Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas vastab tõele tuttava väide, et tema maksab alimente ja lastetoetus 60€ võetakse alimendi summast maha?18.11.2019

Tere
Minu tuttav ütles mulle, et tema maksab alimente 210€ kuus kuna mingis seaduses on auk. Lastetoetus on meil 60€ ja tänu mingile lüngale seaduses võetakse see alimendi summast maha.
Kas see vastab tõele, ise sellist auku seadusest ei leidnud või ei osanud otsida.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Riigikohus on avaldanud seisukohta, et laste vajadusi on osaliselt võimalik katta riiklike peretoetuste arvelt ja sellest tulenevalt võib olla põhjendatud igakuise elatise vähendamine poole lapsetoetuse summa ulatuses. Siiski on Riigikohus märkinud, et elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui suur on elatisraha miinimum 2020 aastal?18.11.2019

tere
Kui suur on elatisraha miinimum 2020 aastal?

aitäh

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Tõenäoliselt tõuseb 2020. aastaks alampalk 578 euroni, sellisel juhul oleks elatisraha miinimum 2020. aastal 289 eurot kuus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas ma pean nimevahetuse tõttu kinnisvaraga seotud notariaalsed lepingud ümber tegema?18.11.2019

Tere!
Soovin oma perekonnanime vahetada. Millised paberid pean ma sellega seoses ümber tegema? See tähendab, kas ma pean nimevahetuse tõttu näiteks kinnisvaraga seotud notariaalsed lepingud ümber tegema? Kui minu sugulane soovib mulle midagi pärandada, kas ta peab seetõttu testamendis paranduse laskma teha?
Isikut tõendavad dokumendid tuleb uued tellida, kuid kas nende alla lähevad ka juhiload?
Küsin seda kõike seetõttu, et pole varasemat kogemust sellega olnud ning ise eeldan, et kuna isikuna jään ma samaks, st isikukood ei muutu, siis ei pea ma seetõttu kogu paberimajandust ümber tegema.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui vahetate perekonnanime, tuleb ümber vahetada dokumendid (sealhulgas juhiload). Muus osas (näiteks notariaalsed lepingud) perekonnanime muutmisel tähendust ei ole, sest olete ju isikuna tuvastatav isikukoodi alusel.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas peab maksma elatist täisealisele lapsele, kes saab stipendiumi?18.11.2019

Tere. Täisealine laps õpib kõrgkoolis ja saab iga kuu stipendiumi 300 eurot. Kui ta tõestab, et tema vajadused on 500 eurot kuus, kui suure summa peab kumbki vanem maksma?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui lapse vajadused on suurusjärgus 500 eurot ja sellest on 300 eurot kaetud stipendiumi näol, on lapsel õigus nõuda vanematelt elatist 200 eurot. Ülalpidamiskohustus jaotub vanemate vahel reeglina võrdselt (kui vanemate majanduslikud olukorrad on võrdväärsed).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas mul on keset hagi menetlust mõistlik kohtuvälisele kokkuleppele minna?13.11.2019

Tervist!
Mul on sisse antud elatisehagi, kuna kiirmenetlusele tuli endise elukaaslase poolt vastulause. Olgu siinkohal märgitud, et endine elukaaslane ja laste isa elab Suurbritannias.
Siiani on ta väitnud, et kuna ta tööl ei käi, siis tema ei kavatse midagi maksta, kuid eile tema jutt muutus ning ta tahtis mingisugusele kokkuleppele jõuda. Hetkel on hagis elatis nõutud Eesti miinimumi järgi ja tagasiulatuvalt veebruarist 2019. Kas mul on keset hagi menetlust üldse mõistlik kohtuvälisele kokkuleppele jõuda? Kuna ta on olnud ebausaldusväärne oma varasemate lubaduste poolest, siis kipun arvama, et läbi kohtu on kindlam - maksma ei saa teda nagunii kuidagi sundida.
Teine asi, mida ta väidab, on see, et isegi kui ma seda elatist lastele läbi kohtu nõudma hakkan, ei saa tema sõnade järgi Eesti kohus talle midagi teha ja Suurbritannias kehtivad teised reeglid. Kuidas sellega päriselt on?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui Teil ei ole õnnestunud varasemalt omavahel kokkuleppele jõuda, ei soovitaks mina sõlmida kohtuväliselt kokkulepet, sest see ei ole sundtäidetav. Kui jõuate omavahel kokkuleppele, esitage kokkulepe kohtule kinnitamiseks - kohtu poolt kinnitatud kokkulepe omab täpselt samasugust õigusjõudu, nagu kohtu poolt langetatud otsus.

Kui laste elukoht on Eestis, toimub kohtumenetlus Eestis meie seaduste järgi, olenemata sellest, kus on laste isa elukoht.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas abikaasal B on õigus/alust nõuda ühisvara jagamist abikaasa A varasema kohustuse võrra väiksemas ulatuses?13.11.2019

Tere!
Elukaaslased astuvad varaühisusse - võtavad eluasemelaenu uue ühise eluaseme soetamiseks. Eluasemelaenule lisatakse elukaaslase A varasem kohustus. Elukaaslasel B kohustused puuduvad. Elukaaslased abielluvad ja neist saavad abikaasad. St, varasema varaühisuse ajal eluasemelaenuga soetatud ühisest eluasemest saab ühisvara. Abikaasad elavad õnnelikus abielus, kuniks armastus saab otsa ....
Abikaasad soovivad lahutada. Kuna abieluvaraleping puudub, siis tuleks ühisvara jagada abikaasade vahel võrdsetes osades, pooleks.
Kas abikaasal B on õigus/alust nüüd nõuda ühisvara jagamist abikaasa A varasema kohustuse võrra väiksemas ulatuses?
Parimate soovidega,
Abikaasad A ja B

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui elukaaslased soetavad ühiselt eluaseme, teevad nad seda eelduslikult võrdsetes osades kaasomanikena. Kui elukaaslased seejärel abielluvad, jäävad nad soetatud eluaseme suhtes jätkuvalt kaasomanikeks - kuivõrd eluase oli soetatud enne abielu, on see abikaasade lahusvara, mitte ei muutu abiellumisel automaatselt ühisvaraks (viimast saaks teha vaid abieluvaralepinguga). Seega abielu lõppedes ei saa enne abielu kaasomandisse soetatud eluaset üleüldse ühisvarana jagada. Kui ühe abikaasa lahusvarasse kuuluvat kohustust on täidetud abielu ajal abikaasade ühisvara arvelt, võib see anda aluse teisele abikaasale õiglase hüvitise nõudmiseks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas pean lahkuma lahutatud abikaasa kingitusena saadud majast ja minema meie ühiselt soetatud maamajja?13.11.2019

Lahutasin oma mehest, kes sai kinkelepinguga oma vanaemalt maja, kus praegu elame. Abielu aja jooksul võtsime koos pangalaenu (mina olen kaaslaenaja), mille eest tegime majas remondi ja ka väikese juurdeehituse. Lisaks on meil maja maal, mille soetasime abielu aja jooksul. Ühiseid lapsi meil ei ole. Minu endine abikaasa maksab pangalaenu, millest veel on tasuda 25 %. Kas on õigust mind sundida praegusest elukohast lahkuma majja, mille soetasime koos? Kas praegusest majast lahkumisel on mul õigus nõuda praeguse elukoha eest kompensatsiooni?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui Teie elukohaks olev maja on omandatud abielu ajal kinkelepingu teel, on tegemist Teie abikaasa lahusvaraga, kuid kui olete seda abielu jooksul ühisvara arvelt remontinud, on Teil õigus nõuda selle eest hüvitist. Kui maamaja on omandatud abielu ajal, on tegemist abikaasade ühisvaraga ja see tuleb jagada võrdsetes osades.

Praeguses olukorras tuleks kindlasti ette võtta ühisvara jagamine, et lahendada praegused elukorralduslikud ja varalised küsimused.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida saaksin veel teha kui isa ei maksa elatist ja täitur ei saa ka raha kätte?13.11.2019

Tere. Kui kohus olnud ja elatis isalt välja mõistetud miinimum summas kahele lapsele ja asi antud edasi ka kohtutäiturile, kes aitaks, kuid isa elatist siiski ei maksa. Mida saaksin veel teha või millised võimalused veel oleks, mida täiturilt paluda ja kuidas saaks täitur survestada. Hetkel ei oska enam ja asi veninud pikalt aastast 2016. Olen palunud täiturilt ka juhilubade peatamist, kuid sain vastuseks, et seda teha ei saa, sest saan elatisabi, kui isa ei maksa.
Laste isa muidu töötuna arvel, kuid saab lubada reisimist ja elab oma majas uue naise ja naise lastega, kes täisealised.
Isa lastega ei suhtle ja kohustust täita ka ei taha ega vasta täituri mailidele.
Millised on meie võimalused ja kas tõesti kohtu otsus ei loe midagi meie riigis ja saamegi elatisabi.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Saan aru, et olete kasutanud erinevaid võimalusi täitemenetluses, kuid elatisraha siiski kätte pole õnnestunud saada. Loen, et laste isa elab oma majas - kui laste isa on maja omanik, võiks sissenõude seada ka laste isa kinnisvarale, kas olete seda võimalust kasutanud?

Iseenesest võiks kaaluda ka menetluse alustamist karistusseadustiku § 169 järgi, mis käsitleb vanema teadlikku kõrvalehoidumist lapse ülalpidamiskohustuse täitmisest - see ei too küll elatisraha, kuid võib siiski vanemat distsiplineerida.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas ja kuidas muutub elatisraha maksmise kord alates 01.01.2020?11.11.2019

Tere
Kas täisealine lapsel(19), kes õpib kõrgkoolis sessioonõppes, on õigus elatisrahale? Laps elab koos lahutatud lapsevanemaga.
Kas ja kuidas muutub elatisraha maksmise kord alates 01.01.2020?
Ette tänades!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui täisealine laps omandab kõrgharidust, on tal õigus vanemate ülalpidamisele, kuid mitte kauem, kui 21-aastaseks saamiseni.

Uus elatise maksmise kord (elatise kalkulaator) on alles väljatöötamisel, hetkel ei oska ma seda täpsemalt kommenteerida.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida peaksin tegema olukorras, kus lapse isa kergekäeliselt puudumistõendeid kirjutab?11.11.2019

Tere!
Elame lapse isaga lahus juba aastaid. (Olgu ära mainitud, et laps käib põhikoolis). Vahepeal elas lapse isa välismaal ja ei teinud lapsest väga välja juba siis. Nüüd elab Eestis ja meelitas lapse enda juurde selliselt, et laps oleks 50/50 ajast nii tema juures kui ka minu, lapse ema, juures. See ei olegi probleem. Probleem on selles, et mida teha juhul, kui lapse isa kirjutab asjatult ja põhjuseta lapsele e-kooli puudumisi, et laps saaks varem koolist ära? Ma ei näe põhjust lapsel koolitundidest puududa, kui ta ei ole just haigestunud. Lapse isa aga kirjutas antud juhul lapsele viimastest tundidest puudumistõendi, kuna laps oli kukkunud kehalise kasvatuse tunnis. Küsisin lapselt, kas valutab? Laps vastas seepeale rõõmsalt, et ei valuta. Mina näen, et laps oleks ju vabalt saanud tundidest osa võtta. Mis siis, et ta kirjutada ei saa, kuulata saab ju ikka ja infot talletada. Mida peaksin tegema sellise olukorra puhul? Kas tõesti võib lapse isa kergekäeliselt puudumistõendeid kirjutada? Aitäh!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Eelkõige peaksid vanemad läbi ühise arutelu lapse hooldusõiguse teostamises omavahel kokkuleppele jõudma, kuid kui see ei õnnestu, võiksite pöörduda elukohajärgse lastekaitsetöötaja poole. Äkki õnnestub kolmanda isiku vahendusel jõuda ühisele seisukohale kasvatuslikes küsimustes. Samuti võib lastekaitsetöötaja soovitada teile ja/või lapse isale mõne kursuse-koolituse läbimist, mis toetab vanemat lapse kasvatusega seotud küsimustes.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand