Äriõigus

Pankrotiavalduse saab esitada kas võlausaldaja või võlgnik ise ning sellest oleneb, millega peab avaldus olema sisustatud.

Võlausaldaja poolt kohtusse pankrotiavalduse esitamisel võlgniku vastu peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse ja samuti tõendama oma nõude olemasolu võlgniku vastu.

Võlgniku poolt ise kohtule pankrotiavalduse esitamisel peab võlgnik põhistama oma maksejõuetuse. Maksejõuetuse põhistamiseks lisab võlgnik pankrotiavaldusele seletuse maksejõuetuse põhjuse kohta ja võlanimekirja. Võlanimekirjas märgitakse võlgniku võlausaldajate nimed ja nende elu- või asukohad ning nende nõuded, samuti andmed võlgniku vara kohta.

Pankrotiavalduse esitamisel tuleb järgida nii sisuliselt kui ka vormiliselt pankrotiseaduses (https://www.riigiteataja.ee/akt/129062011014) ja tsiviilkohtumenetluse seadustikus (https://www.riigiteataja.ee/akt/128122011044) sätestatud nõudeid.

Osanikul ei ole kohustust endale kuuluva osaühingu kasuks töötada ning osanik võib olla endale kuuluva osaühingu reaalse majandustegevuse raames täiesti passiivne. Samuti ei ole ühelgi äriühingul keelatud osutada teenuseid teistele äriühingutele, kus töötab teenust osutava äriühingu osanik. Kindlasti tuleb aga selliste tehingute puhul jälgida, et tehingud toimuksid tavapärastel ja mõistlikel tingimustel, eriti kui tehingud toimuvad omavahel seotud isikute vahel.

Osaühingu lõpetamise otsustamine on võimalik 2/3 osanike nõusolekul. Antud juhul võivad esineda ka alused osaühingu sundlõpetamiseks, millisel juhul on ka osanikul võimalik vastavasisuline avaldus esitada.

Antud küsimus tuleks lahendada läbirääkimiste teel Maksuametiga kui täitemenetluses sissenõudjaks oleva isikuga. Sissenõudjal on võimalik täitemenetlus vajadusel peatada või lõpetada. Kindlasti aitaks maksuvõla ajatamisele kaasa võlgnevuse ositi tasumise reaalne alustamine.

Juhatuse liikme poolt oma tegevuse eest tasu saamine sõltub juhatuse liikme ja äriühingu vahelistest kokkulepetest. Juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord määratakse osanike otsusega, nõukogu olemasolul aga nõukogu otsusega. Osanikud või nõukogu peavad juhatuse liikme tasustamise korra ning tasude ja muude hüvede suuruse määramisel ning juhatuse liikmega lepingu sõlmimisel tagama, et juhatuse liikmele tehtavate maksete kogusumma oleks mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja äriühingu majandusliku olukorraga. Kui äriühingu majanduslik olukord halveneb oluliselt ja juhatuse liikmele määratud või temaga kokkulepitud tasude edasimaksmine või muude hüvede jätkuv võimaldamine oleks äriühingu suhtes äärmiselt ebaõiglane, võib äriühing nõuda tasude ja muude hüvede vähendamist.

Teie küsimus tasude maksmise kohta ilma riiklike maksude tasumiseta on maksuõiguslik küsimus. Üldiselt kohalduvad juhatuse liikmele makstavatele tasudele kõik samad riiklikud maksud nagu ka töötajatele makstavale palgale. Maksuvabasid väljamakseid on võimalik teha üldiselt samadel alustel kui töötajatele (nt teatud kulude hüvitamine teatud ulatuses, komandeeringurahad jms).

Äriseadustiku § 140(1) kehtib alates 01.01.2011 ja selle täpse tõlgendamise osas ühene selgus puudub. Samas aga vastava sätte Äriseadustikku toonud muutmiseseaduse eelnõu seletuskirja järgi ei ole ÄS § 140(1) eesmärgiks välistada mistahes väljamakseid osanikele, vaid sätte eesmärk on eelkõige välistada kasumi väljamaksmine kuni osakapitali sissemaksete tegemiseni. Eeltoodust tulenevalt on minu isiklik seisukoht selline, et laenulepingu alusel antud omanikulaenu võib osaühing osanikule õiguspäraselt tagastada ilma sattumata vastuolusse eelnimetatud sättega.

Osaniku vastutuse määratud ajaks osakapitali sissemakse mittetegemisel sätestab ÄS § 156 järgmiselt: Osanik, kes ei tasu oma osa või osa nimiväärtuse suurendamise eest õigeaegselt, on kohustatud maksma osaühingule viivist seaduses sätestatud ulatuses, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. See ei välista ega piira viivist ületava kahju hüvitamise nõude esitamist. Juhatus saadab maksega viivitavale osanikule teate nõudega tasuda makse kirjas näidatud tähtaja jooksul, märkides, et makse tasumata jätmisel kaotab osanik oma osa. Tasumise tähtaeg peab olema vähemalt üks kuu teate saatmisest. Kui osanik ei tasu puuduolevat summat teates nimetatud tähtaja jooksul, kaotab ta oma osa või osa suurendamise ja osaühingul on õigus võõrandada see teistele osanikele või kolmandatele isikutele. Osaniku tasutud summat või selle osa, mis ei ületa 1/5 nimiväärtusest, osanikule ei tagastata. Kui osa omandanud teine osanik ei tasu osa või osa nimiväärtuse suurendamise eest õigeaegselt, vastutab tema poolt osaühingule tasumata sissemakse eest osaühingu ees solidaarselt ka isik, kes kaotas osa või osa nimiväärtuse suurendamise. Kui sissemakse mittetegemisel ei võõranda osaühing osa teistele osanikele või kolmandatele isikutele, vastutavad puuduoleva sissemakse eest teised osanikud solidaarselt. Osanike omavahelistes suhetes vastutavad osanikud vastavalt oma osade nimiväärtustele.

Äriühingu osalusest ei ole võimalik lihtsalt niisama loobuda. Võimalik on kas oma osalus võõrandada või äriühing lõpetada (likvideerida). Osaühingu osa annab osanikule õiguse osaleda osaühingu juhtimises (läbi hääletamise osanike koosolekul) ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel. Äriühingu lõpetamine on võimalik osanike otsuse alusel, mille poolt peab üldjuhul olema antud vähemalt 2/3 koosolekul osalenute häältest. Juhul, kui teil on põhjust arvata, et äriühingu vara ei kasutata äriühingu majandustegevuseks või kasutatakse vastuolus äriühingu huvidega, siis tuleb kasutusele võtta õiguskaitsevahendid nimetatud olukorra lõpetamiseks. Võimalikud õiguskaitsevahendid olenevad juba konkreetsetest täpsetest asjaoludest, näiteks kelle otsuse alusel, millistele isikutele ning millistel tingimustel on äriühingu vara kasutada antud jms.

Lihtsustatud ja riigilõivuvaba osa- või aktsikapitali muutmise kord seoses eurole üleminekuga kehtib ümardamisel lähima euro täiskordseni olenemata täpsest matemaatilisest ümardamise põhimõttest ja olenemata sellest, kas ümardamine soovitakse ettevõtja valikul teha üles- või allapoole lähima täiskordse euroni.

Kasulikuks abimeheks on kindlasti Äriregistri eurokalkulaator, mis asub aadressil https://ariregister.rik.ee/eurocalc_oy.py

Kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse (Äriseadustik § 180 lg 5(1)).

Karistusseadustiku § 385 (1) järgi karistatakse seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise eest (ÄS § 180 lg 1 (5)) rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Seega on pankrotiavalduse tähtaegne mitteesitamine teatud juhtudel isegi kriminaalkorras karistatav.

Vastavalt Riigikohtu 28.10.2011 otsusele 3-1-1-49-11 ei saa aga püsiva maksejõuetuse ilmnemise aega tuvastada vaid raamatupidamislikult, vaid maksejõuetuse tekkimise aja tuvastamisel tuleb arvesse võtta kõiki objektiivseid asjaolusid.

Seega peab äriühingu juhatus objektiivselt hindama, kas äriühing on püsivalt maksejõuetu või mitte ning kui äriühing on tõesti püsivalt maksejõuetu, siis tuleb kohtule esitada võlgniku pankrotiavaldus 20 päeva jooksul.

Pankrotiseaduse § 4 lg 2 kohaselt esitatakse pankrotiavaldus kohtule võlgniku üldise kohtualluvuse järgi. Seejuures eeldatakse, et võlgniku asukohaks on üks aasta enne pankrotiavalduse esitamist äriregistris märgitud asukoht, kui ei tõendata, et võlgniku asukoht on mujal.

ÄS § 149 lg 1 osa teisele osanikule vabalt võõrandamise kohta on üldsäte ning kehtib juhul, kui täiendavad eriregulatsioonid põhikirjas puuduvad. ÄS 149 lg 3 järgi on võimalik sätestada põhikirjas erisätteid, mis ühel või teisel viisil osa võõrandamist piiravad. Põhikirjas erisätete puudumisel kohaldub ÄS § 149 lg 1 ning kui põhikirjas on täiendavaid erisätteid, siis tuleb juhinduda põhikirjas sätestatust. Seega on osa võõrandamise piiramine võimalik, kuid vastavad piirangud tuleks sätestada põhikirjas.