Tööõigus

Lugupeetud pöörduja

Töötaja ja tööandja lepivad töölepingu kirjalikus dokumendis kokku tööülesannetes ja töötasus. Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 15 lg 2 p 1 kohaselt teeb töötaja kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi. Seega töötajal on kohustus täita neid tööülesandeid, milles on kokku lepitud ja mis tulenevad töö iseloomust. Kui töötaja ja tööandja ei ole kokku leppinud uutes tööülesannetes, siis TLS § 17 lg 1 kohaselt peab tööandja korraldus olema seotud töölepingus ettenähtud tööülesandega. Vastasel juhul on töötajal õigus sellest keelduda.

Kuigi töötaja allub tööandja korraldustele, siis tuleb selgelt eristada tööandja seaduslikke ja ebaseaduslikke korraldusi. Kõik ülesanded, mida töötaja täidab tööandja heaks, loetakse tööaja hulka. Töötajal ei ole kohustust täitsa vabatahtlikult tööandja huvidest lähtuvaid ülesandeid.

Seega kokkuvõttes võib öelda, et kui Te täidate kokkulepitud tööülesandeid, siis saab tegemist olla üksnes tööajaga, mille eest makstakse töötasu. Töösuhte raames, kus tööandja teenib ettevõtlustulu, ei saa rääkida vabatahtlikust tööst.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Seadus seda ei reguleeri. Tavaliselt reguleeritakse sellised küsimused töökorralduse reeglites või kollektiivlepingutes. Kui kohas, kus töötate koristajana, ei ole kollektiivlepingut ega töökorralduse reegleid, peate lihtsalt paluma tööandjat, et ta võimaldaks Teile kas tasustatud või tasustamata puhkusepäevi.

Kui esitasite tööandjale avalduse töölepingu lõpetamiseks töötaja algatusel vähemalt 30 päeva ette, siis tööandja peab selle avalduse rahuldama vastavalt Teie avaldusele ehk siis tööleping lõppeb sellel kuupäeval, mis Te avaldusse märkisite.

Kui vahepealse aja jooksul jääte haigeks, siis peate vormistama haiguslehe. Võimalik, et tööleping lõpeb ajal, mil olete haiguslehel. Töötaja enda soovil töölepingu lõpetamise korral on see lubatud ja mingeid täiendavaid avaldusi Te tööandjale esitama ei pea.

Tere!

Palgaseadus ei kehti enam. Töötasu maksmist reguleerib alates 1. juulist 2009 töölepingu seadus.

Tööle asumisel lepivad tööandja ja töötaja kokku neile olulistes tingimustes nagu nt tööülesannetes, tööajas ja töötasus. Täiendavaid, töölepingu kirjalikus dokumendis loetlemata ülesandeid võib töötajale anda vaid poolte kokkuleppel ja töötajal on õigus keelduda täiendavate, töö iseloomust mittetulenevate tööülesannete täitmisest.

Töölepingu seadus ei reguleeri teise töötaja asendamise või lisaülesannete täitmise ja selle eest tasu maksmise korda, see on jäetud poolte kokkuleppe lahendada. Seega kui olete nõus lisaülesandeid täitma, ei tähenda see automaatselt lisatasu. Küll aga on Teil õigus tööandjale ettepanek teha, et täiendavate ülesannete täitmise eest soovite ka lisatasu. Kui tööandja sellega nõus pole, on Teil võimalus ka lisaülesannete täitmisest keelduda.

Seega ennekõike toimub lisatöö tegemine ja selle eest tasu maksmine kokkuleppel. Palun suhelge oma tööandjaga.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere!

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 28 lg 2 p 2 järgi on tööandja kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Kui tööandja oma kohustust rikub, võib töötajal tekkida võlaõigusseaduse alusel õigus keelduda töö tegemisest. Siinkohal teadmiseks, et ajal mil Te tööst keeldute, ei ole Teil õigust ka töötasule.

Tööandja ühepoolselt palgata puhkusele töötajat saata ei saa, see peab toimuda siiski kokkuleppel. Kui tööandjal pole tööd anda, aga töötaja on töötegemiseks valmis ning ei ole nõus tasustamata puhkusega, peab tööandja maksma töötajale selle aja eest keskmist töötasu.

Samuti on töötajal TLS § 91 lg 2 alusel õigus tööleping erakorraliselt üles öelda põhjusel, et tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega.

See, mis on oluline viivitamine, seadus ei täpsusta. Mõne inimese jaoks on oluline viivitamine üks päev või mõned nädalad, teise jaoks on olulise viivitamisega tegemist siis, kui on möödunud näiteks kuu või mitu. Hindama peate seda ise, arvestades sellega kaasnevaid asjaolusid, eelkõige arvestades võimaliku kahju tekkimist.

Enne töölepingu erakorralist ülesütlemist on vajalik tööandjale teha hoiatus. Hoiatusega tuleb pöörata tööandja tähelepanu probleemile ning nõuda rikkumise lõpetamist. Soovitavalt teha hoiatus kirjalikult, millega on hilisemas vaidluses võimalik tõendada tööandjale hoiatuse tegemist.

Kui Te leiate, et tööandjapoolne töötasu maksmisega viivitamine on oluline rikkumine ja töösuhte jätkumine pole seetõttu võimalik, samuti ei ole tööandja reageerinud Teie tehtud hoiatusele, on Teil võimalik tööleping erakorraliselt üles öelda esitades selleks tööandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavalduse (e-kiri, SMS, kiri). Avalduses tuleb ülesütlemist põhjendada (millist kahju töötasuga viivitamine tekitab ning miks ei ole võimalik töösuhet jätkata).

Kui töösuhe lõpeb, on tööandjal kohustus maksta töölepingu lõppemise päeval välja n-ö lõpparve (TLS § 84) ehk väljateenitud töötasu ning aegumata ja kasutamata jäänud põhipuhkuse hüvitis. Töölepingu erakorralisel ülesütlemisel on tööandjal kohustus lisaks lõpparvele maksta töötajale hüvitiseks kolme kuu keskmine töötasu (TLS § 100 lg 4).

Kindlasti tuleb silmas pidada, et kui tööandja vaidlustab erakorralise ülesütlemise, peab töötaja suutma põhjendada, milles seisneb tööandja kohustuse rikkumine. Kui kõiki asjaolusid arvestades vaidlusorgan leiab, et tegemist ei olnud erakorraliste asjaoludega, võidakse ülesütlemine tunnistada tühiseks ja tööandja võib nõuda töötajalt mõistlikku hüvitist.

Kui tööandja ei maksa Teile töötasu, saate Te saamata jäänud töötasu nõudega pöörduda töövaidlusorganisse (s.o kohus või töövaidluskomisjon). Töövaidluskomisjonile esitatava avalduse ja töövaidluskomisjonide kontaktid leiate Tööinspektsiooni kodulehelt: http://www.ti.ee/est/toosuhted-toovaidlus/toovaidluste-lahendamine/alates-2018a-saabunud-toovaidluste-lahendamine/.

Töötasuga viivitamise korral on töötajal õigus nõuda viivist. Viivise määr käesoleval hetkel on 8,0% aastas ehk ligikaudu 0,022% päevas.

Kui ettevõtte suhtes alustatakse pankrotimenetlust, tuleks oma nõuetega pöörduda pankrotihalduri poole.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere

Pauside kasutamine peaks olema reguleeritud tööandjapoolse töökorraldusega. Sh peaksid olema reeglid selle kohta, mis saab siis, kui töökohalt lahkute. Seega see on küsimus, mille peaksite tööandjale esitama.

Mis puudutab lõunapausi, siis töötaja peab saama hiljemalt kuue tunni töötamise järel vähemalt 30 minutit vaba aega (vaheaeg). Kui töötaja ei saa töö iseloomu tõttu töökohalt puhkamiseks ja einestamiseks lahkuda, peab tööandja tagama võimaluse puhata ja einestada töökohal. Igal juhul peab/peavad töötajale puhkepaus(id) olema tagatud.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere!

Töölepingu seadus näeb ette, et töötajale kohaldatakse neljakuulist katseaega tööle asumise päevast alates. Pooled võivad kokkuleppel katseaja ära jätta või seda lühendada. Antud juhul on teil tööandja juures teine töösuhe, kusjuures esimese ja teise töösuhte vahel on arvestatav paus, mille jooksul võib olla nii mõndagi muutunud. Seadus ei keela sellises olukorras uue katseaja kohaldamist. Uut katseaega ei saa kohaldada juhul kui näiteks ühe töösuhte raames vahetate vahepeal positsiooni vms.

Mis puudutab lepingu "pikendamist", siis selgitan, et tähtajalist lepingut ei saa sõlmida töötaja proovimise ajaks ehk katseajaks. Tähtajalise lepingu sõlmimiseks peab olema seadusest tulenev põhjus ehk nt ajutine töö, hooajatöö, ajutine töömahu suurenemine või asendamise vajadus. Seda enam, et tähtajalise töölepingu puhul saab katseaeg olla maksimaalselt pool tähtajalise lepingu kestusest, kuid mitte pikem kui neli kuud. Seega leping, mis on sõlmitud tähtajaliselt töötaja proovimiseks, on seaduse mõistes algusest peale tähtajatu.

Tööandja ja töötaja tõepoolest saavad mõlemad hinnata katseaja jooksul, kas töö või töötegija sobib ja töösuhte 15-päevase etteteatamisega üles öelda. Aga töötaja jaoks pole vahet, kuna ka pärast katseaega on tööandjal võimalus töötaja tööoskusi hinnata ja töösuhe nende puudumisel üles öelda. Katseaja rakendamine on töötajale pigem kasulik, kuna töötaja saab lühema etteteatamisega lahkuda (30 päeva asemel 15 päeva) ning katseajal ülesütlemine võib olla ka aluseks töötuskindlustushüvitise saamisel.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Doktoriõppes õppimiseks ei ole Te sõlminud töölepingut. Seega doktoriõpe ei allu töölepingu seadusele ega üldse tööõiguse regulatsioonidele. Puhkus on Teile ette nähtud töölepingu alusel. 1.mai on riiklik püha ja see on vaba kõigil töötajatel, kes ei tööta graafiku alusel. 30.aprill on tööpäev. Tööandja võib anda päeva, mis ei ole riiklik püha ega puhkepäev, oma töötajatele vabaks päevaks.

Doktoriõpet puudutavate vabade päevade osas peate suhtlema doktoriõppe koordinaatoriga, mitte personaliosakonnaga.

Tere

Vanemahüvitise arvestamiseks võetakse arvesse Teie eelmise aasta tulu, millelt on arvestatud sotsiaalmaks. Eeldusel, et jääte lapsehoolduspuhkusele 2018. aastal, peate arvestama, et vanemahüvitise arvutamisel ei lähe arvesse mitte september 2017 - september 2018 vaid 2017. aasta.

Täpsemat informatsiooni leiate Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt, siit: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/lapsed-ja-pere/perehuvitiste-liigid. Täiendavate küsimuste korral soovitame pöörduda Sotsiaalkindlustusameti poole e-posti aadressil info@sotsiaalkindlustusamet.ee või telefoninumbril 612 1360.

Tere!

Töötaja ja tööandja lepivad töölepingu kirjalikus dokumendis kokku töötasus (töölepingu seaduse § 5 lg 1 p 5). Töötasu võib koosneda erinevatest komponentidest (tunnitasu, protsentuaalne tasu käibelt, tükitöötasu jne).

Kui lisatasu on tasu töö tegemise eest, siis üldjuhul on tegemist töötasu osaga. Töötasu ei saa tööandja ühepoolselt vähendada ega muuta. Lisaks võib vastavasisulise näite tuua Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-118-10, kus Riigikohus on asunud seisukohale, et tööandja (k.a ühepoolselt) kinnitatud tulemustasu maksmise juhend on tööandja kehtiva palgakorralduse osa ja see muutub töölepingu osaks.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).