Korteriomandiõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas poole aasta jooksul ilmnenud probleemid korteriga on aluseks lepingu ülesütlemisele?09.06.2018

Tere,
Ostsin 6 kuud tagasi vanasse majja korteri, mis oli müügiks täielikult ümberehitatud ning korda tehtud. Müüja oli osaühing. Koheselt ilmnes, et vannitoas põrandaküte on valesti tehtud ning ei toimi vajalikul kombel. Nüüd aga ilmnes, et kui kasutada kanalisatsiooni, siis osa äravoolavast veest satub korteri allolevasse keldrisse. Korter on kindlustatud ning pean tõenäoliselt läbi kindlustuse parandama puudused, kuid kas mul on õigus müüjalt nõuda soodustust korteri hinnast või isegi lepingust üles öelda?
Lugupidamisega,

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere,
kui korter on puudusega, siis annab võlaõigusseadus ostjale
õiguse nõuda puuduse kõrvaldamist või muul viisil heastamist niivõrd, kuivõrd seda võib müüjalt mõistlikult oodata. Alternatiivseks võimaluseks on ostuhinna alandamine võrdeliselt puuduse kõrvaldamisega seotud kuluga.

Tehingu tühistamine tuleb tsiviilseadusti üldosa seaduse kohaselt kõne alla vaid juhul, kui leping on sõlmitud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas korteriühistu saab nõuda keskküttega liitumist, kui meie kütteseadmed on kantud kenasti ehitisregistrisse?05.06.2018

Tere! Kas korteriühistu saab nõuda keskküttega liitumist? Nimelt on neil plaan laenu võtta, et ära vahetada vee- ja küttetorud. Ning nüüd nad tahavad, et kõik korterid oleksid ühe süsteemi peal. Kas nõus peavad olema kõik korteriomanikud, ehk 100% häältest, või piisab 50% häältest? Me aga alles hiljuti ostsime selle korteri (korter ehitatud aastal 1987) ja kütmisvõimalusteks on kamin, elektriküte ja õhksoojuspump (kõik kantud ka ehitisregistrisse). Kui me ei ole nõus keskküttega, kas me siis tõesti peame tegema nii nagu nemad meilt nõuavad? Kas kütmisviisid pole enda valida? Ning kui peame liituma keskküttega, siis kes nüüd teeb vastavad kanded ehitisregistrisse? Kas ühistu ise?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, korterelamu küttesüsteemi ajakohasemaks muutmisel ja energiatõhususe suurendamisel, peab korteriomanike üldkoosolekul otsuse vastuvõtmise poolt olema üle poole kõigist häältest nende korteriomanike poolt, kellele kuulub üle poole kaasomandi osadest. Eeltoodu on sätestatud korteriomandi- ja korteriühistuseadustiku (KrtS) §-s 39.

Mis puutub ehitusregistrisse, siis on mõistlik eeldada, et selles olevate andmete õigsuse tagab korteriühistu. Seda enam, et uue küttesüsteemi rajamine eeldab ehitusloa olemaolu. Kuna aga ehitusseadustik paneb ainuvastutuse ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamise vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuete eest selle omanikule, siis on mõistlik selles küttesüsteemi ehitamise otsuse tegemisel veenduda.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas korteriühistu tohib otsustada, et parkimiskohtade eest maksaksid need, kes seda kasutavad mitte kõik?03.06.2018

Meie korteri kommunaalmaksed rehkendatakse korteri ruutmeetrite alusel. Garaažis asuvaid kasutuskorra alusel olevaid panipaiku ja parkimiskohti ei arveldada eraldi, ehk iga korteriomanik maksab üld- ja halduskulusid ainult oma korteri suuruse järgi vaatamata sellele kas tal on parkimiskohta. Kas korteriühistul on võimalik otsustada muuta arveldamist nii (ilma et iga omanik oleks nõus), et näiteks ainult inimesed, kes on endale parkimiskoha soetanud, peaks maksma selle eest parkimiskoha ruutmeetrite järgi, s.t parkimiskohtade omanikud peaksid järsku maksma selgelt rohkem?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, asjaõigusseaduse § 223 lg 1 kohaselt tasub kasutusvaldaja kasutusvalduse esemel lasuvad maksud ja võlaintressid ning koormatised, majandamis- ja muud kulud. Sama paragrahvi lõige 2 lisab, et, kui maksud, koormatised või kulutused on sisse nõutud omanikult, on kasutusvaldaja kohustatud talle need samas ulatuses hüvitama.
Eeltoodust tulenevalt on parkimiskohti kasutusvalduse kokkuleppe alusel kasutatavatel isikutel kohustus võtta osa korteriühistu majanduskulude kandmisest, mis on seotud parkimiskohtadega.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas on võimalik KÜ registrisse kanne tühistada, kuna põhikiri erineb totaalselt sellest, mis koosolekul arutatud sai?03.06.2018

Tere.
Korteriühistu asutamiskoosoleku tegelik protokoll erineb kapitaalselt registrisse kandmisel esitatud asutamiskoosoleku protokollist. Kadunud on ebamugav eriarvamus seoses elamu küttesüsteemiga, koosoleku protokollijana on alla kirjutanud hoopis teine kodanik jne. Kas on võimalik registrisse kanne tühistada?
Tänan

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, olukorras, kus korteriomandi- ja korteriühistuseadus sätestab, et korteriühistu otsused jõustuvad alates vastuvõtmisest (mitte registrikande tegemisest), ei oma protokolli registrisse esitamine õiguslikult muud, kui informeerimistähendust.
Eeltoodust tulenevalt tuleks tähelepanu pöörata vastuvõetud otsustele ning sellele, ka need on protokollitud õigesti. Kui vastus on ei, siis tuleks pöörduda kohtu poole ning paluda tuvastada otsuse tühisuse tuvastamist või kehtetuks tunnistamist.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas KÜ uuenenud juhatus peab valima uuesti esimehe ja tegevdirektori? 03.06.2018

Korteriühistu üldkoosolekul oli päevakorras juhatuse valimine. Valiti tagasi eelnevad liikmed. Valiti üks uus liige. Kas juhatus peab valima uuesti esimehe ja tegevdirektori? Üldkoosolekuga lõppesid vana juhatuse volitused sealhulgas esimehe ja tegevdirektori volitused? Tänan.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, korteriühistu juhatuse liikmete hulgast esimehe valimine, ei ole korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) kohaselt kohustuslik. Juhul, kui juhatuse liikmed valivad enda hulgast esimehe, siis lõpevad juhatuse esimehe volitused samal hetkel juhatuse liikme volitustega.
Viimatinimetatud volituste lõppemist ei muuda ka olukord, kus korteriomanike üldkoosolek otsustab juhatuse liikmete volitusi pikendada.
Samas erinevalt juhatuse esimehest ei ole tegevdirektori töölepingu kehtivus juhatuse liikmete vahetusest sõltuv.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas eksabikaasal on õigus mind suulisest kokkuleppest hoolimata ilma kohtuotsuseta tagaselja välja kirjutada?31.05.2018

Toimus lahutus ja oli suuline kokkulepe, et võin veel korteris elada kindla perioodi. Korter on eksabikaasal saadud kinkelepinguga ja peale minu ja tema on sinna sissekirjutatud ka meie alaealised lapsed. Lisaks olen mina puuduva töövõimega, kui see mingit tähtsust omab.
Kas eksabikaasal on õigus mind suulisest kokkuleppest (mille olemasolu ei saa tõestada) hoolimata ilma kohtuotsuseta tagaselja välja kirjutada ja hullemal juhul lihtsalt ukse taha jätta?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, Rahvastikuregistri elukoha teate, ehk nn sissekirjutuse, eesmärk on anda teada oma elukoha andmetest. Selline kohustus on kõigil Eesti elanikel. Rahvastikuregistri kanne ei anna korteris elamise õigust.

Eluruumi kasutamiseks vajaliku lepingu puudumisel võib eluruumi omanik nõuda eluruumi vabastamist. Juhul, kui isiku elukohaandmed rahvastikuregistris ei vasta tegelikkusele, siis saab eluruumi omanik taotleda ka Rahvastikuregistri registriandmete muutmist.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas majaühistu peab majandusaasta aruande esitama, kuna seoses korteriühistu tekkega võiks majaühistu registrist kustutada?30.05.2018

Majaühistul viimase kahe aasta aruanne esitamata. Vastavalt uuele korteriühistu seadusele on riik loonud kinnistule korteriühistu. Kas majaühistu peab üldse need takkajärgi esitama, kuna seoses korteriühistu tekkega võiks majaühistu nagunii registrist kustutada?

Aitäh!

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, eeldan, et majaühistu on tavaline mittetulundusühing, mille vajadus on seoses korteriühistu moodustamisega ära langenud. Sellisel juhul on tõepoolest mõistlik majaühistu likvideerida.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas korteriühistu tohib olla korteriomandi omanik?26.05.2018

Tere! Meie kortermajas asub üks eraldiseisev mitteeluruumist korteriomand, mis kuulub kinnistusraamatu andmetel korteriühistule (omanik KÜ). Ruumid on ühiskasutuseks suletud ja seda kasutab vaid ühistu esimees. Kas ja mis alusel tohib korteriühistu olla omanik? Kas sellised "ühisruumid" ei peaks kuuluma pigem kõigi korteriomanike kaasomandi osa hulka?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, kuigi korteriomandi omamine ei ole korteriühistu tegevuse eesmärgiga kooskõlas, siis ei ole korteri omamine korteriühistul keelatud.
Korteriomandi omandamise KÜ poolt ja selle kasutamise üle on õigustatud otsuseid tegema korteriomanike üldkoosolek.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas 10 korteriga ühistus piisab otsuste tegemisel häälte enamusest või on vajalik kõigi korteriomanike nõusolek? 23.05.2018

10-korteriga ühistus ei ole juhatuse valimine kohustuslik. Kas otsuste tegemisel piisab häälte enamusest või on vajalik kõigi korteriomanike nõusolek?

Aitäh!

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, tavapärase majandamise piiridesse (vt korteriomandi- ja korteriühistuseaduse paragrahv 35 lõige 2) jäävates küsimustes langetavad korteriomanikud otsuseid koosolekul osalevate korteriomanike lihthäälteenamusega.

Kui tegemist on kaasomandi muutmisega, selle kaasajastamisega või korteriühistuke laenu- või sellega sarnase kohustuse võtmisega, siis peavad otsuse poolt olema rohkem, kui pooled korteriomanikud, kellele kuulub üle poole kaasomandi esemest.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kes maksab maksud, kui mõned kuud väidetavalt korteris ei elata?23.05.2018

Omanikul ei ole paigaldatud korterisse veemõõtjat (Isikule on juhatus teinud pidevalt märkusi, et on vaja paigaldada veemõõtja, ta ei ole nõus seda tegema) ning sellepärast jagatakse ülejäänud ühistu vee kogus tema korterile. Mõni kuu ei ole üldse tarbimist näidata, teine kord jälle on. Korteris aga elab korteriomaniku ema, kes teatas, et ei ela aastas seitse kuud üldse korteris ning keeldub selle aja jooksul ka tasuma vee, üldelektri ja prügi eest. See, kas ta on teatatud aja jooksul korteris või mitte, on kontrollimatu fakt.
Põhikirja kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma kõik korteriomandi mõttelistel osadel lasuvad maksud temale kuuluva mõttelise osa suurusega.
Kuidas on korteriühistul seaduslikult õige käituda.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kohaselt kuuluvad kõik korteriomandiga seotud kulud (sh vesi, elekter, küte, prügivedu) korteriomanike vahel jagamisele vastavalt kaasomandi suurusele, sõltumata sellest, kas ja kuidas korteriomanik korterit kasutab. Seda põhimõtet saab muuta vaid põhikirjaga.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ