Äriõigus
Küsimus: Kaks juhatuse liiget, kuidas vastuolu lahendada?06.09.2011
Osaühingul on kaks võrdset juhatuse liiget, kes on ka osanikeks 37/63. Juhatuse liikmetel on õigus esindada osaühingut üksinda, juhatuse liikme lepinguid ei ole sõlmitud. Töö jaotamine toimub suuliselt ja kirjalikult ilma ametlikke koosolekuid kokku kustumata.
Juhatuse liige (JL) 37 peab alla kirjutama HMN toetuse lepingu, kuid leiab, et see on vastuolus firma huvidega juhatuse liikme (JL) 63 kahjuliku tegevuse tõttu (pidevalt ei pea tähtaegadest kinni, ei tule otsustamise langetamise nõupidamistele, käitub vastutustundetult nii firma kui klientide suhtes) ning ei soovi enda peale taolist vastutust võtta. JL 63 süüdistab JL 37 firma huvide rikkumises ning väidab, et JL-el 37 ei ole õigust peatada projekti, mis on viimase arvates liiga riskantseks saanud JL 63 tegude tõttu ning tõenäoliselt toob kahjumit nii firmale kui ka kolmandatele isikutele. Samuti on JL-me 37 tegevus takistatud, kuna JL 63 keeldub temaga suhtlemisest, jätkates aktiivset tegevust ja otsuselangetamist ilma JL 37 nõusoleku- ja läbirääkimiseta ning samas lubades kohtusse kaevata.
Kuidas olukorrale lahendus leida?
Osanikul 37 on piisavalt kirjavahetust (email, skype) osanikuga 63, kust on selgelt näha, et viimane ei pea tähtaegadest, ignoreerib kutseid nõupidamisele ja muu ülalnimetatu.
Juhatuse liige (JL) 37 peab alla kirjutama HMN toetuse lepingu, kuid leiab, et see on vastuolus firma huvidega juhatuse liikme (JL) 63 kahjuliku tegevuse tõttu (pidevalt ei pea tähtaegadest kinni, ei tule otsustamise langetamise nõupidamistele, käitub vastutustundetult nii firma kui klientide suhtes) ning ei soovi enda peale taolist vastutust võtta. JL 63 süüdistab JL 37 firma huvide rikkumises ning väidab, et JL-el 37 ei ole õigust peatada projekti, mis on viimase arvates liiga riskantseks saanud JL 63 tegude tõttu ning tõenäoliselt toob kahjumit nii firmale kui ka kolmandatele isikutele. Samuti on JL-me 37 tegevus takistatud, kuna JL 63 keeldub temaga suhtlemisest, jätkates aktiivset tegevust ja otsuselangetamist ilma JL 37 nõusoleku- ja läbirääkimiseta ning samas lubades kohtusse kaevata.
Kuidas olukorrale lahendus leida?
Osanikul 37 on piisavalt kirjavahetust (email, skype) osanikuga 63, kust on selgelt näha, et viimane ei pea tähtaegadest, ignoreerib kutseid nõupidamisele ja muu ülalnimetatu.
Vastus: Jüri Sirel, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/
Näiteks sätestab Äriseadustiku § 184 lg 5, et juhul, kui osaühingul ei ole nõukogu, võivad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, mõjuval põhjusel nõuda juhatuse liikme tagasikutsumist kohtu poolt. Kohtusse pöördumise korral tuleb tõendada, et esineb mõjuv põhjus (näiteks äriühingu huvide selge kahjustamine juhatuse liikme poolt) juhatuse liikme tagasikutsumiseks. Seega on oma ülesandeid mittetäitev või äriühingu huve kahjustav juhatuse liige võimalik kohtu kaudu tagasi kutsuda.
Äriseadustiku § 167 lg 1 alusel võib kohus osaühingu hagi alusel osaniku osaühingust välja arvata, kui osanik on oma kohustuse mõjuva põhjuseta olulisel määral täitmata jätnud või on muul viisil osaühingu huve oluliselt kahjustanud ega ole kohustust täitnud ega kahjustamist lõpetanud, vaatamata ka osaühingu kirjalikule hoiatusele. Hagi osaniku väljaarvamiseks võivad osaühingu nimel esitada osanikud, kelle osadega on esindatud üle poole osakapitalist, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet. Seega on teatud juhtudel võimalik ka äriühingu huve kahjustav osanik äriühingust välja arvata.
Ühtlasi peab iga juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega ning juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Seega on võimalik kõik juhatuse liikme poolt tekitatud kahjud tema käest isiklikult sisse nõuda.
- Prindi küsimus Saada sõbrale Tagasiside
- Õigus > Äriõigus