Äriõigus

Juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest enda määranud organile (nõukogu või üldkoosolek). Kui vastav teade nõukogule/üldkoosolekule esitada, siis sellega on äriühingusiseselt juhatuse liikme kohalt tagasiastumine toimunud ning juhatuse liige enam edasiste tehingute eest vastutama ei pea. Seega ei ole juhatuse liikme kohustuste lõppemine otseselt seotud Äriregistrisse vastavasisulise kande tegemisega. Äriregistri b-kaardil andmete muutmiseks tuleks aga siiski andmete õigsuse huvides täiendavalt esitada ka vastavasisuline avaldus Äriregistrile kande muutmiseks või teavitada Äriregistrit juhatuse liikme tagasiastumisest, mille tulemusena võib Äriregister ise ebaõige kande parandada.

Kui osaühingu osa ei ole registreeritud Eesti Väärtpaberite Keskregistris, siis peab osa võõrandamise tehing olema notariaalselt tõestatud. Seega tuleb osalusest 50% võõrandamiseks pöörduda notari poole ning notaribüroo valmistab ette vastava osa võõrandamise lepingu. Juhul, kui soov on sätestada osa võõrandamise lepingusse keerulisemaid eritingimusi, siis on soovitatav sellel teemal pidada eelnevalt nõu juristi või advokaadiga.

Kui ettevõte on Äriregistrist kustutatud, siis nimetatud äriühingu nimel enam ühtegi tehingut olemasoleval kujul teha ei saa, sest registrist kustutatud äriühingul puudub õigusvõime. Selleks, et äriühingusse jäänud vara saaks võõrandada, tuleb alustada ettevõtte likvideerimismenetlus. Kui pärast äriühingu registrist kustutamist ilmneb, et äriühingule jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. Vajalik on esitada kohtule avaldus ning tõendada, et äriühing on kustutatud, et äriühingul on endiselt alles vara ja seega on vajalik läbi viia likvideerimismenetlus. Kohtule esitatavatele avaldustele esitatavad nõuded on täpsemalt sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustikus https://www.riigiteataja.ee/akt/104072012019 ja dokumentide näidised leiab Kohtude internetilehelt http://www.kohus.ee/10294

Piiratud vastutusega äriühingu puhul (nt OÜ) ei vastuta äriühingu osanik isiklikult äriühingu kohustuste eest. Seega ei saa äriühingu kohustust automaatselt pidada osaniku kohustuseks ning osanik ei pea ruttama seda isiklikult tasuma. Osaniku staatusest on osanikul võimalik lahkuda näiteks oma osaluse müümise või kinkimisega mõnele teisele isikule, mis eeldab vastava isiku nõusolekut. Ühepoolselt endale kuuluvast osalusest lihtsalt loobuda võimalik ei ole.

Äriseadustiku § 11 lg 3 sätestab, et juhul, kui äriregistrisse on ärinimena või selle osana kantud sama füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi, mille registrisse kandmist taotletakse, peab kande taotleja oma ärinime täiendite lisamise või ärajätmisega selgelt eristatavaks muutma. Seega on nimetatud sättest tuletatav, et füüsilise isiku nime võib äriregistrisse üldjuhul ärinimena kanda, kui seda eelnevalt sinna juba kantud ei ole.

Samas ei või selline tegevus kindlasti minna vastuollu heade kommetega (ÄS § 12 lg 2 ja VÕS § ). Heade kommete vastuolu hindamine on paraku aga suures osas subjektiivse hinnangu küsimus, mistõttu peaks antud juhul teadma täpselt vaidlusalust nime ja selle registreerinud ettevõtte tegevust. Kindlasti omab vastava hinnangu andmisel tähtsust, kas vaidlusalune nimi on üldlevinud, tuntud, seostatav vastava ettevõtte tegevusega jms.

Kui nimetatud ettevõtte tegevus võib olla õigusvastane, siis on võimalik pöörduda kohtusse ning nõuda vastava õigusvastase tegevuse lõpetamist, sh nime kasutamise lõpetamist.

Kui MTÜ on registrist kustutatud, siis juriidiliselt nimetatud MTÜ-d enam ei eksisteeri ja nimetatud MTÜ vastu nõudeid enam esitada ei saa. Enne MTÜ kustutamist registripidaja poolt avaldatud teates teavitati ka kõiki võlausaldajaid sellest, et nad peaksid hiljemalt 6 kuu jooksul teavitama oma nõuetest MTÜ vastu ja soovi korral taotlema MTÜ likvideerimismenetluse algatamist. Mittetulundusühingu võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast mittetulundusühingu registrist kustutamist ette võtta üksnes juhul, kui registripidaja ennistab võlausaldaja jaoks likvideerimise taotlemise tähtaja tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete kohaselt. Seega üldjuhul võlausaldaja enam oma nõuet esitada ei saa ning MTÜ juhatus võib võlausaldajale saata ka samasisulise vastuse.

Kui füüsilisest isikust ettevõtja soovib kustutada enda kohta tehtud kande Äriregistrist, siis tuleb esitada Äriregistrile vastav avaldus. Avalduse saab esitada notari vahendusel ning samuti ka ilma notaritasuta ID-kaardiga E-Äriregistri kaudu. Füüsilisest isikust ettevõtja osas Äriregistri kande muutmise või täiendamise eest tasutakse riigilõivu 3,83 eurot.

Abikaasad teostavad ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi ühiselt, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kui abikaasad valitsevad ühisvara ühiselt, võivad nad sellega tehinguid teha ja varaga seotud õigusvaidlusi pidada ainult ühiselt või teise abikaasa nõusolekul. Kui üks abikaasa käsutab abikaasade ühisvara hulka kuuluvat vallasasja või õigust, eeldatakse teise abikaasa nõusolekut. Abikaasa võib teise abikaasa nõusolekuta teha ühisvaraga tehinguid enda ja perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Seega üldiselt eeldatakse, et abikaasal on teise abikaasa nõusolek olemas ja kui tegemist on igapäevaste toimingutega, siis vastavat nõusolekut vaja ei ole. Abikaasa nõusolekuta ühisvara hulka kuuluvate esemetega tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui abikaasa, kelle nõusolekuta või osaluseta tehing tehti, selle hiljem heaks kiidab. Osa omandamise korral on üldine praktika selline, et sellisesse tehingusse abikaasat ei kaasata, kuid samas võib seda alati ka teha. Kui osa omandatakse näiteks ühisvara arvel, siis võib abikaasa nõusolek olla ka vajalik, kuigi osa omandamisest omandajatele täiendavaid kohustusi ei teki. Abikaasa tehingusse kaasamise vajadust on võimalik erinevate tehingute puhul erinevalt tõlgendada, mistõttu on hoolimata abikaasa nõusoleku üldisest eeldamisest riskide maandamiseks kindlam igapäevasest tegevusest väljuvatesse suurematesse tehingutesse kaasata ka abikaasa.

Juhatuse liikmed valitakse ja kutsutakse tagasi osanike poolt. Kui ühingul on nõukogu, valib ja kutsub juhatuse liikmed tagasi nõukogu. Juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda ka ise sõltumata põhjusest, teatades sellest enda määranud organile. Juhatuse liikme ülesannetest tagasiastumine ei muuda Teie seniseid õigusi ja kohustusi, kuid välistab edaspidise juhatuse liikme positsioonist tuleneva vastutuse.

Antud küsimusele vastamine eeldab täpsemat informatsiooni konkreetse võlatähe ja kogu eelnevalt toimunu kohta. Samas aga ei ole väga suure tõenäosusega enam võimalik midagi antud situatsioonis ette võtta seoses nõude aegumisega. Õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ja seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat arvates vastava nõude sissenõutavaks muutumisest. Seega on vaidlusalune nõue väga suure tõenäosusega aegunud ja seda ei ole enam võimalik maksma panna. Ammendava vastuse saamiseks on vajalik kogu situatsioonile teha põhjalikum õiguslik analüüs.