Äriõigus

Tere!
Üldjuhul pole vist võimalik firmal oma osasid osanikelt tagasi osta. Aga kui osanik soovib majanduslikel põhjustel ise oma osad tagasi müüa, siis peaks see vist lubatud olema. Konkreetset ostjat osanikul pole ja tundub, et ka teised osanikud ei soovi tema osalust välja osta.
Kuidas sellisel juhul osade tagasiost toimub? Kas osanik peaks juhatusele vabas vormis avalduse tegema, et soovib oma osad tagasi müüa? Kuna ostjaks pole ei kolmas isik ega ka teised osanikud, kas siis tehing peab ikkagi olema notariaalselt kinnitatud või piisab osanike otsusest ja muudatusest äriregistris?

Soovin teada, kas mul on õiguslik alus välja nõuda kahelt teiselt osanikult nende osa minu poolt tehtud investeeringust meie ühisele firmale.
Olukord on järgnev: kolmel inimesel on võrdne osalus firmas. Mina olen investeerinud 5000 eurot firma tegevuseks vajalikesse asjadesse. Kõik need asjad on deebetkaardiga ostetud ja tšekid on alles. Nüüd soovitakse firma tegevus ja koostöö lõpetada. Tegin ettepaneku kahele teisele osanikule jagada antud summa kolme vahel ära, kui me äritegevust enam ei jätka. Kaks teist osanikku vastasid, et nemad ei ole nõus ja neil ei ole seda raha maksta ning käisid ise välja selle variandi, et andku ma asi siis inkassosse. Nüüd uurin, kas on võimalik antud juhul inkassoteenust kasutada? Samas lepingut selle kohta pole, et kaks osanikku oleksid kohustatud maksma mõlemad 1/3 tagasi antud investeeritud 5000st eurost. Kas mul on üldse mingit õiguslikku alust firma asjadesse investeeritud rahast osa tagasi saada?

Situatsioon: Osaühing X ühendatakse aktsiaseltsiga Y. Kuidas koostada võimalikult detailne tegevuskava, mis annaks samm-sammult ülevaate protseduuridest, mida ja milliseks kuupäevaks peab tegema?

Tere,

Osaühingu üldkoosolek (01.november) kinnitab uue juhatuse liikme alates 05.novembrist.

1) Kas uus juhatuse liige võib osaühingu nimel tehinguid teha alates koosolekul määratud kuupäevast või alates äriregistris kande kinnitamise kuupäevast?
2) Kas juhatuse liikme lisamiseks on tarvis vastav avaldus notariaalselt kinnitada?

Tänan

Tere,
olen osaühingu ainuke osanik. Kas ma võin töötada mulle kuuluvas osaühingus töölepingu alusel ja kas sellisel puhul on mingeid kitsendusi või kohustusi?

Asutasin oma ettevõtte notari juures 16. novembril. Koos asutamisdokumentidega sain notarilt eeltäidetud maksekorralduse, millele tuginedes tasusin riigilõivu summas 140,60 € samal päeval, s.o. 16. novembril. 19. novembril laekus minu meiliaadressile kohtumäärus, mille kohaselt ei saa minu ettevõtet Äriregistris registreerida, sest ma ei ole maksnud riigilõivu summas 17,89 €. Pöördusin murega meili teel notari poole, kuid vastust ei saanud. Siis vastasin ise meili teel kohtunikuabile, millal ja kui palju ma riigilõivu juba tasunud olin. Vastuseks sain, et maksin valele kontole ja et nad kannavad selle summa ise ümber. Kui küsisin, miks määruses on erinev summa sellest, mille juba maksnud olin, sain napi vastuse, et see oli viga.
Nüüd näen, et Äriregistris on kohtumäärus üleval. Leian, et ma ei ole süüdi selles, et notar eksis viitenumbriga. Lisaks on kohtumääruses vigane summa. Peale selle ei ole Äriregistris ühtegi kannet selle kohta, et ma riigilõivu siiski õigeaegselt ettevõtte asutamise päeval tasusin. Pöördusin taas notari poole, et selles segaduses orienteeruda ja abi saada, kuid taas vastust pole saanud. Palun abi ja juhiseid selle kohta, mida võiksin teha, et olukorda lahendada.

Tere
Osaühingu ainuosanik suri ning ühing läks pärimisele. Ühing päriti kolme isiku poolt. Koostatud on ühingu osanike otsus, mille alusel antakse ühele osanikule juhatuse liikme staatus, et saaks täita kohustusi riigi ees (MTA-le deklaratsioonide esitamine, ühingu põhikirja muutmine jne).
Kõik oleks ilus ja kena, aga probleem selles, et ei saa allkirja ühelt osanikult (osa nimiväärtus 639). Tuleb välja, et ta pärimine toimus "kogemata", kuna arvas, et pärimisasjaks on ka kinnistu. Ühinguga tegemist aga ei soovi teha, lubas enda osa anda ühele osanikule, kuid pole seda seni teinud.
Hetkel allkirjastaksid kaks osanikku otsuse osanike häältearvuga 1917 (nimiväärtus 1278+639). Kas olen õigesti aru saanud, et kuna on üle poolte hääli, siis on otsus sellisel juhul vastu võetud?

Tere,
Soov on vabatahtlikult osaühingu tegevus lõpetada, mingeid võlanõudeid kellegil osaühingu vastu pole. Osaühingu kontole jääb mitte just väga märkimisväärne summa. Kas antud summa ja muu osaühingu vara jagatakse sellisel juhul osanike vahel vastavalt osanike osalusele?

Tere! Soovin osta osaühingu ja olla omanik, juhataja, töötaja ühes isikus. Kas kohtutäituril on mingi õigus nõuda raha firmalt omaniku eelnevalt eraisikuna tekkinud võlgade eest?

Osaühingu osalus jaotub 50:50 ning vaja on kokku kutsuda osanike koosolek. Üks osanikest viibib väljaspool Eestit. Osanike koosolek kutsutakse kokku, üks osanikest ei anna teada oma mitteilmumisest, ei saada ka oma esindajat. Osanike koosolek kutsutakse sama päevakorra ja arutust vajavate punktidega taas kokku. Üks osanikest taas ei ilmu kohale, ei anna teada oma mitteilmumisest, ei saada ka oma esindajat. Kas sellisel juhul on kohal viibival osanikul õigus võtta vastu otsuseid? Sealhulgas näiteks põhikirja muutmist ja juhatuse liikme tagasiastumist puudutavates küsimustes?