Äriõigus

Kui otsuses/protokollis on kirjavead, siis piisab, kui sama otsus vormistada uuesti korrektselt ning seega ei ole vaja otsust sisuliselt muuta. Kui otsuses/protokollis on sisulised puudused, siis on korrektne sama otsus võtta vastu uuesti uuel koosolekul. Antud juhul on kõige lihtsamalt võimalikud puudused kõrvaldada, kui esitada sama otsus/protokoll uuesti koos kaaskirjaga, milles selgitada, et osanikud otsustasid sama otsust/protokolli korrigeerida/täpsustada. Iga konkreetses asjas on soovitatav küsida täpsemat infot otse Äriregistri infotelefonilt, vt www.rik.ee, kuna täpsed tehnilised üksikasjad ei ole õigusaktide tasemel reguleeritud.

Osakapitali vähendamise otsust ei pea üldjuhul põhjendama. Kui osakapitali vähendamine toimuks näiteks lähima võimaliku summani eurodes, siis oleks kasulik otsust vastavasisuliselt põhjendada, sest sellisel juhul oleks osakapitali vähendamine kuni 2011 aasta lõpuni võimalik ilma riigilõivuta (17,90 eurot). Äriseadustiku § 200 lg 3 järgi loetakse osakapital vähendatuks kande tegemisel äriregistrisse. Seega tuleks korrektsuse huvides reaalse väljamakse tegemisega oodata kuni osakapitali vähendamise otsuse kandmiseni äriregistrisse.

Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 391 lg 1 järgi võib üks äriühing (ühendatav ühing) ühineda teise äriühinguga (ühendav ühing). ÄS § 478 lg 1 järgi võib ühe äriühingu ümber kujundada teist liiki äriühinguks, kuid erandina ei ole lubatud tulundusühistu ümberkujundamine ega tulundusühistuks ümberkujundamine. Seega on ÄS järgi ühinemised ja ümberkujundamised võimalikud vaid erinevate äriühingute vahel või ühest äriühingu vormist teise. ÄS § 2 lg 1 sätestab äriühingute liigid, mille kohaselt on äriühinguteks täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Füüsilisest isikust ettevõtja (edaspidi FIE) ei ole äriühing ÄS mõttes. Seega ei ole FIE'l võimalik ühineda ühegi äriühinguga ja samuti ei ole võimalik FIE't ümber kujundada ühekski äriühinguks. Soovi korral jätkata edaspidi tegutsemist läbi OÜ tuleks asutada uus OÜ ning vastavasisulist majandustegevust edaspidi lihtsalt teostada läbi OÜ. Kõik senised nõudeõigused on võimalik OÜ-le üle anda, kuid kõikide seniste kohustuste eest jääb endiselt vastutama FIE. EAS-i starditoetuse osas palun uurige täpsemalt EAS-ist ja tutvuge infoga aadressil http://www.eas.ee/index.php/ettevotjale/alustamine/perioodi-2007-2013-stardi-ja-kasvutoetuse-programm/ueldjutt

Äriseadustik ei sätesta juhatuse liikmele otseselt konkurentsikeeldu peale isiku äriühingu juhatusest tagasikutsumist. Sellekohase piirangu saab sätestada juhatuse liikme lepingus, mida käesoleval juhul aga ei ole tehtud. Ärisaladuse hoidmise kohustus on juhatuse liikmel tähtajatult, mistõttu juhul, kui on võimalik tõendada äriühingule kahju tekitamist, saab vastavasisulise kahju ka juhatuse liikmelt sisse nõuda. Oluline on aga kahju nõudmise puhul jälgida, kas kahju tekkimise ja juhatuse liikme tegevuse vahel eksisteerib põhjuslik seos ja piisav tõendusmaterjal.

ÄS § 391 järgi äriühing (ühendatav ühing) võib ühineda teise äriühinguga (ühendav ühing). Seega saavad ÄS mõistes ühineda ainult äriühingud. ÄS § 2 lg 1 järgi on äriühinguks täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Seega ei ole FIE äriühing ÄS mõistes ning ei saa ka ühineda teise äriühinguga. FIE vara üleandmiseks OÜ-le tuleks kaaluda mittevaralist sissemaksu (ÄS § 142), kinget, müüki vms.

Nõukogu liikmete tasustamise korra ja tasu suuruse otsustab üldkoosolek (ÄS § 326 lg 1). Nimetatud korda ja tasu suurust saab muuta ainult üldkoosolek vastava otsuse alusel, mitte aktsiaseltsi juhatus omal algatusel. Seega ei saa juhatus ühelpoolselt otsustada ja loobuda nõukogu liikmetele tasu maksmisest. Antud juhul vajab ilmselt täpsustamist nõukogu liikmetele tasu maksmise metoodika, kuivõrd on muutunud ettevõttes palgasüsteem. Eelduslikult oskab ettevõtte finantsjuht selles küsimuses teha vajalikud arvutused. Nõukogu liikmega ei pea olema sõlmitud kirjalikku lepingut. Tegemist on käsundiga, millist saab ja võib täita ka üldkoosoleku otsuse alusel. Juhul, kui isikuga nõukogu liikme leping sõlmitakse, määrab lepingu sõlmimiseks aktsiaseltsi esindaja üldkoosolek (ÄS § 298 lg 1 p 9).

Äriseadustiku § 185 sätestab juhatuse liikmele konkurentsikeelu, millest tulenevalt ei või juhatuse liige ilma osanike nõusolekuta, nõukogu olemasolul aga nõukogu nõusolekuta, olla füüsilisest isikust ettevõtjaks osaühingu tegevusalal, olla osaühinguga samal tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik või olla osaühinguga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui on tegemist ühte kontserni kuuluvate ühingutega. Seega üldjuhul ei või juhatuse liige ilma osanike või nõukogu nõusolekuta tegutseda teise äriühingu juhtorgani liikmena samas tegevusvaldkonnas. Erandiks on olukorrad, kus tegemist on samasse kontserni kuuluvate ettevõtetega (emaettevõte-tütarettevõte).

Kui juhatuse liikme tegevus on eeltoodud piirangutega vastuolus, võib osaühing nõuda juhatuse liikmelt keelatud tegevuse lõpetamist ja keelatud tegevusest saadud tulu üleandmist osaühingule, samuti kahju hüvitamist selles ulatuses, mis ületab sissenõutud tulu. Keelatud tegevuse lõpetamise ja keelatud tegevusest saadud tulu üleandmise nõude aegumistähtaeg on kolm kuud päevast, mil osaühing sai teada konkurentsikeelu rikkumisest, kuid mitte pikem kui kolm aastat konkurentsikeelu rikkumisest. Kahju hüvitamise nõudele kohaldatakse üldist aegumistähtaega.

Ühtlasi võib antud juhul täiendavalt olla tegemist ka osaühingu autoriõiguste rikkumisega ja sellest tuleneva kahju tekitamisega. Äriseadustiku §-i 186 lg 1 järgi on juhatuse liikmetel ühtlasi kohustus hoida osaühingu ärisaladust.

Äriseadustiku § 187 sätestab, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikme vastu nõude esitamise aegumise tähtaeg on 5 aastat, kui osaühingu põhikirjas või juhatuse liikme lepingus ei ole sätestatud teisiti. Ühtlasi kannab ka osanik Äriseadustiku §-i 188 alusel vastutust enda poolt osaühingule, teisele osanikule või kolmandale isikule süüliselt tekitatud kahju eest. Seega võib olenevalt situatsiooni täpsetest asjaoludest olla antud juhul võimalik kahjunõuete esitamine kahju tekitanud juhatuse liikme või teatud juhtudel ka osaniku vastu.

50-50 osalusega Äriühingu osanike vahel erimeelsuste tekkimine on juriidiliselt väga keeruline situatsioon, sest sellise osaluse jaotuse puhul ei ole kummalgi osanikul iseseisvalt otsustusõigust ning sisuliselt muutub osaühingu juhtimine osanike tasemel võimatuks.

Olukorra lahendamise võimalused olenevad suuresti osaühingu põhikirjas ja olemasolu korral osanike lepingus sätestatust.

Kui antud juhul eeldada, et põhikiri vastab seaduse üldisele regulatsioonile ja osanike leping olukorra reguleerimiseks puudub, siis tuleks esimesena otsida situatsiooni ajutise lahendamise võimalusi osaühingu nõukogu või juhatuse kui madalamal seisvate organite tasemel. Eeldatavasti puudub antud juhul osaühingul ka nõukogu, mistõttu tuleks otsida olukorra ajutise lahendamise võimaluse juhatuse pädevuse raames.

Osaühingu hagi alusel võib kohus osaniku osaühingust välja arvata, kui osanik on oma kohustuse mõjuval põhjusel olulisel määral täitmata jätnud või on muul viisil osaühingu huve oluliselt kahjustanud ega ole kohustust täitnud ega kahjustamist lõpetanud, vaatamata ka osaühingu kirjalikule hoiatusele. Siinjuures on aga oluline märkida, et kuna vastava hagi saab esitada osaühing, keda esindab osaühingu juhatus, siis taandub vastava hagi esitamine tagasi sellele, kes on osaühingu juhatuse liige ning millisel viisil on ta valmis omaltpoolt olukorra lahendamisesse sekkuma.

Äriühingu juhatusel on lisaks veel mitmeid olulisi funktsioone äriühingu töö korraldamisel, sealhulgas õigus kutsuda kokku osanike koosolekuid, sõlmida/lõpetada osaühingu nimel lepinguid jms. Seega võib olukorra ajutine lahendamine olla võimalik kas nõukogu või juhatuse tasemel teatud hädavajalike otsuste vastuvõtmisega, mille juures saab aga määravaks asjaolu, kumma osaniku soovidega ühtivad juhatuse liikmete poolt juhatuse tasemel vastuvõetavad otsused. Juhatuse liikmete arv ja nende esindusõiguste piirid määravad ühtlasi ära selle, kas ja millises ulatuses on võimalik situatsiooni sellisel viisil ajutiselt lahendada.

Pikemas perspektiivis tuleb aga olukord siiski lahendada osanike tasemel ning olukorra lahendamise võimalused sõltuvad väga spetsiifiliselt antud osaühingu täpsest situatsioonist ja olukorrast ning erimeelsuse aluseks olevatest asjaoludest.

Näiteks juhul, kui mingi küsimuse otsustamiseks on seaduses sätestatud korras kokku kutsutud osanike koosolek ning üks osanikest jääb tulemata, siis on võimalik kokku kutsuda uus osanike koosolek, millisel on võimalik vastu võtta otsuseid olenemata teise osaniku mitteilmumisest. Osanike koosoleku kutsub üldjuhul kokku juhatus, kuid juhul, kui juhatus ei kutsu vähemalt 1/10 osanike nõudel koosolekut kokku hiljemalt 1 kuu jooksul, siis võivad vastavad osanikud kutsuda koosoleku ise kokku. Seega juhul, kui keegi osanikest muutub passiivseks, siis võib olukorrale leiduda lahendus korduvate koosolekute kokkukutsumisega ja otuste vastuvõtmisega ilma passiivse osanikuta.

Juhatuse liikme vahetusega seonduvates küsimustes on aga nõukogu puudumisel osanikel, kelle häältega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, õigus nõuda mõjuval põhjusel juhatuse liikme tagasikutsumist kohtu poolt. Mõjuvaks põhjuseks võib vastavalt olukorrale olla ka asjaolu, et juhatuse liige käitub vastuolus osaühingu huvidega, st teeb otsuseid, mis on osaühingule kahjulikud või jätab osaühingu jaoks vajalikud otsused tegemata. Kohus võib väljalangenud juhatuse liikme asemele määrata ka uue juhatuse liikme.

Abiks võib olla ka võimalus, et osanikel, kelle häältega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, õigus nõuda osaühingu juhtimise või varalise seisundiga seotud erikontrolli korraldamise otsustamist ja erikontrolli läbiviija määramist osanike otsusega. Kui osanikud erikontrolli läbiviimist ei otsusta, võivad vähemalt 1/10 osakapitalist esindavad osanikud nõuda erikontrolli korraldamist ja läbiviija määramist kohtu poolt. Selline erikontrolli läbiviimine võib anda selgust osaühingu juhtimises toimuva kohta ning aidata edaspidiste vaidluste lahendamisel.

Kokkuvõttes on aga igale olukorrale võimalik otsida lahendusi just antud olukorra ja osaühingu eripärasid arvestades ning üldiselt igal juhul sobivaid lahendusi osanikevahelise patiseisu lahendamiseks ei ole. Osanikevahelise patiseisu lahendamine võib kujuneda pikaajaliseks ning kulukaks ettevõtmiseks ning selliste olukordade vältimiseks on soovitatav vastavasisuliste olukordade lahendamine juba eelnevalt reguleerida osanike lepinguga.

Juriidilise isiku asukoht on tema juhatuse või juhatust asendava organi asukoht ning vastava asukoha võib äriõiguslikus mõttes vabalt valida. Juriidilise isiku asukoha valimisel ei oma tähtsust see, millisel õiguslikul alusel juriidiline isik vastavat aadressi kasutab (nt üüriõiguse alusel, omandiõiguse alusel vms). Eelkõige omab tähtsust see, et juriidilise isikuga oleks tema registrijärgse aadressi kaudu võimalik kontakteeruda. Juhul, kui juriidilise isiku aadressiks kasutatakse eluruumideks üüritud ruume, siis sõltub üürileandjalt vastava nõusoleku saamise vajadus üürileandja ja üürniku vahelistest õiguslikest suhetest (lepingust). Kui pooltevaheline leping nimetatud küsimust ei reguleeri, siis tuleb lähtuda seaduse üldregulatsioonist. Seaduse üldregulatsioon antud üksikküsimust aga ei reguleeri, kuid lubab teha sellise üldistuse, et mis pole keelatud ja mis ei saa kahjustada teise poole huve, see on lubatud. Antud juhul peaks eelkõige lähtuma just sellest, kas juriidilise isiku formaalseks aadressiks üüritud ruumide aadressi kasutamine kahjustab üürileandja huve. Kui antud tegevus üürileandja huve ei kahjusta, siis ei tohiks üürileandjal selles osas pretensioone tekkida. Olukorra lahendamiseks on aga alati soovitatav vastavat luba eelnevalt küsida, et hiljem mitte samasisulisse vaidlusesse sattuda.

Osaühingu minimaalseks osakapitaliks võib olla 2 500 eurot ja osa väikseimaks nimiväärtuseks saab olla üks euro. Kui osa nimiväärtus on suurem kui üks euro, peab see olema alati ühe euro täiskordne. Seega ei saa osaühingu uueks osakapitaliks ega osa nimiväärtuseks jääda komakohtadega arv ning osakapitali suuruseks võib olla antud juhul näiteks 3678 eurot. Osakapitali arvutamisel võib olla abiks äriregistri teabesüsteemis ja Eesti Väärtpaberikeskuse veebilehel asuvad osa- ja aktsiakapitali eurokalkulaatorid. Osakapitali ümberarvestamisel eurodesse tuleb täieeurodeks ümardamisel ühtlasi vastavalt vajadusele otsustada kas osakapitali suurendamine või vähendamine, järgides tavapärast kapitali suurendamise või vähendamise reeglistikku. Vastavas osaniku/osanike otsuses tuleb viidata osade nimiväärtuste ümberarvestamise tulemi ümardamisele ja selle õigusliku tähenduse puudumisele.

Valides osakapitali suurendamise võimaluse, on Teil kolm võimalust: maksta vahesumma rahas sisse, suurendada osakapitali fondiemissiooni teel või teha mitterahaline sissemakse. Äriregistrile esitatavale avaldusele tuleb lisada osaniku otsus ja koosoleku protokoll või hääletamisprotokoll ning põhikirja uus tekst. Rahalise sissemakse korral peab lisaks tegema vastavas summas sissemakse ja saama selle kohta pangalt tõendi, mis tuleb koos muude dokumentidega esitada äriregistrile. Fondiemissiooni korral tuleb esitada fondiemissiooni läbiviimise aluseks olnud majandusaasta aruanne. Mitterahalise sissemaksega tasumisel tuleb lisada sissemakse väärtust ja selle üleandmist tõendavad dokumendid. Kui osa on registreeritud väärtpaberite keskregistris, siis tuleb lisada ka väärtpaberite keskregistri tõend.