Perekonnaõigus
Küsimus: Kas ainuhooldusõigus annab õiguse lapse perekonnanime muutmiseks?10.01.2020
Tere,
Taotlen hetkel kohtult oma alaealise lapse (4) ainuhooldusõigust. Lugesin teie eelnevaid vastuseid ja sain aru, et kui kohus rahuldab ainuhooldusõiguse otsuse saan lapse perekonna nime ära muuta, sest mul on ainuhooldusõigus ja teise vanema nõusolek pole vajalik?
Mind ajab natuke segadusse, miks Kohtunik kirjutab sellises lause EÕK avalduse vastusesse: Lisaks selgitab kohus, et ka ainuhooldusõiguse saamine ei anna avaldajale õigust muuta lapse perekonnanime:
Nimeseaduse § 8 lg 1 järgi antakse lapsele vanemate ühise perekonnanime korral vanemate perekonnanimi, vanemate erinevate perekonnanimede korral ühe vanema perekonnanimi ja seadusliku isa puudumise korral ema perekonnanimi.
Nimeseaduse järgi on lubatud anda lapsele uus perekonnanimi eelkõige juhul, kui toimuvad õiguslikud muudatused lapse perekondlikes suhetes, sh lapse põlvnemisest (§ 8¹) või lapsendamisest (§-d 13 ja 14) tulenevalt.
Vanem võib taotleda lapsele uue perekonnanime andmist ka olukorras, kus vanem taotleb endale uut perekonnanime (§ 16 lg 1).
Muudel juhtudel ei näe nimeseadus ette lapse perekonnanime muutmise võimalust.
Riigikohtu 29.10.2014.a. otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-96-14 kohaselt on lapse perekonnanimi osa lapse identiteedist ning lapse huvides on lapse perekonnanime stabiilsus.
Teie vastust ootama jäädes.
Taotlen hetkel kohtult oma alaealise lapse (4) ainuhooldusõigust. Lugesin teie eelnevaid vastuseid ja sain aru, et kui kohus rahuldab ainuhooldusõiguse otsuse saan lapse perekonna nime ära muuta, sest mul on ainuhooldusõigus ja teise vanema nõusolek pole vajalik?
Mind ajab natuke segadusse, miks Kohtunik kirjutab sellises lause EÕK avalduse vastusesse: Lisaks selgitab kohus, et ka ainuhooldusõiguse saamine ei anna avaldajale õigust muuta lapse perekonnanime:
Nimeseaduse § 8 lg 1 järgi antakse lapsele vanemate ühise perekonnanime korral vanemate perekonnanimi, vanemate erinevate perekonnanimede korral ühe vanema perekonnanimi ja seadusliku isa puudumise korral ema perekonnanimi.
Nimeseaduse järgi on lubatud anda lapsele uus perekonnanimi eelkõige juhul, kui toimuvad õiguslikud muudatused lapse perekondlikes suhetes, sh lapse põlvnemisest (§ 8¹) või lapsendamisest (§-d 13 ja 14) tulenevalt.
Vanem võib taotleda lapsele uue perekonnanime andmist ka olukorras, kus vanem taotleb endale uut perekonnanime (§ 16 lg 1).
Muudel juhtudel ei näe nimeseadus ette lapse perekonnanime muutmise võimalust.
Riigikohtu 29.10.2014.a. otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-96-14 kohaselt on lapse perekonnanimi osa lapse identiteedist ning lapse huvides on lapse perekonnanime stabiilsus.
Teie vastust ootama jäädes.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui vanemale kuulub lapse ainuhooldusõigus, on tal õigus taotleda lapse perekonnanime muutmist teise vanema nõusolekuta - iseasi, kas vanema taotlus perekonnanime muutmiseks rahuldatakse. Ehk teisisõnu on ainuhooldusõigusega vanemal õigus ainuisikuliselt taotleda lapse perekonnanime muutmist, kuid kas muutmine on põhjendatud, otsustab ikkagi perekonnaseisuasutus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui lapsed on lahkumineku järgselt pool ajast ühe ja pool ajast teise vanema juures, kas siis on õigust elatisrahale?10.01.2020
Tere! Kui lapsed on lahkumineku järgselt pool ajast ühe ja pool ajast teise vanema juures, kas siis on õigust elatisrahale?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lastel on vahelduv elukoht ja vanemad teevad seejuures laste ülalpidamiseks samas ulatuses kulutusi, ei ole elatisraha maksmine põhjendatud. Kui üks vanematest teeb teisest vanemast rohkem kulutusi (nt ostab lastele kõik riided-jalanõud, maksab kõik huviringid), on enam kulutusi tegeval vanemal alus teiselt vanemalt elatise nõudmiseks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas maksta ülekandega elatisraha, kui teine vanem soovib seda sulas ja kontonumbrit ei anna?09.01.2020
Tere.
Last hooldav vanem keeldub andmast oma kontonumbrit, et saaks maksta lapsele elatusraha. Tahab, et maksaksin sulas või lapse arvele. Kuidas saaksin taotleda tema kontonumbrit?
Last hooldav vanem keeldub andmast oma kontonumbrit, et saaks maksta lapsele elatusraha. Tahab, et maksaksin sulas või lapse arvele. Kuidas saaksin taotleda tema kontonumbrit?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui vanem ei ole nõus mingisugusel põhjusel avaldama oma kontonumbrit, siis sõlmige kirjalik kokkulepe, et kannate elatiseraha otse lapse kontole. Kui vastav kokkulepe on taasesitamist võimaldavas vormis sõlmitud, ei teki hiljem vaidlusi, kas olete oma ülalpidamiskohustuse korrektselt täitnud või mitte.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mul on ka õigus naiselt raha nõuda selle lapse jaoks keda mina kasvatan?09.01.2020
Tere.
Kolisime naisega lahku, meie 2 ühist last jäid elama naisega. Maksan iga kuu lastele 400 eurot elatusraha, ostan ka lastele asju kui neil külas käin. Naine nõuab juurde kogu aeg raha, et maksan liiga vähe, naine saab ka oma arvele lasterahad 3 lapse eest. Aga mina kasvatan naise eelmisest kooselust last. Kas minul on ka õigus naiselt raha nõuda selle lapse jaoks keda mina kasvatan? Naine seda last ei toeta keda mina kasvatan. Tänan
Kolisime naisega lahku, meie 2 ühist last jäid elama naisega. Maksan iga kuu lastele 400 eurot elatusraha, ostan ka lastele asju kui neil külas käin. Naine nõuab juurde kogu aeg raha, et maksan liiga vähe, naine saab ka oma arvele lasterahad 3 lapse eest. Aga mina kasvatan naise eelmisest kooselust last. Kas minul on ka õigus naiselt raha nõuda selle lapse jaoks keda mina kasvatan? Naine seda last ei toeta keda mina kasvatan. Tänan
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Loomulikult tuleb emal ülal pidada oma last, keda ta ise ei kasvata. Õiguslik olukord on siin muidugi mõnevõrra keerulisem, sest kui Teil selle lapsega juriidilist seotust pole (Te ei ole last lapsendanud, ma mõistan), ei ole Teil võimalik lapse nimel elatise väljamõistmiseks kohtusse pöörduda. Samas, ma eeldan, et lapse ema mõistab, et Teil puudub tegelikult lapse suhtes nii ülalpidamise kui ka kasvatamise kohustus ja Teil õnnestub ülalpidamiskohustuse täitmises kokku leppida kohtuväliselt.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas ma saaksin elatise vastavalt eestis elatusmiinimumi ulatuses, kohtuotsus on tehtud 2011 a novembris?16.12.2019
Tere. On kohtumäärus ja kompromissleping elatise suurus 140€ kuus. Kompromisslepingus on, et kui tõuseb elatusmiinimum, tõuseb ka elatise suurus aga kohtumääruses seda sõnastust pole. Kuidas ma saaksin elatise vastavalt eestis elatusmiinimumi ulatuses? Kohtuotsus on tehtud 2011a novembri kuus.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui kohtulahendiga on elatis välja mõistetud konkreetse summana, tuleb elatise suurendamiseks vastava hagiga kohtu poole pöörduda. Riigilõivu elatise suuruse muutmise hagilt tasuda ei tule, kuid võimalusel soovitan hagiavalduse koostamise kasutada spetsialisti abi.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida peaksin tegema, et 9-aastane laps enda juurde elama võtta, laps tahab aga ema ei lase?12.12.2019
Tere,
Minu lugu on järgmine. Eelmine aasta alguses kolis laste ema lastega minust 60 km kaugusele. Ning sellepärast näen ma enda lapsi vaid kaks nädalavahetust kuus. Nüüd selle aasta suvest tegi ta alimendid ametlikuks, kuigi ma olen talle neid niigi maksnud alates sellest ajaks kui lahku läksime. Naine ise tööl ei käi, seega minu esimene küsimus on see, et kas siis peangi mina neid üleval pidama. Laste ema on uue mehega abielus ning temaga ka koos elab. Minule räägib kuidas raha pole, aga samas saavad nad peres hoida üleval kahte autot. Alimentide põhjuseks pani ta, et ma ei veeda lastega piisavalt aega koos, kuigi ta ei anna selleks ka piisavalt võimalust. Nt suvel oli niimoodi, tegime kokkuleppe, et lapsed kuu aega minuga, ning peale teist nädalat tegi ta draama, nuttis ja kisendas, et lapsed kolmeks päevaks enda juurde saada, kuigi lapsed ei tahtnud minna. Aga mina andsin alla ning lasin neil koos olla. Kui soovin lapsi enda juurde mõni kuu rohkem kui vaid kaks nädalavahetust, siis on temal alati mingisugused plaanid tehtud. Nüüd olen mõelnud vanema lapse enda juurde elama võtmisele. Laps oleks sellega ise väga nõus, aga lapse ema ei ole. Laps on 9-aastane. Lisaks on nende perre tulemas ka veel uus laps. Kas mul on võimalik ta enda juurde saada? Mida ma selleks tegema peaksin?
Minu lugu on järgmine. Eelmine aasta alguses kolis laste ema lastega minust 60 km kaugusele. Ning sellepärast näen ma enda lapsi vaid kaks nädalavahetust kuus. Nüüd selle aasta suvest tegi ta alimendid ametlikuks, kuigi ma olen talle neid niigi maksnud alates sellest ajaks kui lahku läksime. Naine ise tööl ei käi, seega minu esimene küsimus on see, et kas siis peangi mina neid üleval pidama. Laste ema on uue mehega abielus ning temaga ka koos elab. Minule räägib kuidas raha pole, aga samas saavad nad peres hoida üleval kahte autot. Alimentide põhjuseks pani ta, et ma ei veeda lastega piisavalt aega koos, kuigi ta ei anna selleks ka piisavalt võimalust. Nt suvel oli niimoodi, tegime kokkuleppe, et lapsed kuu aega minuga, ning peale teist nädalat tegi ta draama, nuttis ja kisendas, et lapsed kolmeks päevaks enda juurde saada, kuigi lapsed ei tahtnud minna. Aga mina andsin alla ning lasin neil koos olla. Kui soovin lapsi enda juurde mõni kuu rohkem kui vaid kaks nädalavahetust, siis on temal alati mingisugused plaanid tehtud. Nüüd olen mõelnud vanema lapse enda juurde elama võtmisele. Laps oleks sellega ise väga nõus, aga lapse ema ei ole. Laps on 9-aastane. Lisaks on nende perre tulemas ka veel uus laps. Kas mul on võimalik ta enda juurde saada? Mida ma selleks tegema peaksin?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui laste ema ei ole nõus sõlmima kokkulepet, et vanem laps Teie juurde elama asub, on Teil võimalik nõuda kohtu kaudu ühise hooldusõiguse osalist lõpetamist ja Teile lapse viibimiskoha määramise osas ainuhooldusõiguse üleandmist. Enne kohtusse pöördumist soovitaksin kindlasti kõigepealt rääkida oma mure ära elukohajärgsele lastekaitsespetsialistile, äkki õnnestub tema vahendusel laste emaga kokkuleppele jõuda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas saab määrata ühele vanemale vaid lapse osalise ainuhooldusõiguse?12.12.2019
Tere! Juba lapse sünnist saati on meil lapse isaga, kellega me ei ole abielus, kokkulepe, et laps elab vaid minu juures välismaal kuni lapse 18-aastaseks saamiseni. Ta on andnud mulle ka vastava notariaalse kinnituse, et ta on sellest teadlik ja sellega nõus. Seni on isa külastanud last välismaal korra aastas lapse sünnipäeval ning nad on ka me suve- ja jõulupuhkuste ajal Eestis kokku saanud. Paistab, et enamat isa lapse elus otseselt osaleda ei soovi. Samas on meil ühine hooldusõigus, mis teeb siinse läbikäimise lasteaia, kooli, huviringidega aga keeruliseks, kuna aeg-ajalt nõutakse mõlema vanema allkirja kui ma ei esita tõendit, et mul on ainuhooldusõigus.
Mul ei ole mingit alust nõuda, et isalt lapse hooldusõigus ära võetaks, sest ei saa väita, et meil oleks tõsiseid ja korduvaid erimeelsusi lapse kasvatamise küsimuses. Samas, kas on võimalik praktilise kaalutlusena määrata mulle lapse osaline ainuhooldus igapäevastest küsimustes (isikuhooldusõigust)? Kui see on võimalik, siis kas seda saab vaid kohus määrata või saab ka isa sellega kirjalikult nõustuda, mille notar kinnitab? Suured tänud vastuse eest!
Mul ei ole mingit alust nõuda, et isalt lapse hooldusõigus ära võetaks, sest ei saa väita, et meil oleks tõsiseid ja korduvaid erimeelsusi lapse kasvatamise küsimuses. Samas, kas on võimalik praktilise kaalutlusena määrata mulle lapse osaline ainuhooldus igapäevastest küsimustes (isikuhooldusõigust)? Kui see on võimalik, siis kas seda saab vaid kohus määrata või saab ka isa sellega kirjalikult nõustuda, mille notar kinnitab? Suured tänud vastuse eest!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Ühise hooldusõiguse lõpetamine ei eelda alati seda, et vanematel oleks ühise hooldusõiguse teostamisel ületamatud erimeelsused - see võib olla põhjendatud ka olukorras, kus lapse hooldusõigust lihtsalt teostab faktiliselt üks vanematest (nagu Teie poolt kirjeldatud olukorras). Eestis on võimalik hooldusõiguslikke muudatusi teha vaid läbi kohtu, kuid peaksite uurima, milline on õiguslik olukord Teie elukohariigis - kohtumenetlus toimub reeglina nagunii lapse elukohariigis.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Millal peab maksma hakkama uuest aastast suurenevat elatist?12.12.2019
Küsimus on seoses uuest (2020) aastast muutuva alimentide summaga. Kui alimente makstakse üks kuu ette, see tähendab, et detsembri kuus makstakse alimente jaanuari eest, kas siis detsembris peab maksma juba 584:2=292 eurot või seda summat (292 eurot) peab hakkama maksma alates jaanuarist? Kas see on kuskil seaduses ka kurjas? Tänan.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatist makstakse küll reeglina iga kalendrikuu eest ette, kuid detsembris järgmise aasta jaanuari eest makstes võib lähtuda 2019. aasta alampalgast, sest maksmise hetkel ei ole alampalga suurenemine veel jõustunud. Seadus eeltoodud olukorda detailselt ei reguleeri.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas 15-aastane tüdruk ja 12-aastane poiss saavad kohtus ise otsustada kus nad elada tahavad?11.12.2019
Tere
Soovin teada sellist asja, et 2 päeva tagasi suri mu õde. Temast jäi maha 4 last. Kõige vanem laps on 15-aastane ja poiss on 12-aastane, neil vanematel lastel on erinevad isad. Nende laste isad ei ole kunagi huvitunud lapse heaolust, ega neid toetanud ei rahaliselt ega materiaalselt, kuid nüüd tahetakse 15-aastane tüdruk ja 12-aastane poiss ära võtta. Kas lapsed saavad kohtus ise otsustada kus nad elada tahavad? Vanemaid lapsi on kasvatanud väiksest peale kasuisa. Kui nad kohtus ütlevad, et tahavad elada kasuisa juures, kas neil on see õigus ja võimalus. Nende 2 lapse pärissugulased ja vanavanemad on alkoholilembelised ja kriminaalse taustaga.
Soovin teada sellist asja, et 2 päeva tagasi suri mu õde. Temast jäi maha 4 last. Kõige vanem laps on 15-aastane ja poiss on 12-aastane, neil vanematel lastel on erinevad isad. Nende laste isad ei ole kunagi huvitunud lapse heaolust, ega neid toetanud ei rahaliselt ega materiaalselt, kuid nüüd tahetakse 15-aastane tüdruk ja 12-aastane poiss ära võtta. Kas lapsed saavad kohtus ise otsustada kus nad elada tahavad? Vanemaid lapsi on kasvatanud väiksest peale kasuisa. Kui nad kohtus ütlevad, et tahavad elada kasuisa juures, kas neil on see õigus ja võimalus. Nende 2 lapse pärissugulased ja vanavanemad on alkoholilembelised ja kriminaalse taustaga.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Reeglina lasub lapse kasvatamise õigus kui ka kohustus lapse bioloogilistel vanematel. Kui üks vanematest sureb, jääb hooldusõigus elusolevale lapsevanemale. Selles olukorras võib olla ka erandeid, kui näiteks elusolev vanem ei soovi last kasvatada ja last kasvatab kasupere.
12-aastase ja 15-aastase lapse arvamust võetakse kindlasti arvesse ja kohtul on kohustus lapsed ära kuulata. Vähemalt 14-aastase lapse puhul ei saa kohus langetada hooldusõiguslikus vaidluses otsust lapse tahte vastaselt.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas suurendada 2011. aastal määratud elatisraha?11.12.2019
Tere! Olen mures, et lapse (lahutatud) isa maksab siiani talle aastal 2011.aastal määratud elatisraha miinimumi (200 eurot), mis toona sai maksekäsu kiirmenetlusena talle kohustuseks pandud. Kui palun, et võiks elatisraha ajakohastada, väidab, et temal on ka väljaminekud, kui laps 2 korda kuus tema juures käib. Laps on raske puudega, ja minule määrati nüüd osaline töövõime, seega tuleme vaevu ots-otsaga kokku ja lapse isa suurem toetus oleks hädavajalik. Kas mul on õigus saada suuremat elatisraha (292 eurot alates 2020. aastast) ning kas selle taotlemiseks peab kohtule hagi esitama? Kui palju maksab hagi esitamine elatisraha osas?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Usun, et elatisraha suurendamine on põhjendatud - selleks tuleb esitada kohtule hagiavaldus elatise suurendamiseks. Hagilt riigilõivu tasuda ei tule, kuid võimalusel soovitan kasutada hagiavalduse koostamisel spetsialisti abi.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand