Perekonnaõigus
Küsimus: Kas 15-aastane tüdruk ja 12-aastane poiss saavad kohtus ise otsustada kus nad elada tahavad?11.12.2019
Tere
Soovin teada sellist asja, et 2 päeva tagasi suri mu õde. Temast jäi maha 4 last. Kõige vanem laps on 15-aastane ja poiss on 12-aastane, neil vanematel lastel on erinevad isad. Nende laste isad ei ole kunagi huvitunud lapse heaolust, ega neid toetanud ei rahaliselt ega materiaalselt, kuid nüüd tahetakse 15-aastane tüdruk ja 12-aastane poiss ära võtta. Kas lapsed saavad kohtus ise otsustada kus nad elada tahavad? Vanemaid lapsi on kasvatanud väiksest peale kasuisa. Kui nad kohtus ütlevad, et tahavad elada kasuisa juures, kas neil on see õigus ja võimalus. Nende 2 lapse pärissugulased ja vanavanemad on alkoholilembelised ja kriminaalse taustaga.
Soovin teada sellist asja, et 2 päeva tagasi suri mu õde. Temast jäi maha 4 last. Kõige vanem laps on 15-aastane ja poiss on 12-aastane, neil vanematel lastel on erinevad isad. Nende laste isad ei ole kunagi huvitunud lapse heaolust, ega neid toetanud ei rahaliselt ega materiaalselt, kuid nüüd tahetakse 15-aastane tüdruk ja 12-aastane poiss ära võtta. Kas lapsed saavad kohtus ise otsustada kus nad elada tahavad? Vanemaid lapsi on kasvatanud väiksest peale kasuisa. Kui nad kohtus ütlevad, et tahavad elada kasuisa juures, kas neil on see õigus ja võimalus. Nende 2 lapse pärissugulased ja vanavanemad on alkoholilembelised ja kriminaalse taustaga.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Reeglina lasub lapse kasvatamise õigus kui ka kohustus lapse bioloogilistel vanematel. Kui üks vanematest sureb, jääb hooldusõigus elusolevale lapsevanemale. Selles olukorras võib olla ka erandeid, kui näiteks elusolev vanem ei soovi last kasvatada ja last kasvatab kasupere.
12-aastase ja 15-aastase lapse arvamust võetakse kindlasti arvesse ja kohtul on kohustus lapsed ära kuulata. Vähemalt 14-aastase lapse puhul ei saa kohus langetada hooldusõiguslikus vaidluses otsust lapse tahte vastaselt.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas suurendada 2011. aastal määratud elatisraha?11.12.2019
Tere! Olen mures, et lapse (lahutatud) isa maksab siiani talle aastal 2011.aastal määratud elatisraha miinimumi (200 eurot), mis toona sai maksekäsu kiirmenetlusena talle kohustuseks pandud. Kui palun, et võiks elatisraha ajakohastada, väidab, et temal on ka väljaminekud, kui laps 2 korda kuus tema juures käib. Laps on raske puudega, ja minule määrati nüüd osaline töövõime, seega tuleme vaevu ots-otsaga kokku ja lapse isa suurem toetus oleks hädavajalik. Kas mul on õigus saada suuremat elatisraha (292 eurot alates 2020. aastast) ning kas selle taotlemiseks peab kohtule hagi esitama? Kui palju maksab hagi esitamine elatisraha osas?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Usun, et elatisraha suurendamine on põhjendatud - selleks tuleb esitada kohtule hagiavaldus elatise suurendamiseks. Hagilt riigilõivu tasuda ei tule, kuid võimalusel soovitan kasutada hagiavalduse koostamisel spetsialisti abi.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas vastab tõele tuttava väide, et tema maksab alimente ja lastetoetus 60€ võetakse alimendi summast maha?18.11.2019
Tere
Minu tuttav ütles mulle, et tema maksab alimente 210€ kuus kuna mingis seaduses on auk. Lastetoetus on meil 60€ ja tänu mingile lüngale seaduses võetakse see alimendi summast maha.
Kas see vastab tõele, ise sellist auku seadusest ei leidnud või ei osanud otsida.
Minu tuttav ütles mulle, et tema maksab alimente 210€ kuus kuna mingis seaduses on auk. Lastetoetus on meil 60€ ja tänu mingile lüngale seaduses võetakse see alimendi summast maha.
Kas see vastab tõele, ise sellist auku seadusest ei leidnud või ei osanud otsida.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Riigikohus on avaldanud seisukohta, et laste vajadusi on osaliselt võimalik katta riiklike peretoetuste arvelt ja sellest tulenevalt võib olla põhjendatud igakuise elatise vähendamine poole lapsetoetuse summa ulatuses. Siiski on Riigikohus märkinud, et elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui suur on elatisraha miinimum 2020 aastal?18.11.2019
tere
Kui suur on elatisraha miinimum 2020 aastal?
aitäh
Kui suur on elatisraha miinimum 2020 aastal?
aitäh
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Tõenäoliselt tõuseb 2020. aastaks alampalk 578 euroni, sellisel juhul oleks elatisraha miinimum 2020. aastal 289 eurot kuus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ma pean nimevahetuse tõttu kinnisvaraga seotud notariaalsed lepingud ümber tegema?18.11.2019
Tere!
Soovin oma perekonnanime vahetada. Millised paberid pean ma sellega seoses ümber tegema? See tähendab, kas ma pean nimevahetuse tõttu näiteks kinnisvaraga seotud notariaalsed lepingud ümber tegema? Kui minu sugulane soovib mulle midagi pärandada, kas ta peab seetõttu testamendis paranduse laskma teha?
Isikut tõendavad dokumendid tuleb uued tellida, kuid kas nende alla lähevad ka juhiload?
Küsin seda kõike seetõttu, et pole varasemat kogemust sellega olnud ning ise eeldan, et kuna isikuna jään ma samaks, st isikukood ei muutu, siis ei pea ma seetõttu kogu paberimajandust ümber tegema.
Soovin oma perekonnanime vahetada. Millised paberid pean ma sellega seoses ümber tegema? See tähendab, kas ma pean nimevahetuse tõttu näiteks kinnisvaraga seotud notariaalsed lepingud ümber tegema? Kui minu sugulane soovib mulle midagi pärandada, kas ta peab seetõttu testamendis paranduse laskma teha?
Isikut tõendavad dokumendid tuleb uued tellida, kuid kas nende alla lähevad ka juhiload?
Küsin seda kõike seetõttu, et pole varasemat kogemust sellega olnud ning ise eeldan, et kuna isikuna jään ma samaks, st isikukood ei muutu, siis ei pea ma seetõttu kogu paberimajandust ümber tegema.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui vahetate perekonnanime, tuleb ümber vahetada dokumendid (sealhulgas juhiload). Muus osas (näiteks notariaalsed lepingud) perekonnanime muutmisel tähendust ei ole, sest olete ju isikuna tuvastatav isikukoodi alusel.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas peab maksma elatist täisealisele lapsele, kes saab stipendiumi?18.11.2019
Tere. Täisealine laps õpib kõrgkoolis ja saab iga kuu stipendiumi 300 eurot. Kui ta tõestab, et tema vajadused on 500 eurot kuus, kui suure summa peab kumbki vanem maksma?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse vajadused on suurusjärgus 500 eurot ja sellest on 300 eurot kaetud stipendiumi näol, on lapsel õigus nõuda vanematelt elatist 200 eurot. Ülalpidamiskohustus jaotub vanemate vahel reeglina võrdselt (kui vanemate majanduslikud olukorrad on võrdväärsed).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mul on keset hagi menetlust mõistlik kohtuvälisele kokkuleppele minna?13.11.2019
Tervist!
Mul on sisse antud elatisehagi, kuna kiirmenetlusele tuli endise elukaaslase poolt vastulause. Olgu siinkohal märgitud, et endine elukaaslane ja laste isa elab Suurbritannias.
Siiani on ta väitnud, et kuna ta tööl ei käi, siis tema ei kavatse midagi maksta, kuid eile tema jutt muutus ning ta tahtis mingisugusele kokkuleppele jõuda. Hetkel on hagis elatis nõutud Eesti miinimumi järgi ja tagasiulatuvalt veebruarist 2019. Kas mul on keset hagi menetlust üldse mõistlik kohtuvälisele kokkuleppele jõuda? Kuna ta on olnud ebausaldusväärne oma varasemate lubaduste poolest, siis kipun arvama, et läbi kohtu on kindlam - maksma ei saa teda nagunii kuidagi sundida.
Teine asi, mida ta väidab, on see, et isegi kui ma seda elatist lastele läbi kohtu nõudma hakkan, ei saa tema sõnade järgi Eesti kohus talle midagi teha ja Suurbritannias kehtivad teised reeglid. Kuidas sellega päriselt on?
Mul on sisse antud elatisehagi, kuna kiirmenetlusele tuli endise elukaaslase poolt vastulause. Olgu siinkohal märgitud, et endine elukaaslane ja laste isa elab Suurbritannias.
Siiani on ta väitnud, et kuna ta tööl ei käi, siis tema ei kavatse midagi maksta, kuid eile tema jutt muutus ning ta tahtis mingisugusele kokkuleppele jõuda. Hetkel on hagis elatis nõutud Eesti miinimumi järgi ja tagasiulatuvalt veebruarist 2019. Kas mul on keset hagi menetlust üldse mõistlik kohtuvälisele kokkuleppele jõuda? Kuna ta on olnud ebausaldusväärne oma varasemate lubaduste poolest, siis kipun arvama, et läbi kohtu on kindlam - maksma ei saa teda nagunii kuidagi sundida.
Teine asi, mida ta väidab, on see, et isegi kui ma seda elatist lastele läbi kohtu nõudma hakkan, ei saa tema sõnade järgi Eesti kohus talle midagi teha ja Suurbritannias kehtivad teised reeglid. Kuidas sellega päriselt on?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui Teil ei ole õnnestunud varasemalt omavahel kokkuleppele jõuda, ei soovitaks mina sõlmida kohtuväliselt kokkulepet, sest see ei ole sundtäidetav. Kui jõuate omavahel kokkuleppele, esitage kokkulepe kohtule kinnitamiseks - kohtu poolt kinnitatud kokkulepe omab täpselt samasugust õigusjõudu, nagu kohtu poolt langetatud otsus.
Kui laste elukoht on Eestis, toimub kohtumenetlus Eestis meie seaduste järgi, olenemata sellest, kus on laste isa elukoht.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas abikaasal B on õigus/alust nõuda ühisvara jagamist abikaasa A varasema kohustuse võrra väiksemas ulatuses?13.11.2019
Tere!
Elukaaslased astuvad varaühisusse - võtavad eluasemelaenu uue ühise eluaseme soetamiseks. Eluasemelaenule lisatakse elukaaslase A varasem kohustus. Elukaaslasel B kohustused puuduvad. Elukaaslased abielluvad ja neist saavad abikaasad. St, varasema varaühisuse ajal eluasemelaenuga soetatud ühisest eluasemest saab ühisvara. Abikaasad elavad õnnelikus abielus, kuniks armastus saab otsa ....
Abikaasad soovivad lahutada. Kuna abieluvaraleping puudub, siis tuleks ühisvara jagada abikaasade vahel võrdsetes osades, pooleks.
Kas abikaasal B on õigus/alust nüüd nõuda ühisvara jagamist abikaasa A varasema kohustuse võrra väiksemas ulatuses?
Parimate soovidega,
Abikaasad A ja B
Elukaaslased astuvad varaühisusse - võtavad eluasemelaenu uue ühise eluaseme soetamiseks. Eluasemelaenule lisatakse elukaaslase A varasem kohustus. Elukaaslasel B kohustused puuduvad. Elukaaslased abielluvad ja neist saavad abikaasad. St, varasema varaühisuse ajal eluasemelaenuga soetatud ühisest eluasemest saab ühisvara. Abikaasad elavad õnnelikus abielus, kuniks armastus saab otsa ....
Abikaasad soovivad lahutada. Kuna abieluvaraleping puudub, siis tuleks ühisvara jagada abikaasade vahel võrdsetes osades, pooleks.
Kas abikaasal B on õigus/alust nüüd nõuda ühisvara jagamist abikaasa A varasema kohustuse võrra väiksemas ulatuses?
Parimate soovidega,
Abikaasad A ja B
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui elukaaslased soetavad ühiselt eluaseme, teevad nad seda eelduslikult võrdsetes osades kaasomanikena. Kui elukaaslased seejärel abielluvad, jäävad nad soetatud eluaseme suhtes jätkuvalt kaasomanikeks - kuivõrd eluase oli soetatud enne abielu, on see abikaasade lahusvara, mitte ei muutu abiellumisel automaatselt ühisvaraks (viimast saaks teha vaid abieluvaralepinguga). Seega abielu lõppedes ei saa enne abielu kaasomandisse soetatud eluaset üleüldse ühisvarana jagada. Kui ühe abikaasa lahusvarasse kuuluvat kohustust on täidetud abielu ajal abikaasade ühisvara arvelt, võib see anda aluse teisele abikaasale õiglase hüvitise nõudmiseks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas pean lahkuma lahutatud abikaasa kingitusena saadud majast ja minema meie ühiselt soetatud maamajja?13.11.2019
Lahutasin oma mehest, kes sai kinkelepinguga oma vanaemalt maja, kus praegu elame. Abielu aja jooksul võtsime koos pangalaenu (mina olen kaaslaenaja), mille eest tegime majas remondi ja ka väikese juurdeehituse. Lisaks on meil maja maal, mille soetasime abielu aja jooksul. Ühiseid lapsi meil ei ole. Minu endine abikaasa maksab pangalaenu, millest veel on tasuda 25 %. Kas on õigust mind sundida praegusest elukohast lahkuma majja, mille soetasime koos? Kas praegusest majast lahkumisel on mul õigus nõuda praeguse elukoha eest kompensatsiooni?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui Teie elukohaks olev maja on omandatud abielu ajal kinkelepingu teel, on tegemist Teie abikaasa lahusvaraga, kuid kui olete seda abielu jooksul ühisvara arvelt remontinud, on Teil õigus nõuda selle eest hüvitist. Kui maamaja on omandatud abielu ajal, on tegemist abikaasade ühisvaraga ja see tuleb jagada võrdsetes osades.
Praeguses olukorras tuleks kindlasti ette võtta ühisvara jagamine, et lahendada praegused elukorralduslikud ja varalised küsimused.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida saaksin veel teha kui isa ei maksa elatist ja täitur ei saa ka raha kätte?13.11.2019
Tere. Kui kohus olnud ja elatis isalt välja mõistetud miinimum summas kahele lapsele ja asi antud edasi ka kohtutäiturile, kes aitaks, kuid isa elatist siiski ei maksa. Mida saaksin veel teha või millised võimalused veel oleks, mida täiturilt paluda ja kuidas saaks täitur survestada. Hetkel ei oska enam ja asi veninud pikalt aastast 2016. Olen palunud täiturilt ka juhilubade peatamist, kuid sain vastuseks, et seda teha ei saa, sest saan elatisabi, kui isa ei maksa.
Laste isa muidu töötuna arvel, kuid saab lubada reisimist ja elab oma majas uue naise ja naise lastega, kes täisealised.
Isa lastega ei suhtle ja kohustust täita ka ei taha ega vasta täituri mailidele.
Millised on meie võimalused ja kas tõesti kohtu otsus ei loe midagi meie riigis ja saamegi elatisabi.
Laste isa muidu töötuna arvel, kuid saab lubada reisimist ja elab oma majas uue naise ja naise lastega, kes täisealised.
Isa lastega ei suhtle ja kohustust täita ka ei taha ega vasta täituri mailidele.
Millised on meie võimalused ja kas tõesti kohtu otsus ei loe midagi meie riigis ja saamegi elatisabi.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Saan aru, et olete kasutanud erinevaid võimalusi täitemenetluses, kuid elatisraha siiski kätte pole õnnestunud saada. Loen, et laste isa elab oma majas - kui laste isa on maja omanik, võiks sissenõude seada ka laste isa kinnisvarale, kas olete seda võimalust kasutanud?
Iseenesest võiks kaaluda ka menetluse alustamist karistusseadustiku § 169 järgi, mis käsitleb vanema teadlikku kõrvalehoidumist lapse ülalpidamiskohustuse täitmisest - see ei too küll elatisraha, kuid võib siiski vanemat distsiplineerida.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand