maksab nendega võrdsetes osades või võtame aluseks ikkagi korterite ruutmeetrid/mõttelise osa?

Tere!

Kirjutan korteriühistust ning juba pikka aega on meil ühe korteriomanikuga probleem. Tema armastab nimelt parkida haljasalale kohe maja kõrval (vahe maja seinaga vast umbes 1 m). Tegime küll kevadel värskelt majaesise parkla korda ning oleme teda palunud sinna parkida küll kirjalikult ja suuliselt, kuid seni tagajärgedeta.
Olen püüdnud selles osas ka ise veidi asja uurida - saan aru, et kortermaja juurde kuuluv maa on meie kõigi ühisomandis, st et parkimiskorralduse kehtestamiseks peaksid 100% kõik korteriomanikud ühel nõul olema. Kas see vastab tõele?
Ja kas sellises olukorras üldse on võimalik midagi ette võtta? Nii lähedale parkimine peaks olema ju ka tuleohutuseeskirjade vastane (ka seda oleme mainitud isikule öelnud), nii et kui inspektor peaks meie maja külastama, siis saaks trahvi ilmselt ühistu.
Nii olengi nõutu - kas ongi nii, et sellise omavoli vastu ühistu midagi ette võtta ei saa? Palun andke nõu.
Igaks juhuks lisan, et maja asub maapiirkonnas.

Tere

Sai ostetud parkimiskoht majaaluses parklas. Küsimus puudutab parkimiskoha laiust. Parkimiskoht sai ostetud enne objekti valmimist, st koht sai valitud ehitusfirma joonise pealt. Kõik müügis olnud kohad olid sama hinnaga. Suuruste erinevustest juttu ei olnud. Hiljem, koha kasutamise käigus tuli välja, et parkimiskohad on erineva laiusega, ent hind on kohtadel sama. Nimelt, minu parkimiskoha laius on 235 cm, mis jääb ka soovituslikust oluliselt vaiksemaks. Teised kohad parklas on näiteks 230-270 cm.
Kokkuvõttes sooviksingi teada, kas kinnisvara müüja on minu kui ostja suhtes käitunud õigesti?

Lugupidamisega

Tere

2016. aastast (mingi seaduse muutumisega) ei pea KÜ juhatus aastaaruande esitamiseks üldkoosolekut kokku kutsuma. Vaid saavad ise ära kinnitada ja saata ära.
Millise uue seadusega see lubatud on?

Elan kahekorruselises kaheksa korteriga majas, kus on korteriühistu. Algselt on majas ainult kraanivee kanalisatsioon ja kuivkäimla. Ise elan teisel korrusel. Aastaid tagasi ehitati minu all olevasse korterisse elutuppa wc ja duširuum, mind sellest teavitamata. Sellega seoses paigaldati keldrisse eraldi kanalisatsioon. Ehituse käigus lähtuti ainult oma soovidest ja ei arvestatud sellega, et ülemine naaber võiks ka kunagi tahta omale wc korterisse ehitada. Ühistu põhikiri ütleb, et üldkoosoleku kirjaliku loata ei tohi ümber ehitada vee ja kanalisatsiooni süsteemi. Koosolekutel ei ole neid asju arutatud. Viimasel koosolekul tuli välja, et ümberehitusi on teinud peaaegu kõik esimese korruse elanikud. Kas selliseks asjaks peaks olema projekt või teiste korterite kirjalik nõusolek, et pärast oleks võimalik ka teise korruse elanikel liituda kanalisatsiooni süsteemiga? Praegu on kaasomandisse kuuluv kelder täis esimese korruse korteritest tulevaid torusid. Mida ma peaks ette võtma ja kuidas edasi talitama kui selline asi käib juhatuse nõusolekul?
Ette tänades

Tere!
Meil on väike kortermaja, kus on 7 korterit ja 1 äripind. Naaber, kes elab kõige ülemisel korrusel, ehitas ise käepärastest vahenditest oma rõduserva külge tõstukimehhanismi, millega ta ühisest hoovist 3.korrusele asju üles vinnab. Ilmselt ei viitsi ta autost või panipaigast vajaminevaid asju 3. korrusele tassida ja mõtles enda jaoks lahenduse välja. Ülejäänud majaelanikud selliseid võtteid ei harrasta ja jaksavad kolmandale korrusele asju viia. See isevalmistatud euroalus ei ripu kogu aeg maja küljes, vaid ta hoiab seda ühiskasutatavas rataste ja sporditarvete panipaigas, mis samuti pole kokku lepitud. Saan aru, et selliseid seadmeid ei tohiks ilma teiste kaasomanike ja vastava ametiasutuste nõusolekuta paigaldada ning vastava pädevustunnistuseta kasutada, kuigi ta väidab, et ta on kortermaja ehituse alusel mingi loa saanud. Meil notariaalses lepingus ega muu kokkuleppe alusel sellist asja kokku lepitud pole. Mida teha? Ei oska sellise asja peale tullagi, et keegi võiks oma rõdule lifti hakata ehitama. Isikuga rääkimine paraku ei aita, sest tegemist on välismaalasega ja ta on väga keerulise loomuga ja ta on ennegi omavolitsenud. Ma ei tea, millise ametiasutuse poole ja mille alusel pöörduda. Ma ei soovi, et minu kortermaja küljes oleks üldse mingi tõstuk - see on inetu, võib kahjustada maja fassaadi ja piirdeid ning võib-olla ka ohtlik.

Tere!
Meil on 30 korteriga korteriühistuga paneelmaja. Aastate jooksul on paljudes korterites omavoliliselt ja projektiväliselt lisatud radiaatoritele ribisid. Mõnes korteris on lausa topelt, st. ca 100% radiaatorite küttepindasid suurendatud. Kas on jätkuvalt õige küttearveid arvestada korteri pinna (ruutmeetrite) järgi? Samas on ka korterites olevad temperatuurid talviti väga erinevad. Kuidas saavutada normaalne ja õiglane projektijärgne olukord?
Majal on 20 keskkütte püstakut. Mõnedes püstakutes on muudetud 1-toru süsteem 2-süsteemseks. Kelle loal või nõusolekul on lubatud sellised süsteemi muutmised?

Kas korteriühistu saab tagasi küsida väidetavat krooni-aegset võlga korteri kolmandalt omanikult, mis polnud enne ühelgi kommunaalarvel kajastatud. Ja väidetaval see aasta võeti maha võlg.

Tere!
Kas põhikirjas olev sõnastus, et majanduskulude eest tasutakse “korteriomandi ruutmeetrite järgi” hõlmab ka kinnistusraamatusse kantud panipaiku ja garaažikohti või peaks see olema sõnastatud teisiti?

Tere!
Meie kortermajas on vanad liftid, mille igakuised hoolduskulud on väga suured. Nüüd plaanitakse liftid välja vahetada ja selleks laenu võtta. Minule kuulub korter hoone esimesel korrusel. Mul ei ole reaalselt võimalik lifti kasutada, kuna lifti sissepääs paikneb minu korteri kõrval ja mul ei ole sellega mitte kuhugi sõita. Kas on õigustatud, et lifti hoolduskulud ja nüüd ka uue laenu tagasimakse kulud on kõikidele korteriomanikele ühiselt kanda?