Tööõigus
Küsimus: Kas on õige, et minuga lõpetatakse tööleping, kui olin asendaja aga asendatav lapsehooldusepuhkusel töötaja ei tule enam tööle?09.02.2017
Tere! Olen tööle võetud tähtajalise lepinguga ja asendan lapsehoolduspuhkusel olevat töötajat. Hetkeseisuga olen nüüdseks ka ise lapsehoolduspuhkusel. Töötaja, kelle asemel tööl olin, ei tulnud tööle tagasi ja loobus töösuhtest. Kas on õige, et lõpetatakse ka minu tööleping?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Tähtajaline tööleping lõpeb tähtaja saabumisega vaatamata sellele, et töötaja on rasedus- ja sünnituspuhkusel või lapsehoolduspuhkusel. Tähtajalise töölepingu sõlmimisel on osapooled teadlikud suhte ajutisusest ning selle lõppemisest kokkulepitud tähtaja või sündmuse saabumisel.
Kui asendajaga sõlmitakse tööleping konkreetse töötaja asendamise ajaks, ei tähenda see asendatava töölepingu lõppemisel automaatselt asendaja töölepingu muutumist tähtajatuks töölepinguks. Kui asendatav tööle ei asu ja ütleb töösuhte lapsehoolduspuhkuse ajal üles, saabub asendaja lepingu lõppemise tähtaeg siis, kui asendatava töösuhe lõppeb.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas töötaja peab haiguslehe lõppedes naasma, kui lõpetas lepingu katseajal aga haigusleht lõpeb enne 15-päevast tähtaega?08.02.2017
Katseajal olev töötaja teatas peale kolme päeva tööl käimist sõnumiga, et annab lahkumisavalduse ja läheb haiguslehele. Samal päeval ka e-kirjaga töötaja poolne lepingu ülesütlemine saabus. Seega, kas saan õigesti aru, et alates lepingu ülesütlemise kuupäevast 15 päeva pean teda veel töötajana arvel hoidma? Kui aga töötaja töövõimetusleht lõpeb varem kui 15 päeva pärast, näiteks 10 päeva möödudes, siis kas tekib töötajal kohustus tulla tagasi tööle, kuni etteteatamistähtaja lõpuni? Ning kui ta seda ei tee, tekib tööandjal õigus nõuda hüvitist töö tegemata jätmise eest.
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Kui töötaja ütleb töösuhte katseajal üles, peab ta tõepoolest vähemalt 15 kalendripäeva ette teatama. Kui ta etteteatamisaja jooksul haiguslehel on, siis etteteatamisaeg selle võrra ei pikene ning töösuhe lõppeb avaldusse märgitud kuupäeval.
Küll aga kui tõepoolest töösuhe peaks lõppema 15. päeval ja töötaja haigusleht lõppeb enne kui töösuhe, peab ta haiguslehe lõppemise ja töösuhte lõppemise vahelisel ajal täitma oma töölepingust ja töölepingu seadusest tulenevaid kohustusi ehk tööd tegema. Kui tööandjale tekib töötaja kohustuste rikkumise tõttu kahju, on tööandjal võimalus nõuda tekkinud kahju hüvitamist.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas summeeritud tööajaga töötamisel pean graafikujärgsel riigipühal töötama või saan keeldud?08.02.2017
Tere
Töötan summeeritud tööajaga. Graafikujärgselt langevad osad tööpäevad ka riiklikele pühadele. Küsimus, kas on minul kui töötajal õigus keelduda riiklikel pühadel töötamine? Need, kes käivad tavapäraselt tööl (esmaspäevast reedeni), neil on see päev vaba. Samuti on neil päevadel kinni lasteaed-kool.
Töötan summeeritud tööajaga. Graafikujärgselt langevad osad tööpäevad ka riiklikele pühadele. Küsimus, kas on minul kui töötajal õigus keelduda riiklikel pühadel töötamine? Need, kes käivad tavapäraselt tööl (esmaspäevast reedeni), neil on see päev vaba. Samuti on neil päevadel kinni lasteaed-kool.
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Selgitan, et töötaja peab tegema tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal ning summeeritud tööaja rakendamisel vastavalt tööandja poolt koostatud tööajakavale. Tööajakava alusel töötamisel võivad tööpäevad langeda ka nädalavahetusele või riigipühadele. Riigipühal töötamine tuleb seetõttu täiendavalt ka hüvitada.
Töölepingu seaduse § 45 lg 2 kohaselt peab tööandja maksma töötajale riigipühal töötamise eest kahekordset töötasu. Samuti võib kokku leppida ka riigipühal töötamise hüvitamises vaba ajaga.
Seega kui töötate summeeritud tööajaga, siis peate paratamatult arvestama sellega, et tööpäevad võivad langeda ka riigipühadele või nädalavahetustele ning Teil pole alust töö tegemisest keeldumiseks.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas saan ametlikult varem töölt lahkuda, kui olen lapsehoolduspuhkusel töötaja asendaja?08.02.2017
Tere,
asendan töötajat, kes on lapsehoolduspuhkusel. Puhkusel olev töötaja peaks varsti tööle tagasi tulema - see selleks. Aga see on üks põhjusi, miks soovin töölt lahkuda. Leping on ilmselgelt tehtud tähtajaline ehk siis seniks kuni puhkusel olev töötaja tagasi tuleb (lepingus ei ole kirjas kuupäeva). Teatan ette 30 päeva. Kas peaks probleeme tekkima minu lahkumisavaldusega? Kas neil on õigus mind tööl kinni hoida nii kaua kui töötaja tagasi tuleb? Ma ise arvan, et mul on õigus lahkuda. Aga küsin kindluse mõttes :)
asendan töötajat, kes on lapsehoolduspuhkusel. Puhkusel olev töötaja peaks varsti tööle tagasi tulema - see selleks. Aga see on üks põhjusi, miks soovin töölt lahkuda. Leping on ilmselgelt tehtud tähtajaline ehk siis seniks kuni puhkusel olev töötaja tagasi tuleb (lepingus ei ole kirjas kuupäeva). Teatan ette 30 päeva. Kas peaks probleeme tekkima minu lahkumisavaldusega? Kas neil on õigus mind tööl kinni hoida nii kaua kui töötaja tagasi tuleb? Ma ise arvan, et mul on õigus lahkuda. Aga küsin kindluse mõttes :)
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Kui Teiega on sõlmitud tähtajaline tööleping teise töötaja asendamise ajaks, siis teadke, et Teil on võimalik töösuhe korraliselt üles öelda. Selline õigus tuleneb töölepingu seaduse § 85 lg-st 2.
Et töösuhet korrektselt üles öelda, peaksite tegema ülesütlemisavalduse (e-kiri, kiri, SMS vms), kusjuures etteteatamistähtaeg on 30 kalendripäeva. Töösuhte lõppemise kuupäev tasub märkida ka ülesütlemisavaldusse. Kui ütlete töösuhte korraliselt üles ning teatate vähemalt 30 kalendripäeva ette, ei saa keegi Teid n-ö kinni hoida. Töösuhe lõppeb avalduses märgitud kuupäeval.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas tööandja tohib saata töötajad rekonstrueerimise ajaks 6 kuuks sundpuhkusele, töötaja omal kulul?07.02.2017
Tere. Kevadel kavatsetakse alustada tööl 2 hoone ja staadioni rekonstrueerimisega, need tööd peaksid lõppema sügiseks. Seega vähemalt 6 kuud. Seoses sellega tahetakse meid saata puhkusele omal kulul. Kas on see võimalik ning kui ei, siis kuidas peab käituma tööandja.
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seadus loetleb erinevaid puhkuseliike, kusjuures seadus mainib ka kokkuleppel antavat tasustamata puhkust, mis nagu nimigi ütleb on kokkuleppeline. See tähendab, et tööandja ei saa töötajat saata tasustamata puhkusele vaid selles osas peavad pooled kokkuleppele jõudma.
Töölepingu seaduse (TLS) § 35 kohaselt kui tööandjal pole tööd anda, kuid töötaja on töö tegemiseks valmis, peab tööandja maksma keskmist töötasu. Kui see on pika aja vältel ebamõistlik, võib kõne alla tulla ka koondamine. See tähendab, et tööandja ütleb töötaja(te)ga töösuhte erakorraliselt üles kuna töö saab otsa (koondamine, TLS § 89 lg 1). Sellisel juhul peab tööandja kinni pidama etteteatamistähtaegadest (15, 30, 60 või 90 päeva) ning töötaja(te)le tuleb maksta ka koondamishüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30.
Küsimus: Kas peale 8 tunnist tööpäeva 4 tunni jooksul klientide kõnedele valmisolek on valveaega või ületunnitöö?07.02.2017
Tööandja soovib, et töötaja X oleks peale 8 tunnist tööpäeva klientidele kättesaadav telefonitsi peale tööaja lõppu 4 tundi, selleks, et klientide kõnedele vastata ning vajadusel asuda tööle organiseerima töötajaid Y, kes kliendi probleemi lahendaksid. Tavatööajal on kõnede vastuvõtmine ja tööde organiseerimine töötaja X põhitegevuseks.
Töölepinguseaduses on öeldud, et valveajal olev töötaja peab olema kättesaadav tööandjale, et vajadusel asuda täitma oma tööülesandeid.
Küsimus: kas klientide kõnesid, peale 8 tunnist tööpäeva, vastuvõttev töötaja X aega saab võtta kui valveaega või on see pigem ületunnitöö?
Töölepinguseaduses on öeldud, et valveajal olev töötaja peab olema kättesaadav tööandjale, et vajadusel asuda täitma oma tööülesandeid.
Küsimus: kas klientide kõnesid, peale 8 tunnist tööpäeva, vastuvõttev töötaja X aega saab võtta kui valveaega või on see pigem ületunnitöö?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Antud juhul oleneb vastus ennekõike asjaoludest ja sellest, kas ja kui palju ülesanded kattuvad tööajal ja valveajal. Lõpliku hinnangu saab anda töövaidluskomisjon või kohus.
Siiski selgitan, et valveaja kohaldamises tuleb pooltel kokku leppida. Kusjuures silmas tuleb pidada seda, et töötaja jaoks kahjulikumad kokkulepped on tühised. Kui lähtuda infost, et tegemist on sama tööga, mida töötaja teeb oma tööaja raames ja hinnanguliselt samasuguse töö intensiivsusega, siis on pigem tegemist ületunnitööga, sest töösisu on sama, mis tavapärasel tööajal.
Valveaja eesmärk ei ole see, et töötaja teeks oma tavapärast tööd pärast kokkulepitud tööaega. Eesmärgiks on see, et töötaja oleks tööandja jaoks vajadusel kättesaadav. Kui töötaja asub valveajal tööd tegema, on tegemist tööajaga.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30.
Küsimus: Kas mul on õigust saada palgalist puhkust, kui olen töötanud vähem kui aasta?06.02.2017
Tere!
Asusin tööle juulis ja olen töötanud seitse kuud. Nüüd on võimalus võtta puhkust, kuid öeldi, et enne tööaasta täitumist on võimalik saada vaid palgata puhkust. Nimelt pidi olema võimalus võtta puhkust kaks nädalat, kuid kui soovin puhata enne aasta täitumist, näiteks kevadel, on kahe nädalane puhkus palgata. Kas kõik on korrektne või peaksin saama puhkuseraha ka enne juulit?
Asusin tööle juulis ja olen töötanud seitse kuud. Nüüd on võimalus võtta puhkust, kuid öeldi, et enne tööaasta täitumist on võimalik saada vaid palgata puhkust. Nimelt pidi olema võimalus võtta puhkust kaks nädalat, kuid kui soovin puhata enne aasta täitumist, näiteks kevadel, on kahe nädalane puhkus palgata. Kas kõik on korrektne või peaksin saama puhkuseraha ka enne juulit?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Puhkuse andmist reguleerib töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 54. Eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva.
Tööle asumise kalendriaastal arvutatakse kalendriaastast lühema aja eest põhipuhkust võrdeliselt töötatud ajaga. Töötaja võib nõuda puhkust, kui ta on tööandja juures töötanud vähemalt kuus kuud (TLS § 68 lg 4). Viidatu ei keela siiski pooltevahelist kokkulepet puhkuse varasemaks kasutamiseks või kokkulepet väljatöötatust pikemas puhkuses.
Põhipuhkus tuleb kasutada kalendriaasta jooksul (TLS § 68 lg 5). Seega igal juhul võib tekkida võimalus, et töötaja puhkab puhkuse n-ö ette ära. Selleks ongi tööandjal võimalus TLS § 78 lg 3 kohaselt töötaja töölepingu lõppemisel tasaarvestada tasu väljatöötamata põhipuhkuse eest. Vastasel korral, kui puhkus tuleks välja teenida ja kohe ära kasutada, peaksid kõik töötajad kasutama puhkust detsembris. See ei ole aga seaduse eesmärgiga kooskõlas ja selline pole ka sätte mõte.
Seega kui töötaja tööle asumise aastal puhkust ära ei kasutanud, tekib tal aastanumbri vahetusel õigus nõuda puhkust nii eelmise aasta eest (arvestatakse tööle asumise ajast kuni aasta lõpuni) ning ka selle aasta eest 28 kalendripäeva. Põhipuhkuse eest tuleb maksta puhkusetasu.
Selgitan Teile ka seda, kuidas puhkust saab kasutada. Üldiselt valib tööandja, millal töötajad puhkavad. Selleks koostab tööandja puhkuste ajakava ning kinnitab selle hiljemalt märtsi lõpus. Puhkuste ajakavasse tuleb panna nii puhkusejääk eelmisest aastast kui ka puhkus selle aasta eest. Enne ajakava kinnitamist (1. jaanuarist kuni ajakava kinnitamiseni hiljemalt 31. märtsil) saab puhkust kasutada poolte kokkuleppel. Kui tööandja puhkuste ajakava ei koosta, on töötajal õigus jääda puhkusele 14 kalendripäevase etteteatamisega.
Põhipuhkust saavad endale sobival ajal ka enne puhkuste ajakava kinnitamist nõuda:
- naine vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust;
- mees vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;
- vanem, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last;
- vanem, kes kasvatab seitsme- kuni kümneaastast last, – lapse koolivaheajal;
- koolikohustuslik alaealine – koolivaheajal.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30.
Küsimus: Kuidas arvutada normtunde, kui töötaja viibis vahepeal isapuhkusel?06.02.2017
Tere,
On tekkinud küsimus normtundide arvutamise osas. Näiteks jaanuaris 2017 on 176 normtundi. Inimene viibis isapuhkusel 9 tööpäeva, kuid see inimene töötab graafiku alusel 3 tööl -3 vaba, vahetused on 10 tunnised. Seega tema tööpäevad olid 2-3-4.jaan, 8-9-10.jaan, 14-15-16.jaan. Sisuliselt inimest ei olnud tööl 2 kuni 16.jaan.
Kas normtundide arvutamiseks:
1) peab maha lahutama 176 tunnist iga tööpäeva (E-R) eest 8 tundi (ehk siis 8 x 11 tp = 88 tundi)?
2) või peab maha lahutama 8 tundi nende isapuhkusepäevade eest, mis sattuvad tööpäevale - ehk 2,3,4,9,10,16 jaan (8 X 6 tp =48 tundi)?
3) või peab maha lahutama see tundide arv, mis inimene oleks pidanud graafiku järgi töötama, ehk siis 10 x 9 tp = 90 tundi?
Ette tänades
On tekkinud küsimus normtundide arvutamise osas. Näiteks jaanuaris 2017 on 176 normtundi. Inimene viibis isapuhkusel 9 tööpäeva, kuid see inimene töötab graafiku alusel 3 tööl -3 vaba, vahetused on 10 tunnised. Seega tema tööpäevad olid 2-3-4.jaan, 8-9-10.jaan, 14-15-16.jaan. Sisuliselt inimest ei olnud tööl 2 kuni 16.jaan.
Kas normtundide arvutamiseks:
1) peab maha lahutama 176 tunnist iga tööpäeva (E-R) eest 8 tundi (ehk siis 8 x 11 tp = 88 tundi)?
2) või peab maha lahutama 8 tundi nende isapuhkusepäevade eest, mis sattuvad tööpäevale - ehk 2,3,4,9,10,16 jaan (8 X 6 tp =48 tundi)?
3) või peab maha lahutama see tundide arv, mis inimene oleks pidanud graafiku järgi töötama, ehk siis 10 x 9 tp = 90 tundi?
Ette tänades
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Isapuhkust antakse töötaja tööpäevades. Kui isapuhkust planeeriti töötaja graafikujärgsetel tööpäevadel, väheneb kalendaarne tööaeg graafikusse jäävate töötundide võrra. Ehk kui töötaja võttis isapuhkust oma tööpäevadel kokku üheksa päeva ning tema tööpäeva pikkuseks on 10 tundi, siis väheneb tema kalendaarne tööaeg 9 x 10 = 90 tunni võrra.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30.
Küsimus: Kas võin naasta tööle ja puhkuse hiljem välja võtta, kuna olin puhkuse ajal haige?06.02.2017
Tere. Pidin olema puhkusel alates 23 jaanuar - 19 veebruar. Olen aga töövõimetuslehel ja nüüd tean, töövõimetusleht lõpeb seisuga 5. veebruar. Sooviksin puhata nüüd 2 nädalat ja minna tööle varem planeeritud ajal, siis 20 veebruar ja puhata 2 saamata jäänud nädalat hiljem. Tööandja ütleb, et pean puhkama nüüd kõik 4 nädalat. Mul aga oli planeeritud jaanuari lõppu üks kursus, kuhu ei saanud haiguse tõttu minna ja uus kursus toimub aprillis ja seega sooviksingi puhkuse just sel ajal. Kuidas oleks õige käituda ja kas mul on õigus naasta tööle 20 veebruar ja puhata hiljem?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Kui töötaja jääb puhkuse ajal haigeks, tuleb puhkus katkestada, sest töötaja ei saa samaaegselt viibida puhkusel ja haiguslehel.
Kui haigusleht lõppeb, on töötajal õigus nõuda kasutamata jäänud puhkuseosa vahetult pärast haiguslehe lõppemist või kokkuleppel muul ajal. See tähendab, et seadus eeldab, et puhkust kasutatakse vahetult pärast haiguslehe lõppemist. Kui soovite kasutamata jäänud puhkuseosa kasutada muul ajal, peate tööandjaga kokkuleppele jõudma.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30.
Küsimus: Kas puhkust tohib anda kolmes järgus: 7 kalendripäeva kevadel, 7 kalendripäeva sügisel ja ülejäänud jõulude ajal?02.02.2017
Tere.
Meie firmas tahetakse puhkust anda kolmes järgus, esimene puhkus 7 kalendripäeva kevadel, teine 7 kalendripäeva sügisel ja ülejäänud jõulude ajal. Kas saab nii puhkust anda?
Meie firmas tahetakse puhkust anda kolmes järgus, esimene puhkus 7 kalendripäeva kevadel, teine 7 kalendripäeva sügisel ja ülejäänud jõulude ajal. Kas saab nii puhkust anda?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Tööandja võib töökorralduse reeglitega määratelda puhkuse osadeks jagamise tingimused, kuid lõplikult peavad pooled puhkuse osadeks jagamise osas ikka omavahel kokku leppima. Seadus eeldab, et puhkust kasutatakse ühes osas. See tähendab, et kui pooled pole jõudnud rahuldava kokkuleppeni puhkuse osadeks jagamise osas, tuleb puhkust kasutada ühes osas (vähemalt 28 kalendripäeva).
Üldiselt valib tööandja, millal töötajad puhkavad. Selleks koostab tööandja puhkuste ajakava ning kinnitab selle hiljemalt märtsi lõpus. Puhkuste ajakavasse võib tööandja valida küll töötajate puhkuse aja, kuid puhkust osadeks jagada ilma töötaja nõusolekuta ei saa. Kui tööandja puhkuste ajakava ei koosta, on töötajal õigus jääda puhkusele 14 kalendripäevase etteteatamisega. Ka siin tuleb silmas pidada, et töötaja saab puhkuse ära kasutada täies mahus (endale sobival ajal), kuid puhkuse osadeks jagamise osas tuleb kokkuleppele jõuda. Enne ajakava kinnitamist (1. jaanuarist kuni ajakava kinnitamiseni hiljemalt 31. märtsil) saab puhkust kasutada poolte kokkuleppel.
Põhipuhkust saavad endale sobival ajal ka enne puhkuste ajakava kinnitamist nõuda:
- naine vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust;
- mees vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;
- vanem, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last;
- alaealine koolivaheajal.
Seega kui tööandja on meeldevaldselt puhkuse osadeks jaganud, tuleb tööandjale teada anda, et soovite puhkus ühes osas.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30