Tööõigus

Lugupeetud pöörduja

Iga puhkuseliigi eesmärk on anda töötajale tööst vaba aega. Igal puhkusel on omakorda veel täpsustav eesmärk, nt õppepuhkuse eesmärk on anda töötajale tööst vaba aega, mil ta saaks keskenduda õpingutele, lapsepuhkuse eesmärk on anda töötajale tööst vaba aega lapsega koos ajaveetmiseks jne. Kui töötaja kasutab üht puhkust, nt põhipuhkkust, siis see tähendab, et tal on tööst vaba aeg ja töökohustusi ta täitma ei pea. Samaaegselt teise puhkuse andmine lisaaega töötajale ei anna. Töötaja saaks küll nimetatud aja eest rohkem tasu (samal ajal saaks põhi- ja õppepuhkusetasu), kuid puhkusetasu maksmise eesmärk ei ole töötasu suurendamine, vaid saamata jäänud töötasu korvamine aja eest, mil töötaja ei täida tööülesandeid.

Seega kahe puhkuse samaaegne kasutamine ei ole seadusega kooskõlas, sest puhkuse kasutamise eesmärk on anda töötajale tööst vaba aega, kuid kahe puhkuse samaaegne kasutamine ei anna lisaks rohkem aega.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 52 lg 2 kohaselt peab töötajale summeeritud tööaja arvestuse korral jääma seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähemalt 36 tundi järjestikust puhkeaega. See tähendab, et tööaega ei ole võimalik planeerida selliselt, et töötaja käib tööl seitsmel järjestikusel päeval, sest vastasel juhul pole täidetud iganädalase kohustuliku puhkeaja nõue.

Töötaja ja tööandja lepivad töölepingu kirjalikus dokumendis kokku töökoormuses (TLS § 5 lg 1 p 7). Kui töötaja ja tööandja lepivad kokku täistööajas, siis TLS § 28 lg 2 p 4 kohaselt peab tööandja tagama kokkulepitud tööaja. Samaaegselt peab olema tagatud ka seaduses sätestatud puhkeaeg. Seega kui kokku on lepitud täistööajas, siis tööandja peab töögraafiku koostama selliselt, kus on tagatud täistööajale vastavad töötunnid ning samaaegselt on täidetud ka kohustuslik puhkeaja nõue.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Kui puhkus ei ole märgitud puhkuste ajakavasse, siis töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 69 lg 3 kohaselt teatab töötaja puhkuse kasutamisest tööandjale 14 kalendripäeva ette kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-kiri, kiri vms). Tööandja saab puhkuse andmisest keelduda kui töötaja ei ole puhkuse kasutamisest kirjalikult ette teatanud vähemalt 14 kalendripäeva. TLS § 69 lg 5 kohaselt on tööandjal õigus puhkus katkestada või edasi lükata ettenägematu olulise töökorralduse hädavajaduse tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. Seega puhkuse katkestamiseks või edasilükkamiseks peab olema ettevõttes toimunud väga ootamatu olukord, mis võib tööandja varale tekitada kahju. Teise töötaja asendamine ei ole üldjuhul hädavajadus.

Kui tööandjal on alus puhkuse andmisest keeldumiseks (töötaja ei ole vähemalt 14 kalendripäeva kirjalikult ette teatanud või ettevõttes on hädavajaduse olukord), siis peab ta sellest töötajale teada andma. Kui nimetatud olukordi toimunud pole, on töötajal õigus jääda puhkusele.

Mis puudutab puhkuse avalduse tegemist paberkandjal ühes eksemplaris, siis tööandja pahatahtliku käitumise korral on võimalus, et töötaja ei suuda tõendada, et ta on korrektse puhkuseavalduse õigeaegselt teinud. Seetõttu tasuks puhkuseavaldus teha alati kahes eksemplaris, võtta tööandja allkiri kättesaamise kohta, saata avaldus e-kirja teel vms. E-kirja teel saadetud avaldus ei pea olema digitaalselt allkirjastatud, sest e-kiri on kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, kuid e-kiri peab olema saadetud aadressilt, kus töötaja isik on tuvastatav ning avaldusel on märgitud korrektselt, kes soovib puhkust kasutada.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seadus (edaspidi TLS) § 69 lg 7 p 4 annab vanemale, kes kasvatab seitsme- kuni kümneaastast last, õiguse kasutada põhipuhkust lapse koolivaheajal.

Lisaks selgitame täpsemalt põhipuhkuse andmise põhimõtteid. TLS § 69 lg 2 kohaselt koostab tööandja puhkuste ajakava iga kalendriaasta kohta ja teeb selle töötajale teatavaks kalendriaasta esimese kvartali jooksul ehk 31. märtsiks. Puhkuste ajakavasse märgitakse põhipuhkus ja kasutamata puhkus. Kui puhkuste ajakavasse on märgitud muud seaduses ettenähtud puhkused, siis antakse need vastavalt ajakavale. TLS § 69 lg 1 kohaselt määrab põhipuhkuse aja tööandja, arvestades töötajate soove, mis on mõistlikult ühitatavad tööandja ettevõtte huvidega. Samas tähele tuleb panna, et TLS § 68 lg 5 kohaselt antakse põhipuhkust osadena üksnes poolte kokkuleppel. Seega kui tööandja soovib puhkuse ajakavas määrata põhipuhkuse aega, siis saab ta seda teha kui põhipuhkust antakse ühes osas. Kui soovitakse põhipuhkust jagada osadeks, nt 14 + 7 + 7 + 7 kalendripäeva, siis selleks on tarvis saavutada töötajaga kokkulepe. Puhkuste ajakava koostamisel tuleb silmas pidada TLS § 69 lg 7 märgitud isikuid, kellel on õigus nõuda põhipuhkust endale sobival ajal (nt vanemad, kes kasvatavad seitsme- kuni kümneaastast last). Seega puhkuste graafiku koostamise ajal tuleb TLS § 69 lg-s 7 nimetatud isikutel oma põhipuhkuse soovitud aegadest teada anda. Tööandja peab neid arvesse võtma, seda nii juhul kui töötajad soovivad põhipuhkust ühes osas või mitmes.

Kui puhkuste ajakava on koostatud, siis seda saab muuta üksnes poolte kokkuleppel (TLS § 69 lg 4). Nt kui TLS § 69 lg-s 7 nimetatud isikud (nt lapsevanem, kes kasvatab seitsme- kuni kümneaastast last) ei ole oma põhipuhkuse kasutamise soovitud aegadest ajakava koostamisel teada andnud ning ajakava on kinnitatud, siis hiljem saavad töötajad, sh TLS § 69 lg-s 7 nimetatud töötajad puhkuste ajakavas kinnitatud puhkuste aegu muuta üksnes tööandja nõusolekul.

Kui puhkuste ajakava ei ole 31. märtsiks koostatud või mõni puhkus pole märgitud puhkuse ajakavasse, siis teatab töötaja puhkusele jäämisest 14 kalendripäeva ette (TLS § 69 lg 3).

Lisaks põhipuhkusele on lapsevanemal õigus lapsepuhkusele. TLS § 63 lg 1 kohaselt on lapse emal või isal on õigus igal kalendriaastal saada lapsepuhkust, mille eest tasutakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära alusel kolm tööpäeva, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last või kuus tööpäeva, kui tal on vähemalt kolm alla 14-aastast last või vähemalt üks alla kolmeaastane laps. TLS § 64 lg 1 kohaselt on lapse emal ja isal, kes kasvatab kuni 14-aastast last või kuni 18-aastast puudega last, õigus saada igal kalendriaastal kuni kümme tööpäeva tasustamata lapsepuhkust.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 67 lg 1 kohaselt on töötajal õigus saada õppepuhkust täiskasvanute koolituse seaduses (edaspidi TäKS) ettenähtud tingimustel ja korras.

Tööandjal on õigus keelduda õppepuhkuse andmisest järgmisel juhtudel:
1) Töötaja ei ole õppepuhkusele jäämisest teavitanud 14 kalendripäeva ette. Töötaja peab õppepuhkusele jäämisest teatama 14 kalendripäeva ette kirjalikus vormis kui õppepuhkus ei ole märgitud puhkuste ajakavasse (TLS § 69 lg 3, TäKS § 13 lg 6).
2) Töötaja soovib õppepuhkuse päeva või järjestikuseid õppepuhkuse päevi kasutada üksnes töötaja puhkepäevadel (TäKS § 14 lg 1). Näiteks kui töötaja tööpäevad on E-R, kuid ta soovib õppepuhkust kasutada üksnes L ja P, siis on tööandjal õigus keelduda. Samas kui töötaja kasutab õppepuhkust E-P (selle aja sisse jäävad nii tööpäevad kui vabad päevad), siis õppepuhkuse andmisest keelduda ei saa.
3) Töötaja õpingud on peatunud akadeemilise puhkuse tõttu. Tööandjal on õigus nõuda õppeasutuse teatist tasemeõppes osalemise kohta. Õppeasutuse teatises tehakse märge akadeemilisel puhkusel viibimise kohta. Erandiks on siis olukorrad, kus õpilane saab akadeemilisel puhkusel viibides läbida osasid aineid. Sellisel juhul õppepuhkuse andmisest ja tasu maksmisest keelduda ei saa (TäKS § 13 lg 2).
4) Tööandja võib õppepuhkuse katkestada või edasi lükata ettenägematu olulise töökorralduse hädavajaduse tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. Hädavajaduse all peetakse silmas nt veeõnnetust, kus on tööandja varale kahju tekkimise oht. Hädavajadus ei ole teise töötaja asendamine, sest kahju tekkimise ohtu tööandja varale ei ole. Lisaks ei ole tegemist ettenägematu olukorraga (TäKS § 14 lg 2, TLS § 69 lg 5).

Seega asjaolu, et mitu töötajat soovib samal ajal kasutada (õppe-, põhi-, lapse-, isa- vm) puhkust, ei saa olla aluseks puhkuse andmisest keeldumiseks. Kui õppepuhkus ei ole märgitud puhkuste ajakavasse, teatab töötaja kirjalikult puhkusele jäämisest 14 kalendripäeva ette. Kui tööandjal puudub seadusest tulenev aluse puhkuse andmisest keeldumisest, siis jääb töötaja vastavalt avaldusel märgitule puhkusele.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Töötasu võib koosneda erinevatest komponentidest (tunnitasu, protsentuaalne tasu käibelt, tükitöötasu jne). Töötasu erinevate komponentide, nt lisatasu ja tulemustasu puhul tuleb hinnata, kas makstav lisa-/tulemustasu on tööandja ühepoolselt määratav preemia või on tegemist töötasu osaga. Tööandja poolt ühepoolselt määratava lisatasuga on tegemist nt jõulupreemia maksmisel, mida makstakse üks kord aastas ja mille maksmist või mittemaksmist võib tööandja ühepoolselt muuta. Töötajal ei ole igakuiselt õigus nõuda tööandja poolt ühepoolselt makstavat preemiat.

Kui lisatasu/preemia/tulemustasu on tasu töö tegemise eest, siis üldjuhul on tegemist töötasu osaga. Töötasu ei saa tööandja ühepoolselt vähendada ega muuta. Lisaks võib vastavasisulise näite tuua Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-118-10, kus Riigikohus on asunud seisukohale, et tööandja (k.a ühepoolselt) kinnitatud tulemustasu maksmise juhend on tööandja kehtiva palgakorralduse osa ja see muutub töölepingu osaks.

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 12 kohaselt saab töölepingu tingimusi, eelkõige töötasu, tööülesandeid, töötamise asukohta ja töökoormust, muuta üksnes poolte kokkuleppel. Seega tööandja võib igal ajahetkel teha töötajale ettepanekuid töötasu muutmiseks, kuid töötajal on õigus otsustada, kas ta nõustub tööandja ettepanekutega või mitte. Töötaja võib teha ka omapoolseid ettepanekuid. Kui töötaja keeldub, siis on tööandjal kohustus jätkata töötasu maksmist endistel tingimustel.

Lisatasu/tulemustasu maksmisel peavad olema väga selged kriteeriumid. Nt kui on kokku lepitud, et nt müües vähemalt 1000 euro eest tooteid, teenib töötaja 1% kasumist. Kui töötaja vähemalt 1000 euro eest tooteid ei müü, siis kehtestatud tulemustasu õigust saada ei ole. Samas kui kõik kriteeriumid tulemustasu saamiseks on täidetud, siis seda vähendada ei tohi.

Seega konkreetse vastuse andmiseks tuleb hinnata, milline on kokkulepe tulemustasu osas, millised on kehtestatud kriteeriumid. Seejärel tuleb hinnata, kas tegemist on töötasu vähendamisega TLS § 12 mõistes või ei ole töötaja täitnud kõiki tulemustasu saamise kriteeriumeid. Meelevaldne (tulemus)tasu vähendamine ükskõik, millise rikkumise korral kui tasu saamise kriteeriumid on täidetud, ei ole lubatud.

Kui töötaja eksib millegi vastu oma tööülesannete täitmisel, siis on tööandjal õigus töötajat kirjalikult hoiatada.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Igaühe kodu on põhiseaduse § 33 kohaselt puutumatu. See tähendab seda, et kellegi eluruumi ei tohi ilma eluruumi valdaja nõusolekuta siseneda (v.a seaduses sätestatud juhud, nt kriminaalmenetluse käigus). Kuna Teie külastamiseks Teie kodus on kolleegil tarvis Teie luba, siis olukorras, kus Teil puudub soov, et kolleeg Teid külastaks, tuleb anda eitav vastus. Kuna kolleegi külla kutsumine või vastupidi selle keelamine, on Teie enda otsus, siis tuleb oma otsusest teada anda selgelt ja arusaadavalt. Selge ning eitava vastuse andmine on Teie õigus takistamaks kolleegil Teid külastamast.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 63 lg 1 kohaselt on emal või isal õigus igal kalendriaastal saada lapsepuhkust kolm tööpäeva, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last.

TLS ei sätesta, kas lapsepuhkuse peaks kasutama ühes osas (3 päeva järjest) või ühe päeva kaupa. Tegemist on eesmärgipärase puhkusega – eesmärk on anda vanemale rohkem aega lapsega koos veetmiseks. Kuigi töötaja ei pea andma tööandjale selgitusi puhkuse kasutamise kohta, siis on eelkõige töötaja enda otsustada, kuidas ta lapsepuhkuse päevad kasutab/veedab. Ühtlasi tähendab see seda, et töötaja võib lapsepuhkust kasutada nii ühes osas kui järjest.

Vastupidiselt põhipuhkusele, kus töötaja teenib põhipuhkust vastavalt töötatud ajale, siis lapsepuhkuse puhul ei ole puhkuse kasutamine ja välja teenimine seotud töötatud ajaga. Nt kui töötaja asub tööle poole aasta pealt, on tal sellegipoolest õigus kasutada kogu kalendriaasta eest ette nähtud lapsepuhkus (samas kui töötajal on ühe aasta jooksul järjestikuselt mitu tööandjat, siis ei saa ta iga tööandja juures kasutada kolme lapsepuhkuse päeva, vaid saab kasutada 3 lapsepuhkuse päeva terve kalendriaasta jooksul).

Tähele tuleb siiski panna, et töötajal on kohustus puhkusele jäämisest ette teatada vähemalt 14 kalendripäeva kirjalikus vormis (TLS § 69 lg 3).

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere!

Kui võtate kogu puhkuse enne rasedus- ja sünnituspuhkust välja, peate arvestama, et kasutate puhkust rohkem kui välja teenite ja jääte tööandjale n-ö võlgu selle. See tähendab seda, et töösuhte lõppemisel peate enamkasutatud puhkuse eest saadud puhkusetasu tööandjale tagasi maksma. Seega Teie enda otsustada - kas puhkate kogu puhkuse ära ja jääte tööandjale võlgu või kasutate tööandjaga kokkuleppel osa puhkusest, mille reaalselt sel aastal välja teenite ning võlga ei teki.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere!

Töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Seega kui Teil on kasutamata põhipuhkust, tuleb see tööandjal töösuhte lõppemisel puhkusehüvitise näol hüvitada.

Kui kasutasite puhkust, aga tööandja ei maksnud puhkusetasu, siis tuleb kõigepealt selgeks teha, kas kokkulepitud puhkus oli tasuline või tasuta. Kui kasutasite tasustatud puhkust, aga tööandja puhkusetasu ei maksnud, siis on Teil õigus nõuda tööandjalt saamata jäänud puhkusetasu ja võimalik, et ka puhkusehüvitist. Arvestuslikult teenib inimene (kes ei ole mh kasutanud tasustamata puhkust) kümne kuuga ligikaudu 23 puhkusepäeva, seega kui sellest ainult 14 puhkusepäeva ära kasutasite, jääb Teil töösuhte lõppemisel puhkusejääk, mis tuleb tööandjal hüvitada.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).