Äriõigus

Tegemist on pigem maksuõigusliku küsimusega. Juhul, kui osakapital oli sisse makstud samade osanike poolt kellele osakapitali vähendamisel osakapital tagastatakse, siis sissemaksega samas ulatuses osakapitali osanikele väljamaksmisel maksukohustust ei teki.

Äriühingu siseselt on juhatuse liikme tagasikutsumise otsus jõus alates hetkest, kui see tehti juhatuse liikmele teatavaks. Kolmandate isikute suhtes, kes ei pidanud äriühingu sisesest otsusest teadma, on juhatuse liikme tagasikutsumine jõus alates äriregistri kande tegemisest äriühingu B-kaardil. Seega juhul, kui juhatuse liige ei olnud tehingu tegemise ajal tema tagasikutsumisest teadlik, tegi ta tehingu õiguspäraselt. Juhul, kui juhatuse liige oli teadlik enda tagasikutsumisest, siis tegi ta tehingu oma volitusi ületades, kuid tehing on siiski jõus, kui tehingu teine pool ei teadnud, et juhatuse liige on tagasi kutsutud ja et juhatuse liikmel enam esindusõigust ei ole. Kui juhatuse liige ületas teadlikult oma volituste piire, siis hoolimata tehingu kehtivusest kolmanda isikuga, on äriühingul võimalik esitada süülise kahju tekitamise korral kahjunõue juhatuse liikme vastu.

Juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest enda määranud organile (nõukogule, osanike üldkoosolekule). Kui juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne muutub juhatuse liikme tagasikutsumise, tagasiastumise või ametiaja lõppemise tõttu ebaõigeks, siis tuleks juhatuse liikmel sellest kohe äriregistrit teavitada ning esitada äriregistrile teade enda poolt juhatusest tagasiastumise kohta. Kui registripidajal on andmeid tehtud kande ebaõigsuse kohta või kande puudumise kohta, võib ta teha vastavaid järelepärimisi. Kande ebaõigsuse või puudumise kindlakstegemisel teatab registripidaja sellest ettevõtjale, kelle avalduse alusel tulnuks kanne teha. Kui kahe nädala jooksul teatamisest ei ole kande tegemisele või parandamisele vastu vaieldud, teeb või parandab registripidaja kande ise.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse kohaselt on juriidilise isiku asukohaks tema juhatuse asukoht või juhatust asendava organi asukoht, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (§ 29 lg 1).

Äriseadustikus hoonestamata kinnistule äriühingu registreerimisele piiranguid ette nähtud ei ole. Eelkõige on äriregistris registreeritud aardessi puhul oluline, et aadressile saadetud post jõuaks äriühingule ka reaalselt kohale. Kui hoonestamata kinnistu puhul on äriühinguga posti teel suhtlus tagatud, siis ei tohiks siinkohal probleeme tekkida.

Kapitali muutmine eurodeks toimub ühtemoodi olenemata sellest, kas äriühingu omanikeks on eraisikud või juriidilised isikud. Osaühingut ja aktsiaseltsi esindavad juhatus ja juhatuse liikmed (äriseadustik § 1801 lg 1 ja § 307 lg 1). Esindusõigus kehtib kõikide tehingute tegemisel igale juhatuse liikmele, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad osaühingut või aktsiaseltsi mitmekesi või ühiselt. Seega juhul, kui äriühingu üheks omanikuks on teine äriühing, allkirjastab vastava omaniku otsuse omanikuks oleva äriühingu juhatuse liige.

Äriseadustiku § 306 lg 1 ja § 307 lg 1 tulenevalt esindavad aktsiaseltsi juhatuse liikmed. Nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust ja korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle (ÄS § 316). ÄS § 318 lg 4 kohaselt ei või nõukogu liikmeks olla aktsiseltsi juhatuse liige. Reeglina nõukogu liikmetel aktsiaseltsi esinduõigust ei ole. Antud situatsioonist ei nähtu, et nõukogu liikmel oleks äriühingu nimel tehingute tegemiseks olnud erivolitus ning seega võib järeldada, et nõukogu liige tegutses antud juhul ilma volituseta ning sõlmitud laenuleping on tühine. Oluline on märkida ka seda, et ÄS § 319 lg 4 kohaselt võib üldkoosoleku valitud nõukogu liikme sõltumata põhjusest igal ajal tagasi kutsuda.

Äriseadustiku §-i 135 lg 2 järgi ei vastuta osaühingu osanik isiklikult osaühingu kohustuste eest ning sama §-i lg 3 kohaselt vastutab osaühing ise oma kohustuste täitmise eest oma varaga.

Pankrotiseaduse (§ 108 lg 1, 2) kohaselt muutub pankroti korral võlgniku vara pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks.

Antud juhul muutub pankrotivaraks osaühingu vara, mis oli osaühingul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Seega rahuldatakse võlausaldajate nõuded osaühingu varast ja osanike isikliku vara arvelt nõudeid ei rahuldata.

Sellegi poolest on olemas ka reaalne võimalus, kus pankrotis äriühingul tekib endise omaniku või juhatuse liikme vastu nõue, kui nimetatud isiku tegevusega on äriühingule tekitatud süülist kahju (äriseadustiku § 187 ja § 188).

Reeglina aga omanik või juhatuse liige ettevõtte kohustuste eest oma isikliku varaga ei vastuta ning piiratud vastutusega äriühingute kaudu tegutsemise peamiseks eeliseks ja eesmärgiks ongi just omaniku vastutuse piiramine.

Äriseadustiku § 139 lg 1 p 2 sätestab, et osaühingu põhikirjas märgitakse osakapitali suurus, mis võib olla määratud kindla suurusena või miinimum- ja maksimumkapitalina, kusjuures miinimumkapitali suurus peab olema vähemalt 1/4 maksimumkapitali suurusest. Seega võib põhikirjas olla osakapitali suurus määratud nii kindla suurusena kui ka miinum- ja maksumumkapitalina. Valdaval enamusel juhtudest määrataksegi põhikirjas osakapitali suurus miinum- ja maksimumkapitalina, et seeläbi jätta võimalus osakapitali suurust vajadusel muuta põhikirjas määratud piirides ilma põhikirja eraldi muutmise vajaduseta.

Osakapitali täpne suurus määratakse aga sellisel juhul asutamisotsusega või hiljem selle muutmisel vastavasisulise osanike otsusega. Osakapitali täpne suurus kantakse osaühingu registriosa B-kaardile ning sealt on see alati kontrollitav.

Antud juhul on soovitatav muuta põhikirja selliselt, et määrata osakapitali suurus uuesti miinimum- ja maksumumkapitalina, kuid seda tuleb nüüd teha eurodes. Osakapitali uus täpne suurus tuleks määrata vastava osanike otsusega ning seejärel tuleks vastav osakapitali täpse suuruse muutmine kajastada Äriregistri kaudu ka osaühingu B-kaardil.

Kui isik on teovõimeline, siis piiranguid ei ole. Kui isiku teovõime on piiratud, siis ei või isik teha tehinguid (näiteks OÜ asutamine, omandamine vms), millises ulatuse on tema teovõime piiratud.

Samas ei või aga olla juhatuse liikmeks isik, kelle suhtes kohus on kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu, samuti isik, kellel on keelatud tegutseda samal tegevusalal, millel tegutseb äriühing, või kellel on keelatud olla juhatuse liige seaduse või kohtulahendi alusel.

Sellistele keerulistele olukordadele ei ole võimalik välja pakkuda ühte kindlat standartset lahendust. Samas aga on Äriseadustikus siiski mitmeid erinevaid võimalusi, mille kaudu oleks olukorra lahendamine põhimõtteliselt võimalik.

Näiteks sätestab Äriseadustiku § 184 lg 5, et juhul, kui osaühingul ei ole nõukogu, võivad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, mõjuval põhjusel nõuda juhatuse liikme tagasikutsumist kohtu poolt. Kohtusse pöördumise korral tuleb tõendada, et esineb mõjuv põhjus (näiteks äriühingu huvide selge kahjustamine juhatuse liikme poolt) juhatuse liikme tagasikutsumiseks. Seega on oma ülesandeid mittetäitev või äriühingu huve kahjustav juhatuse liige võimalik kohtu kaudu tagasi kutsuda.

Äriseadustiku § 167 lg 1 alusel võib kohus osaühingu hagi alusel osaniku osaühingust välja arvata, kui osanik on oma kohustuse mõjuva põhjuseta olulisel määral täitmata jätnud või on muul viisil osaühingu huve oluliselt kahjustanud ega ole kohustust täitnud ega kahjustamist lõpetanud, vaatamata ka osaühingu kirjalikule hoiatusele. Hagi osaniku väljaarvamiseks võivad osaühingu nimel esitada osanikud, kelle osadega on esindatud üle poole osakapitalist, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet. Seega on teatud juhtudel võimalik ka äriühingu huve kahjustav osanik äriühingust välja arvata.

Ühtlasi peab iga juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega ning juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Seega on võimalik kõik juhatuse liikme poolt tekitatud kahjud tema käest isiklikult sisse nõuda.