Tööõigus

Tere!

Tööinspektsiooni põhiülesanneteks on töökeskkonnapoliitika elluviimine, riiklik järelevalve töötervishoidu, tööohutust ja töösuhteid sätestavate õigusaktide nõuete töökeskkonnas täitmise üle, üldsuse, töötajate ja tööandjate teavitamine töökeskkonna ohtudest ning töövaidluste lahendamine kohtueelses töövaidlusorganis.

Tööinspektsioon ei vii läbi järelevalvet kohaliku omavalitsuse töötajate, ametnike jm teenistujate haridusnõuete üle.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere!

Täpselt nii nagu kirja ise alustate. Õppepuhkust saab võtta osade kaupa, see tähendab, et õppepuhkust saab võtta ka näiteks E-R perioodidena. Õppepuhkust kasutatakse kalendripäevades, st ka nädalavahetustel ja riigipühadel. Seega kui õppepuhkuse päev langeb riigipühale, siis on tegemist õppepuhkusepäevaga ning tööandja peab selle puhkusetasuga hüvitama.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere

Kui olete tööle asunud ilma lepinguta, siis see ei tähenda, et Teil ei oleks töösuhet. Töösuhe tekib tööle asumisega, see tähendab, et õigused ja kohustused laienevad mõlemale poolele olenemata kirjaliku lepingu olemasolust.

Töötajal on õigus töölepingu kirjalikku dokumenti nõuda. Kui töötaja on seda teinud, peab tööandja töölepingu kirjaliku dokumendi kahe nädala jooksul esitama.

Töösuhte päevapealt ülesütlemine eeldab erakorralist ülesütlemist, mis omakorda eeldab olulist rikkumist ja tööandja eelnevat hoiatamist. Tööle asumise esimesel neljal kuul on töösuhte ülesütlemisest etteteatamise aeg 15 kalendripäeva (katseajal ülesütlemine).

Mis puudutab lähetust, siis tööandjal on õigus töötajat lähetusse saata ka ilma kirjaliku lepingu olemasoluta. Üksnes siis, kui lähetus on üle 30 kalendripäeva, peab see olema kokku lepitud kirjalikult töölepingus. Lisaks ei tohi lähetusse saata ilma nõusolekuta alla 3-aastase lapse vanemat, rasedat ja alaealist.

Töösuhte ülesütlemine käib kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-kiri, kiri jne).

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere!

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 15 lg 2 p 1 kohaselt teeb töötaja kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi.

TLS § 5 lg 1 p 3 kohaselt peab töölepingus või sellega seotud dokumendis (töökorralduse reeglid, ametijuhend) sisalduma tööülesannete kirjeldus. Töösuhte käigus on tööandjal õigus nõuda töötajalt just sellist tööd, nagu tööülesannete kirjelduses on kokku lepitud (TLS § 17 lg 1) ja töötaja ei ole kohustatud tegema muud tööd (v.a. juhul, kui ülesande/korralduse täitmine tulenes hädavajadusest (TLS § 17 lg 4), s.o olukorras, kus on tõsine oht tööandja varale või muule hüvele kahju tekkimiseks).

Täiendavaid, töölepingu kirjalikus dokumendis loetlemata ülesandeid võib töötajale anda vaid poolte kokkuleppel (TLS § 12) ja töötajal on õigus keelduda täiendavate, töö iseloomust mittetulenevate tööülesannete täitmisest, kuna TLS § 17 lg 3 kohaselt ei pea töötaja täitma korraldust, mis ei ole seotud töölepinguga.

Kui töötaja nõustub täiendavate tööülesannete täitmisega, siis peavad pooled eraldi kokku leppima ka täiendavas tasus. Töölepingu seadus ei eelda, et kui töötaja täidab täiendavaid ülesandeid, siis peab ta automaatselt saama ka lisatasu. Seega jääb see poolte kokku leppida.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere!

Puhkuse eesmärk on anda töötajale lisaks igapäevasele ja iganädalasele puhkeajale täiendavat töövaba aega töövõime taastamiseks. Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 68 lg 5 alusel tuleb põhipuhkust kasutada kalendriaasta jooksul. Kasutamata puhkuseosa viiakse üle järgmisesse kalendriaastasse. Kasutamata jäänud puhkuseosa all peetakse silmas puhkust, mille väljavõtmist on takistanud kas ettevõtte hädavajadusest või töötaja isikust tulenev oluline põhjus.

TLS § 70 lg 3 kohaselt on tühine kokkulepe puhkuse hüvitamiseks raha või muude hüvedega töölepingu kestuse ajal. Keelu eesmärgiks on vältida ületöötamist ning pakkuda töötajale võimalust reeglipäraselt iga-aastaselt väljuda töörutiinist.

Väsinud töötaja kulutab sama töö tegemiseks rohkem aega, teeb sagedamini hiljem parandamist vajavaid vigu ning on loominguliselt vähem produktiivne. Samuti mõjutab ületöötamine mõjutab otseselt töötaja tervist. Ületöötamine põhjustab kõrget vererõhku, tööstressi (sh depressiooni), kehakaalu tõusu ja kõikvõimalikke muid tervisehädasid. Väsimus võib põhjustada ka tööõnnetusi ning kutsehaigestumisi.

Seetõttu on puhkuse kasutamine väga oluline. Puhanud töötaja on õnnelikum ja tervem ning ka tööandjal on rohkem kasu töötajast, kes on rahulolevam, produktiivsem ning töövõimelisem.

Kui töötaja ise puhkust ei vali või ei saa valida, määrab töötaja põhipuhkuse aja tööandja ning lisab selle puhkuste ajakavasse. Töötaja ei saa puhkusele jäämisest keelduda.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere!

Kui tööandja ei täida oma kohustusi, on töötajal võimalus võlaõigusseaduse alusel keelduda samuti omapoolsete kohustuste täitmisest kuni tööandja oma kohustused ära täidab. See eeldab aga tööandja eelnevat hoiatamist. Kindlasti ei saa mõistlikuks pidada seda, kui jääte lihtsalt üks päev ilma tööandjale teada andmata koju.

Seega esmase asjana oleks mõistlik teha tööandjale hoiatus, et kui tööandja oma kohustusi ei täida, lõpetate töö tegemise.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere!

Tööandjal on kohustus kõrvaldada töölt alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse mõju all olev töötaja (töötervishoiu ja tööohutuse seadus § 13 lg 1 p 15). Selle nõude eesmärk on ohutu töökeskkonna tagamine. Ka töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 28 lg 2 p 6 kohaselt on töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavate töötingimuste tagamine üks tööandja põhikohustustest.

Seega tööandja peab tagama ja võtma kasutusele meetmed, mis tagavad ohutu töökeskkonna nii töötajale endale, kaastöötajatele kui ka nt klientidele jne. Arvestades teatud tööde ohtlikkust (nt tootmine, bussijuhid jt), siis on tööandja soov olla kindel töötajate kainuses, mõistetav. Praktikas on joobe tuvastamise klausel juba tööle tulles töökorralduse reeglites kirjas.

Kui töötaja keeldub vaatamata asutusesiseselt kehtestatud reeglitele alkomeetrisse puhumast, võib keeldumist pidada töökorralduse rikkumiseks. Joobe kahtluse korral on tööandjal õigus kutsuda alkoholijoovet kontrollima politsei. Politseil on alkoholijoobe kontrollimiseks omad seaduses ettenähtud alused.

Lisaküsimuste korral soovitan pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni poole e-kirja teel info@aki.ee või telefoni teel 6 274 144.

Tere

Ettevõttes või asutuses saab praktikal olla vaid kahel juhul. Esiteks siis, kui kool saadab õpilase või üliõpilase omandatava kutse- või erialapraktikale ning teisel juhul siis, kui inimene on jäänud töötuks ja Töötukassa pakub tööturuteenusena tööpraktika võimalust. Kummalgi juhul praktikandile tasu pole ette nähtud.

Kui inimene asub praktikale väljaspool neid kahte võimalust, siis on eelduslikult tegemist töölepingulise suhtega (olenemata sellest, et seda kutsutakse praktikaks). Töölepingulises suhtes peab täistööajaga töötavale töötajale olema tagatud vähemalt töötasu alammäär, mis on 2,97 eurot tunnis või 500 eurot kuus.

Teenuse osutamise lepingute (nt käsundusleping, töövõtuleping jne) puhul mingit tasu miinimumi ette pole nähtud.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere!

Kõik oleneb sellest, mis on töötaja töökohana kokku lepitud. Kui töötamise koht on näiteks aadressi täpsusega, siis saab tööandja teise kohta tööle saata üksnes lähetuse raames. See tähendab, et tööandja peab kokkulepitud töökohast teise töökohta saates hüvitama töötajale mõistlikud kulud (nt sõidukulu).

Kui aga töötamise kohas on kokku lepitud omavalitsusüksuse täpsusega (nt Tallinn), siis peab töötaja olema valmis töötama Tallinna piires asuvates tehastes.

Seega oleneb kõik sellest, milline on töötamise koha kokkulepe ning arvestada tuleb võimalusega, et tööandja võib töötajat lähetada, kui saadab töötaja tööle asukohta, milles pole lepingus kokku lepitud (sh kulud hüvitades).

Iseküsimus on see, kas on mõistlik, et tööandja teatab päev varem ette, et töötaja peab järgmisel päeval teises kohas töötama.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere!

Töölepingu seadus § 35 sätestab, et tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü.

Seega kui Te ei kasuta puhkust või ei viibi muul seaduslikul alusel kodus (nt töövõimetus) ning olete töö tegemiseks valmis, on tööandjal kohustus selle aja eest maksta keskmist töötasu.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).