Tööõigus
Küsimus: Kas mul on õigus keelduda tööülesandeid täitmast kui tööpäeva lühendati, aga teised tegurid olid soovituslikud?30.01.2018
Tere!
Olen 20 nädalat rase ja töötan suurköögis kokana. Tööpäevad algavad hommikul kell 5.00-16.30. Olin jaanuaris puhkusel ja viisin selle aja sees tööandjale kergemale tööle üleviimise lehe. Seal on kirjas, et keelatud on öötöö. Soovituslikud pole: sundasendid, pidev seistes töötamine, monotoonne töö, kiire töötempo, töötamine üksinda, vibratsiooniga seadmed, müra, töötamine tõmbetuules ja kõrgel/madalal temp. ,üle 3kg kaaluvate asjade tõstmine. Ülemus ütles, et saab kergemale tööle. Täna tööle minnes avastasin, et reaalselt pole minu töökoormust vähendatud, graafikus on lihtsalt samad töötunnid jagatud kuu lõikes 8-tunnisteks tööpäevadeks. Kõige rohkem teeb muret raskuste tõstmine. Tööandja arvates peaksin ise vaatama, kes ja kuna mul tõsta aitab. Ma ei taha olla ka teistele koormaks. Raskeid asju tuleb päevas tõsta pidevalt. Keskmised raskused mida tõstma pean on 5-13 kg. Kas mul on õigus keelduda tööülesandeid täitmast kui tööpäeva lühendati, aga teised tegurid olid soovituslikud?
Olen 20 nädalat rase ja töötan suurköögis kokana. Tööpäevad algavad hommikul kell 5.00-16.30. Olin jaanuaris puhkusel ja viisin selle aja sees tööandjale kergemale tööle üleviimise lehe. Seal on kirjas, et keelatud on öötöö. Soovituslikud pole: sundasendid, pidev seistes töötamine, monotoonne töö, kiire töötempo, töötamine üksinda, vibratsiooniga seadmed, müra, töötamine tõmbetuules ja kõrgel/madalal temp. ,üle 3kg kaaluvate asjade tõstmine. Ülemus ütles, et saab kergemale tööle. Täna tööle minnes avastasin, et reaalselt pole minu töökoormust vähendatud, graafikus on lihtsalt samad töötunnid jagatud kuu lõikes 8-tunnisteks tööpäevadeks. Kõige rohkem teeb muret raskuste tõstmine. Tööandja arvates peaksin ise vaatama, kes ja kuna mul tõsta aitab. Ma ei taha olla ka teistele koormaks. Raskeid asju tuleb päevas tõsta pidevalt. Keskmised raskused mida tõstma pean on 5-13 kg. Kas mul on õigus keelduda tööülesandeid täitmast kui tööpäeva lühendati, aga teised tegurid olid soovituslikud?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse (TLS) § 18 võib rase ning rasedus- ja sünnituspuhkuse õigust omav töötaja nõuda terviseseisundile vastavat tööd juhul, kui ta ei suuda kokkulepitud tööülesandeid täita.
Tööandja peab terviseseisundile vastava töö andmisel juhinduma töötaja esitatud arsti või ämmaemanda tõendist. Tõendist nähtuvad terviseseisundi tõttu töötamise piirangud või keelud ning võimaluse korral ettepanekud terviseseisundile vastavate töötingimuste kohta. Terviseseisundile vastavat tööd on töötajal õigus nõuda juhul, kui ta ei suuda kokkulepitud tööülesandeid täita. Näiteks võib rase keelduda raskuste teisaldamisest või sundasendis töötamisest või nõuda sobivat tööaja korraldust (keelduda öötööst või töötamisest vahetustega).
TLS § 18 lg 2 kohaselt kui tööandjal ei ole võimalik töötajale anda tema terviseseisundile vastavat tööd, võib töötaja tööülesannete täitmisest ajutiselt keelduda. Sel juhul makstakse töötajale hüvitist haiguslehe alusel ravikindlustusseaduse § 54 sätestatud tingimustel ja korras, st kui inimene on töölt vabastatud kergema töö puudumise tõttu, maksab haigekassa inimesele haigushüvitist alates töövabastuse 2. päevast, 70% määras arvutatuna eelmise kalendriaasta ühe kalendripäeva keskmisest tulust.
Kui tööandjal on võimalik rasedale kergemat tööd pakkuda, tööpäeva lühendada või teda teatud tööülesannete täitmisest vabastada, mis toob kaasa töötaja töötasu vähenemise, hüvitatakse töötajale haiguslehe alusel töötasu langus Haigekassa poolt.
Kui leiate, et tööandja töötingimuste kergendamine pole terviseseisundit arvestades piisav, siis palun konsulteerige oma arstiga, kas oleks mõistlik keelud ja soovitused ümber hinnata. Vastasel juhul kui tööandja on kergema töö pakkumisel arsti keeldudega arvestanud (soovitused ei ole ilmtingimata kohustuslikud), siis pole töötajal põhjust tööst keelduda. Seega ennekõike konsulteerige oma arstiga, kirjeldage kergendatud töötingimusi ja väljendage oma muret tööülesannete osas, mille täitmine otseselt keelatud pole, kuid mida peaks vältima.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas see on korrektne, kui tööle minnes on tööle asumise aja ja esimese palgapäeva vahe üle kuu aja?30.01.2018
Tere! Asusin tööle uues töökohas 22. jaanuaril. Leping on inglisekeelne (rahvusvaheline ettevõte) ja seal on kirjas “the salary shall be paid on a monthly basis latest until the last office day of each month for the previous month.”
Palgaseaduses on kirjas, et palka peab maksma vähemalt üks kord kuus. Enda lepingust saan sellest lausest aru, et ma saan esimese palga alles veebruari kuu viimasel tööpäeval ja seda ka jaanuaris nädal aega tehtud töö eest. Ja esimese täiskuu palga alles märtsi lõpus. Kas selline eelmainitud lause lepingust on korrektne või kas peaksin saama juba jaanuari kuu viimasel tööpäeval jaanuarikuu palga?
Lepingus oleva selle lause järgi oleks tööle asumise aja ja esimese palgapäeva vahe üle kuu aja.
Tänan ette!
Palgaseaduses on kirjas, et palka peab maksma vähemalt üks kord kuus. Enda lepingust saan sellest lausest aru, et ma saan esimese palga alles veebruari kuu viimasel tööpäeval ja seda ka jaanuaris nädal aega tehtud töö eest. Ja esimese täiskuu palga alles märtsi lõpus. Kas selline eelmainitud lause lepingust on korrektne või kas peaksin saama juba jaanuari kuu viimasel tööpäeval jaanuarikuu palga?
Lepingus oleva selle lause järgi oleks tööle asumise aja ja esimese palgapäeva vahe üle kuu aja.
Tänan ette!
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Kõigepealt täpsustan, et palgaseadus on kehtetu. Palga maksmist reguleerib alates 2009. aasta juulist töölepingu seadus (TLS). TLS § 33 lg 1 kohaselt maksab tööandja töötajale töötasu üks kord kuus, kui tasu maksmiseks ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega. Ennekõike on siin seadusandja pidanud silmas seda, et kahe palgapäeva vahele ei jääks rohkem kui üks kuu.
Pooled lepivad tööle asudes palgapäevas kokku. Praktikas võib ettevõttes palgapäevaks olla nii jooksva kuu lõpp kui ka näiteks järgneva kuu 5., 15.või viimane tööpäev. Palgapäev ei olene tööle asumise ajast vaid pooltevahelisest kokkuleppest, vastasel juhul saaksid kõik inimesed erinevatel kuupäevadel palka, aga ilmselgelt on see asutuse halduskoormuse mõttes ebamõistlik ja pole seaduse mõttega kooskõlas. Seega tööle asumisel võibki tekkida olukord, kus töötaja saab esimese palga tööle asumise hetkest pooleteise või lausa peaaegu kahe kuu pärast (nt asun tööle 1. veebruaril, aga ettevõtte palgapäev on järgmise kuu viimasel kuupäeval ehk 31. märtsil).
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas tootmishoonesse sisenemisel läbi pääsla tohib turvatöötaja kasutada alkomeetrit joobeseisundi määramiseks?30.01.2018
Kas tootmishoonesse sisenemisel läbi pääsla tohib turvatöötaja kasutada alkomeetrit joobeseisundi määramiseks? Küsin seda sellepärast, et minu nõudmistele esitada selle töö tegemiseks vajalikke dokumente ja muid tõendeid nad ei esita vaid "jahuvad" mingitest kokkulepetest tööandja ja turvafirma vahel. Kas see on õiguspärane ja seaduslik.
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Tööandjal on kohustus kõrvaldada töölt alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse mõju all olev töötaja (töötervishoiu ja tööohutuse seadus § 13 lg 1 p 15). Selle nõude eesmärk on ohutu töökeskkonna tagamine. Ka töölepingu seaduse § 28 lg 2 p 6 kohaselt on töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavate töötingimuste tagamine üks tööandja põhikohustustest.
Seega tööandja peab tagama ja võtma kasutusele meetmed, mis tagavad ohutu töökeskkonna nii töötajale endale ja kaastöötajatele.
Kahjuks aga ei reguleeri ükski seadus reegleid selle kohta, kas ja kuidas tööandja saaks tuvastada töötaja joobes olekut. Seejuures peab tööandja arvestama, et töötaja joobeseisundi tuvastamine on isikuandmete kaitse vaates töötaja tervisega seotud andmete ehk delikaatsete isikuandmete töötlemine ning seda tohib teha vaid töötaja nõusolekul või seaduses sätestatud juhul. Seega antud juhul on tööandja näinud ette töökorralduse igal hommikul enne töö tegemist puhuda alkomeetrisse. Kui töötaja on sellega nõustunud, siis on tegu igati korrektse kokkuleppega. Alkomeetrisse puhumise kõrval ei pea olema politsei- või meditsiinitöötajat. Olenevalt töökorraldusest võib olla õigus töötajat puhuma panna ettevõtte turvatöötajal.
Asjakohane on veel Andmekaitse Inspektsiooni juhis, kuidas töödelda isikuandmeid töösuhetes. Delikaatsete isikuandmete kohta antava nõusoleku kohta saate lugeda lk 14-16. Joobes oleku ja nõusoleku andmise ja võtmise kohta saate lugeda lk 46-48. Link juhendile on leitav siit:
http://www.aki.ee/sites/www.aki.ee/files/elfinder/article_files/Isikuandmed%20t%C3%B6%C3%B6suhetes%20juhendmaterjal26%2005%202014_0.pdf
Lisaküsimuste korral soovitan pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni poole e-kirja teel info@aki.ee või telefoni teel 6 274 144.
Küsimus: Kas on õigust tööandjalt tööle sõiduks kompensatsiooni küsida, kui ise ei juhi autot ja ühistransport ka ei liigu?30.01.2018
Tere.
Olen seda igati uurinud aga vastust konkreetselt pole saanud, sest kõikjal räägitakse ainult töösõitudest, ehk siis sõidupäeviku pidamisest, kui teen oma autoga tööandja juures sõite (näiteks kliendi juurde sõitmine). Kuid kuskilt tuli ka välja, et kui töölt koju ja kodust tööle on ebainimlik, siis on mul võimalus taotleda ka kompensatsioon tööle sõiduks ja koju sõiduks. Konkreetselt mul autoga sõites tööle on 8,3 km ja töölt koju 8,5 km, aga seda ainult tänu elukaaslasele, kuna ise ei oma juhilube, kuid kuna see on pannud meid päris tihti sellisesse olukorda, kus elukaaslane kaotab töötunde, kuna tuleb vahepeal mulle järgi ja viib koju. Hullem variantidest on see, kui pean näiteks kell 11 tööpäeva alustama, siis et elukaaslane ei peaks mitmeid kordi sõitma, viib lihtsalt mind varem töö juurde, kus ma siis ootan enda tööpäeva algust, aga omakorda see on väsitav kuna pean põhimõtteliselt iga hommik kell 6 ärkama. Olen uurinud ka ühistransporti, siis sellega on natukene kehvad lood kuna meie juures läheb ainult marsa ja marsa ei liigu hommikul vara, kui mu vahetus algab 6.45 ja kui lõpetan kell 22, ka siis ma ei saaks marsa peale. Ja kuna marsa peatus jääb minust tööle minnes 4 km kaugusele, mis numbrites pole palju, aga kuna see asub suure tee ääres siis sinna saamiseks pean lihtsalt topelt ringi tegema, kuna otse minna kahjuks ei saa. Olen siin vahepeal kasutanud taksot, kui ei ole tahtnud, et elukaaslane rahaliselt kaotaks, aga mina kaotan siis ikka aega kuna töökoht asub sellise kohapeal, et kui kutsun linnast takso siia, tulevad nad juba arvega, aga lähedal olevaid taksosi on vähe ja neid teinekord saab 3 tundi oodata ja arve läheb siis tõesti kui kohaliku takso võtan 5€ aga kui linnast kutsun siis 25€ + koju sõit 5€. Küsimus oleks kas mul on õigus tööandjalt üldse mingit kompensatsioon küsida?
Olen seda igati uurinud aga vastust konkreetselt pole saanud, sest kõikjal räägitakse ainult töösõitudest, ehk siis sõidupäeviku pidamisest, kui teen oma autoga tööandja juures sõite (näiteks kliendi juurde sõitmine). Kuid kuskilt tuli ka välja, et kui töölt koju ja kodust tööle on ebainimlik, siis on mul võimalus taotleda ka kompensatsioon tööle sõiduks ja koju sõiduks. Konkreetselt mul autoga sõites tööle on 8,3 km ja töölt koju 8,5 km, aga seda ainult tänu elukaaslasele, kuna ise ei oma juhilube, kuid kuna see on pannud meid päris tihti sellisesse olukorda, kus elukaaslane kaotab töötunde, kuna tuleb vahepeal mulle järgi ja viib koju. Hullem variantidest on see, kui pean näiteks kell 11 tööpäeva alustama, siis et elukaaslane ei peaks mitmeid kordi sõitma, viib lihtsalt mind varem töö juurde, kus ma siis ootan enda tööpäeva algust, aga omakorda see on väsitav kuna pean põhimõtteliselt iga hommik kell 6 ärkama. Olen uurinud ka ühistransporti, siis sellega on natukene kehvad lood kuna meie juures läheb ainult marsa ja marsa ei liigu hommikul vara, kui mu vahetus algab 6.45 ja kui lõpetan kell 22, ka siis ma ei saaks marsa peale. Ja kuna marsa peatus jääb minust tööle minnes 4 km kaugusele, mis numbrites pole palju, aga kuna see asub suure tee ääres siis sinna saamiseks pean lihtsalt topelt ringi tegema, kuna otse minna kahjuks ei saa. Olen siin vahepeal kasutanud taksot, kui ei ole tahtnud, et elukaaslane rahaliselt kaotaks, aga mina kaotan siis ikka aega kuna töökoht asub sellise kohapeal, et kui kutsun linnast takso siia, tulevad nad juba arvega, aga lähedal olevaid taksosi on vähe ja neid teinekord saab 3 tundi oodata ja arve läheb siis tõesti kui kohaliku takso võtan 5€ aga kui linnast kutsun siis 25€ + koju sõit 5€. Küsimus oleks kas mul on õigus tööandjalt üldse mingit kompensatsioon küsida?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Tööandjal ei ole kohustust töötaja tööle- ja kojusõitu hüvitada. Pooled võivad selles kokku leppida, kuid tööandjal kohustus seda teha pole. Töölepingu sõlmimisel lepivad pooled kokku töötamise kohas ning töötaja peab töötamise asukohaga (sh transpordivõimaluste ja kuludega) juba tööle asumisel arvestama.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kuidas peaks edasi käituma, kui tuuletõmbe tõttu on laos külm ja tööandja sooje tööriideid ei paku?26.01.2018
Tere!
Töötan transpordifirmas laomehena. Nüüd külmadega on lao terminali osas pidev külm tuuletõmme, kuna uksed on töö iseloomu tõttu pidevalt lahti. Sisetemperatuur on umbes +2, kui sedagi. Laos on küll küte, aga uste avades läheb soe kiirelt välja. Oleme laojuhilt küsinud talviseid riideid, aga pole neid aastaid saanud. Umbes 20 minutiga on sõrmed ja jalad läbikülmunud. Enda soojendamise võimalus on istudes lao wc-s või riietusruumis. Riietusruumis on põrandaküte mille laojuht pidevalt välja lülitab ja seega jalgade soojendamisega läheb kaua aega, kuna põrand on külm. Tööandja on andnud meile suvised tööjalatsid, mõne T-särgi, õhukesed suvised kindad ja õhukesed tööpüksid. Kütte kinnikeeramise põhjendus on, et on liiga palav. Samas ei meeldi ka laojuhile, kui ennast soojendada. Tema arvates ei ole külm, kuigi tema töötab kontoris ja tagalaos, kus ei tõmba tuul ega ole külm. Riiete kohta pole meile vastatud midagi. Me ei ole ka ise mingeid nõudmisi esitanud, aga valmistab nördimust, kui tingimused on nagu on ja siis ei meeldi ka veel, kui ennast soojendada. Kuidas peaks edasi käituma.
Töötan transpordifirmas laomehena. Nüüd külmadega on lao terminali osas pidev külm tuuletõmme, kuna uksed on töö iseloomu tõttu pidevalt lahti. Sisetemperatuur on umbes +2, kui sedagi. Laos on küll küte, aga uste avades läheb soe kiirelt välja. Oleme laojuhilt küsinud talviseid riideid, aga pole neid aastaid saanud. Umbes 20 minutiga on sõrmed ja jalad läbikülmunud. Enda soojendamise võimalus on istudes lao wc-s või riietusruumis. Riietusruumis on põrandaküte mille laojuht pidevalt välja lülitab ja seega jalgade soojendamisega läheb kaua aega, kuna põrand on külm. Tööandja on andnud meile suvised tööjalatsid, mõne T-särgi, õhukesed suvised kindad ja õhukesed tööpüksid. Kütte kinnikeeramise põhjendus on, et on liiga palav. Samas ei meeldi ka laojuhile, kui ennast soojendada. Tema arvates ei ole külm, kuigi tema töötab kontoris ja tagalaos, kus ei tõmba tuul ega ole külm. Riiete kohta pole meile vastatud midagi. Me ei ole ka ise mingeid nõudmisi esitanud, aga valmistab nördimust, kui tingimused on nagu on ja siis ei meeldi ka veel, kui ennast soojendada. Kuidas peaks edasi käituma.
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Tööandja kohustuseks on tagada, et tööruumid (sh olmeruumid) oleksid piisavalt soojustatud arvestades selles ruumis tehtavat tööd ja töötaja füüsilist koormust. Siseruumides on soovituslik tagada keskmise ja raske füüsilise töö (näiteks laotöö, tootmistöö, siseviimistlus) korral õhutemperatuur 15-20 kraadi. Juhul, kui sobiva temperatuuri tagamine ei ole võimalik peab töötaja töötajatele väljastama sobivad tööriided (soojad jope, püksid, kindad, müts ja jalanõud). Milliseid tööriideid vaja on, sõltub töö iseloomust.
Kui töötajad peavad külmades tingimustes töötama siis peab neil olema võimalus ennast puhkeruumis soojendada. See, kui töötajad saavad ennast soojendada ainult tualetis, ei ole aktsepteeritav.
Soovitame teil esmalt pöörduda ettevõtte töökeskkonnaspetsialisti poole ning teda probleemist teavitada. Soovitame pöörduda näiteks e-kirja teel, et teil oleks vajadusel hilisemalt võimalik pöördumist tõendada. Kui teie ettevõttes on valitud töökeskkonnavolinik (töötajate poolt valitud esindaja töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas), pöörduge ka tema poole.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas tööandjal on mingi kohustus teha sobiv graafik vanemale kel on väiksed lapsed?26.01.2018
Tere!
Olen hetkel sundseisus. Tööpäevad on mul 11-12 tunnised, aga kohe-kohe hakkavad minu kaks last lasteaias käima (üks laps on 3,5 aastane ja teine alles 1,6 aastane). Hetkel töögraafik ei võimalda neile üldse järgi minna, olen suht tihti 22-ni tööl. Enne oli mees lastega kodus ja sai vanemahüvitist, aga nüüd peab ka mees täiskohaga tööle minema ja ka tema tööpäevad on pikad. Tööandja ajab oma jonni ja ei taha mulle paremat graafikut anda (kuigi reaalselt on tal see võimalus), et ma saaksin lastele lasteaeda õhtul järgi minna. Kellegi teisele mul loota pole kes saaks õhtul mul lapsed lasteaiast ära võtta, nii et täiesti lootusetu seis. Tahtsingi siis küsida, et kas tööandjal on mingi kohustus anda vanemale, kel alles pisikesed lapsed, sobivam graafik, et vanem saaks ikka lapsed õhtul lasteaiast ära tuua? Või on tõesti sellised väikeste laste emad/isad sellises seisus, et kas käid nii nagu tööandja nõuab või lahku töölt. Töölt ära tulla ma ei taha iseenesest kuna uut tööd pole üldse lihtne leida, eriti kui kellaajast nii palju sõltun. Tänan juba ette ära Teid :)
Olen hetkel sundseisus. Tööpäevad on mul 11-12 tunnised, aga kohe-kohe hakkavad minu kaks last lasteaias käima (üks laps on 3,5 aastane ja teine alles 1,6 aastane). Hetkel töögraafik ei võimalda neile üldse järgi minna, olen suht tihti 22-ni tööl. Enne oli mees lastega kodus ja sai vanemahüvitist, aga nüüd peab ka mees täiskohaga tööle minema ja ka tema tööpäevad on pikad. Tööandja ajab oma jonni ja ei taha mulle paremat graafikut anda (kuigi reaalselt on tal see võimalus), et ma saaksin lastele lasteaeda õhtul järgi minna. Kellegi teisele mul loota pole kes saaks õhtul mul lapsed lasteaiast ära võtta, nii et täiesti lootusetu seis. Tahtsingi siis küsida, et kas tööandjal on mingi kohustus anda vanemale, kel alles pisikesed lapsed, sobivam graafik, et vanem saaks ikka lapsed õhtul lasteaiast ära tuua? Või on tõesti sellised väikeste laste emad/isad sellises seisus, et kas käid nii nagu tööandja nõuab või lahku töölt. Töölt ära tulla ma ei taha iseenesest kuna uut tööd pole üldse lihtne leida, eriti kui kellaajast nii palju sõltun. Tänan juba ette ära Teid :)
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seadus paraku otseselt ette tõepoolest ei näe, et väikelapsevanemaid peaks töökorralduse osas kuidagi erilisemalt kohtlema. Töölepingu seaduse kohaselt on tööaeg miski, milles pooled omavahel kokku lepivad ja seda saab üldjuhul muuta üksnes poolte kokkuleppel. Tööandja saab tööajakorraldust ühepoolselt muuta näiteks tööaja alguse ja lõpu osas, kuid töötajal nõudeõigust tööaja muutmiseks puudub.
See tähendab, et antud juhul peaksite tööandjaga siiski kokkuleppele saama. Selgitage oma olukorda ning paluge põhjendust, miks tööandjal pole võimalik tööaega teistmoodi korraldada. Võib-olla on tööajakorralduse muutmise võimalikkus üksnes näiline ning tegelikult tööandjal see võimalus puudub.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas raamatupidaja, kes peab palgast kinni kohtutäituritele summasid, peab ka mind teavitama, kellele kui palju läheb?26.01.2018
Tere.
Kas asutuse raamatupidaja, kes peab minu palgast kinni kohtutäituritele summasid, peab ka minule teavitama, kellele ja kui palju kinnipidamisi teostas? Terve eelmise aasta pidas raamatupidaja minu palgast kinni kohtutäiturite nõuete põhjal, aga minu küsimusele, kellele ja kui palju - ta ei vasta. Olen korduvalt esitanud talle küsimuse, aga ta ei vasta, ega loe ma ka palgalipikult, kellele summad kantud on.
Parimat
Kas asutuse raamatupidaja, kes peab minu palgast kinni kohtutäituritele summasid, peab ka minule teavitama, kellele ja kui palju kinnipidamisi teostas? Terve eelmise aasta pidas raamatupidaja minu palgast kinni kohtutäiturite nõuete põhjal, aga minu küsimusele, kellele ja kui palju - ta ei vasta. Olen korduvalt esitanud talle küsimuse, aga ta ei vasta, ega loe ma ka palgalipikult, kellele summad kantud on.
Parimat
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seadus ei reguleeri, mida peab palgateatis sisaldama. Küll aga kehtib töölepingu seaduses põhimõte, et kõik andmed peavad olema esitatud selgelt, heauskselt ja arusaadavalt.
Kui tööandja peab Teie töötasust kinni kohtutäiturite nõudeid, siis oleks loogiline, et nõuete suurus oleks kajastatud ka palgalehel. Küll aga ei tea ega peagi teadma raamatupidaja, kelle kasuks neid nõudeid kinni peetakse. Selle info saamiseks pöörduge kohtutäituri poole.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kuidas käituda kui töökohale tekkis ilma põhjuseta 2 lisakaamerat?24.01.2018
Töökohale tekkis ilma põhjuseta 2 lisakaamerat. Kuidas käituda?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Soovitan tutvuda minu eelneva vastusega: http://www.vastused.ee/loe/oigus/toooigus/17570/kas-tooandjal-oigus-iga.html.
Lisan, et mõistlik oleks tööandjalt järele küsida, mis on kaamerate eesmärk või miks need paigaldatud on. Kui tööandja selgitused Teid ei rahulda ja Te leiate, et Teie töökohas olevate valvekaamerate kasutamine on vastuolus isikuandmete kaitse seadusega, on Teil võimalik esitada Andmekaitse Inspektsioonile kaebus. Kaebuse näidisvormi leiate aadressilt: http://www.aki.ee/et/poordu-inspektsiooni-poole/kaebus. E-posti teel saadetud kaebus tuleb allkirjastada digitaalselt, lihtposti teel saadetud omakäeliselt.
Täiendavat informatsiooni soovitan lugeda juhendist lk 69-75 http://www.aki.ee/sites/www.aki.ee/files/elfinder/article_files/Isikuandmed%20t%C3%B6%C3%B6suhetes%20juhendmaterjal26%2005%202014_0.pdf ning lisaküsimuste korral kaamerate paigaldamise osas soovitan pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni poole e-kirja teel info@aki.ee või telefoni teel 6 274 144.
Küsimus: Kui pood müüakse teisele firmale, kas ma peaks siis koondamise saama?24.01.2018
Tere!
Selline olukord tööl, et omanik müüb poe maha. St. ta ütleb üles üürilepingud jne ning need antakse edasi järgmisele omanikule, kellel on oma firma. Ehk siis pood läheb üle teisele firmale. Kui sooviksin siin edasi töötada, siis lõpetataks minu tööleping praeguse firmaga ning sõlmiksin uue töölepingu uue firmaga (ei viida lihtsalt üle). Samas kui ei sooviks, siis ütles ülemus, et maksab lõpparve (ehk viimase palga ja puhkuserahad). Kas tegelikult peaks mul olema õigus koondamisele, kuna minu töökoht praeguses firmas likvideeritakse ja et ta eeldab lihtsalt, et olen tema kokkuleppega nõus?
Selline olukord tööl, et omanik müüb poe maha. St. ta ütleb üles üürilepingud jne ning need antakse edasi järgmisele omanikule, kellel on oma firma. Ehk siis pood läheb üle teisele firmale. Kui sooviksin siin edasi töötada, siis lõpetataks minu tööleping praeguse firmaga ning sõlmiksin uue töölepingu uue firmaga (ei viida lihtsalt üle). Samas kui ei sooviks, siis ütles ülemus, et maksab lõpparve (ehk viimase palga ja puhkuserahad). Kas tegelikult peaks mul olema õigus koondamisele, kuna minu töökoht praeguses firmas likvideeritakse ja et ta eeldab lihtsalt, et olen tema kokkuleppega nõus?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Eelduslikult kirjeldate tüüpilist üleminekut. Töölepingu seaduse (TLS) alusel kooskõlas võlaõigusseaduse § 180 lõikega 1 läheb ettevõte üle mis tahes õiguslikul alusel, mille raames lähevad üleandjalt omandajale üle ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ka ettevõttega seotud lepingud.
TLS § 112 lg 1 sätestab, et ettevõtte üleminekul lähevad töölepingud muutumatul kujul üle ettevõtte omandajale vastavalt võlaõigusseadusele, kui ettevõte jätkab sama või sarnast majandustegevust. Ettevõtte üleandjal ja omandajal on keelatud tööleping üles öelda ettevõtte ülemineku tõttu. Töölepingu lõpetamine saab toimuda ainult seaduses ettenähtud alustel (nt töötaja koondamine olukorras, kus ümberkorralduste tulemusena ei ole töötajatele enam võimalik tööd pakkuda).
Seega peaksid töötajate lepingud muutumatul kujul üle minema, lepinguid ei lõpetata ega uuesti ei sõlmita. Töö lõppemise või oluliste ümberkorralduste korral saame rääkida koondamisest. Poolte kokkuleppel töösuhte lõpetamine eeldab mõlema poole tahet.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas tohime oma palgast koleegidega avalikult rääkida või on see salastatud?18.01.2018
Tere! Meil on erinev tunnitasu aga tööd me teeme kõik ühtemoodi. Juhataja väitel me ei tohi oma palgast kolleegidega arutada, kui palju keegi saab, et see on sise-eeskirjades kirjas ja on karistatav. Kas tõesti me ei tohi oma palgast avalikult rääkida?
Tänud
Tänud
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse §-s 22 on sätestatud tööandja õigus määrata, millise teabe osas kehtib töötajal saladuse hoidmise kohustus töölepingu kehtivuse ajal ja pärast töösuhte lõppu. Eelkõige on selliseks saladuseks tööandja tootmis- või ärisaladus.
Antud paragrahvi töösuhtele kohaldades peab töötaja töölepingu kehtimise ajal hoidma saladuses talle seoses tööülesannete täitmisega teatavaks saanud asjaolusid, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi. Eelkõige on selliseks saladuseks tööandja tootmis- või ärisaladus. Töötaja töötasu või töötaja hariduse andmed ei ole üldjuhul ärisaladuse sisuks.
Kui töötaja saladuse hoidmise kohustust rikub, on tööandjal õigus nõuda leppetrahvi, kui selles on eelnevalt kokku lepitud.
Olgu öeldud, et töötaja kaitse on tagatud sellega, et tööandja õigustatud huvi olemasolu peab vaidluse korra tõendama tööandja. Ehk kui sellelt pinnalt tekib vaidlus, peab tööandja suutma tõendada, miks on töötaja töötasu saladuses hoidmine tööandjale vajalik.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).