Perekonnaõigus
Küsimus: Kas ja kuidas muutub elatisraha maksmise kord alates 01.01.2020?11.11.2019
Tere
Kas täisealine lapsel(19), kes õpib kõrgkoolis sessioonõppes, on õigus elatisrahale? Laps elab koos lahutatud lapsevanemaga.
Kas ja kuidas muutub elatisraha maksmise kord alates 01.01.2020?
Ette tänades!
Kas täisealine lapsel(19), kes õpib kõrgkoolis sessioonõppes, on õigus elatisrahale? Laps elab koos lahutatud lapsevanemaga.
Kas ja kuidas muutub elatisraha maksmise kord alates 01.01.2020?
Ette tänades!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui täisealine laps omandab kõrgharidust, on tal õigus vanemate ülalpidamisele, kuid mitte kauem, kui 21-aastaseks saamiseni.
Uus elatise maksmise kord (elatise kalkulaator) on alles väljatöötamisel, hetkel ei oska ma seda täpsemalt kommenteerida.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida peaksin tegema olukorras, kus lapse isa kergekäeliselt puudumistõendeid kirjutab?11.11.2019
Tere!
Elame lapse isaga lahus juba aastaid. (Olgu ära mainitud, et laps käib põhikoolis). Vahepeal elas lapse isa välismaal ja ei teinud lapsest väga välja juba siis. Nüüd elab Eestis ja meelitas lapse enda juurde selliselt, et laps oleks 50/50 ajast nii tema juures kui ka minu, lapse ema, juures. See ei olegi probleem. Probleem on selles, et mida teha juhul, kui lapse isa kirjutab asjatult ja põhjuseta lapsele e-kooli puudumisi, et laps saaks varem koolist ära? Ma ei näe põhjust lapsel koolitundidest puududa, kui ta ei ole just haigestunud. Lapse isa aga kirjutas antud juhul lapsele viimastest tundidest puudumistõendi, kuna laps oli kukkunud kehalise kasvatuse tunnis. Küsisin lapselt, kas valutab? Laps vastas seepeale rõõmsalt, et ei valuta. Mina näen, et laps oleks ju vabalt saanud tundidest osa võtta. Mis siis, et ta kirjutada ei saa, kuulata saab ju ikka ja infot talletada. Mida peaksin tegema sellise olukorra puhul? Kas tõesti võib lapse isa kergekäeliselt puudumistõendeid kirjutada? Aitäh!
Elame lapse isaga lahus juba aastaid. (Olgu ära mainitud, et laps käib põhikoolis). Vahepeal elas lapse isa välismaal ja ei teinud lapsest väga välja juba siis. Nüüd elab Eestis ja meelitas lapse enda juurde selliselt, et laps oleks 50/50 ajast nii tema juures kui ka minu, lapse ema, juures. See ei olegi probleem. Probleem on selles, et mida teha juhul, kui lapse isa kirjutab asjatult ja põhjuseta lapsele e-kooli puudumisi, et laps saaks varem koolist ära? Ma ei näe põhjust lapsel koolitundidest puududa, kui ta ei ole just haigestunud. Lapse isa aga kirjutas antud juhul lapsele viimastest tundidest puudumistõendi, kuna laps oli kukkunud kehalise kasvatuse tunnis. Küsisin lapselt, kas valutab? Laps vastas seepeale rõõmsalt, et ei valuta. Mina näen, et laps oleks ju vabalt saanud tundidest osa võtta. Mis siis, et ta kirjutada ei saa, kuulata saab ju ikka ja infot talletada. Mida peaksin tegema sellise olukorra puhul? Kas tõesti võib lapse isa kergekäeliselt puudumistõendeid kirjutada? Aitäh!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Eelkõige peaksid vanemad läbi ühise arutelu lapse hooldusõiguse teostamises omavahel kokkuleppele jõudma, kuid kui see ei õnnestu, võiksite pöörduda elukohajärgse lastekaitsetöötaja poole. Äkki õnnestub kolmanda isiku vahendusel jõuda ühisele seisukohale kasvatuslikes küsimustes. Samuti võib lastekaitsetöötaja soovitada teile ja/või lapse isale mõne kursuse-koolituse läbimist, mis toetab vanemat lapse kasvatusega seotud küsimustes.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas saan minna perekonnaseisuametisse ja "ühishoolduse" maha kriipsutada, mis õigused mul selleks on?11.11.2019
Kui isal on võlad, ta ise nõus loobuma isadusest, et laps saaks kasvõi riigilt raha täisealiseni saamiseks ja ema registreerida vallasemaks. Ütelge, miks siis riik paneb käe ette? Perekonnaõiguse seaduses tuleks vanemaks loobumine sisse kirjutada, sest muudmoodi enam ei saa neid tuhandeid peresid aidata, seadused kärbivad valest otsast, piirates võlgniku õigusi. Raha lapsele sellest ikka ei tule ju! Võlgnik teeb mida iganes kohustusest pääsemiseks.
Kuidas ikkagi saab kohtu kaudu mõjutades veendes jne, et kohtunik saaks aru, et lapsele on vaja raha riigi poolt ja täisealiseni. 10 eurot saab ka kokkuleppel elatisrahaks määrata, aga see ei toida last ju!
Kui mina olen lapsendamiseks vajalikud nõuded täitnud võiks ju üksi ka oma last kasvatada, sest lapsendada saab üksi ju! Tean seda!
Milline absurd! Kui isa on lapsele ohtlik, siis jääb lastekaitsest ikka väheks, et tõestada. Ohvriabist ja teistest organitest ka, ikka ainult kohus! Ja kohtus kohtunik, kes ei saa tagamaadest aru.
Ma tahan perekonnaseisuametisse minna koos ja selle rea, ühishooldus, maha kriipsutada. Mis õigused mul selles on? Me tegime lapse isaga kohtule ühisavalduse hooldusõiguse piiramises isale.
Kuidas ikkagi saab kohtu kaudu mõjutades veendes jne, et kohtunik saaks aru, et lapsele on vaja raha riigi poolt ja täisealiseni. 10 eurot saab ka kokkuleppel elatisrahaks määrata, aga see ei toida last ju!
Kui mina olen lapsendamiseks vajalikud nõuded täitnud võiks ju üksi ka oma last kasvatada, sest lapsendada saab üksi ju! Tean seda!
Milline absurd! Kui isa on lapsele ohtlik, siis jääb lastekaitsest ikka väheks, et tõestada. Ohvriabist ja teistest organitest ka, ikka ainult kohus! Ja kohtus kohtunik, kes ei saa tagamaadest aru.
Ma tahan perekonnaseisuametisse minna koos ja selle rea, ühishooldus, maha kriipsutada. Mis õigused mul selles on? Me tegime lapse isaga kohtule ühisavalduse hooldusõiguse piiramises isale.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Hooldusõiguslikke muudatusi saab teha vaid kohus, perekonnaseisuametis vanemate kokkuleppel seda võimalust paraku ei ole (hooldusõiguse osas saab teha valiku vaid lapse sünni registreerimisel). Kui olete kohtule esitanud avalduse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja lapse isa on avalduse rahuldamisega nõus, ei näe ma põhjust, miks kohus peaks ühise hooldusõiguse lõpetamata jätma.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mul on õigus osta lastele ise riided ja see elatisest maha arvestada?06.11.2019
Tere. Kas mul on õigus osta lastele ise riided ja see elatisest maha arvestada?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui elatis on kohtulahendiga väljamõistetud, ei tohi sellest omaalgatuslikult mahaarvamisi teha, vastasel juhul võib seda käsitleda kohtulahendi rikkumisena ja vanem võib algatada täitemenetluse.
Kui elatis ei ole kohtu kaudu välja mõistetud, olenevad elatise maksmise tingimused vanemate kokkuleppest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas on olemas omavalitsuses nö kolmandat osapoolt kelle juuresolekul oleks võimalik paika panna lapsega suhtlemine?06.11.2019
Tere.
Meil on lapse emaga ühine hooldusõigus aga samas elame juba pea 5 aastat eraldi. Laps ise elab emaga. Mure selline, et pole suutnud 5 aasta jooksul lapse suhtes asju paika saada.
Nii koosviibimise, pühade koosveetmise, last puudutavate teemade arutamisel jne.
Mis on palju närvesööv ja tekitab jõuetuse tunnet.
Oskate ehk öelda kas on võimalik ka alustuseks kohtuväliselt lapsega seonduvaid teemasid reguleerida või ainult kohtu poole pöörduda?
Ehk siis kas on olemas omavalitsuses inimesi nö kolmandat osapoolt kelle juuresolekul oleks võimalik paika panna lapsega suhtlemine, lapsega seonduvate infode jagamine jne...
Suured tänud ette info eest
Meil on lapse emaga ühine hooldusõigus aga samas elame juba pea 5 aastat eraldi. Laps ise elab emaga. Mure selline, et pole suutnud 5 aasta jooksul lapse suhtes asju paika saada.
Nii koosviibimise, pühade koosveetmise, last puudutavate teemade arutamisel jne.
Mis on palju närvesööv ja tekitab jõuetuse tunnet.
Oskate ehk öelda kas on võimalik ka alustuseks kohtuväliselt lapsega seonduvaid teemasid reguleerida või ainult kohtu poole pöörduda?
Ehk siis kas on olemas omavalitsuses inimesi nö kolmandat osapoolt kelle juuresolekul oleks võimalik paika panna lapsega suhtlemine, lapsega seonduvate infode jagamine jne...
Suured tänud ette info eest
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Esimeses järjekorras, enne kohtusse pöördumist, tulekski pöörduda elukohajärgse lastekaitsetöötaja poole. Paljudel juhtudel õnnestub vaidlus suhtluskorra osas lahendada lastekaitsetöötaja vahendusel. Kui see siiski ei õnnestu, tuleb suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudega kohtu poole pöörduda, ka sellisel juhul kaasatakse kohtumenetlusse arvamuse andmiseks lastekaitsetöötaja.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui laps lõpetab gümnaasiumi, siis kas suvekuudel (siis ju ei õpi) tuleb maksta elatist või ainult õppeperioodi ajal?05.11.2019
Tere.
Laps andis kohtusse hagi, kus nõuab minult 260€. Olen maksnud talle iga kuu eelmise kohtuotsuse järgi 190€. Mul on ka alaealine laps ja elame välisriigis. Olen abielus. Milliseid kulutusi võetakse minu puhul arvesse alimentide arvestamisel ja mille järgi minu puhul arvestatakse miinimumi, mis minule elamiseks jääma peab? Kas täisealine laps peab tõestama oma igakuised kindlad kulutused? Ja kui laps lõpetab gümnaasiumi, siis kas suvekuudel (siis ju ei õpi) tuleb maksta elatist või ainult õppeperioodi ajal?
Laps andis kohtusse hagi, kus nõuab minult 260€. Olen maksnud talle iga kuu eelmise kohtuotsuse järgi 190€. Mul on ka alaealine laps ja elame välisriigis. Olen abielus. Milliseid kulutusi võetakse minu puhul arvesse alimentide arvestamisel ja mille järgi minu puhul arvestatakse miinimumi, mis minule elamiseks jääma peab? Kas täisealine laps peab tõestama oma igakuised kindlad kulutused? Ja kui laps lõpetab gümnaasiumi, siis kas suvekuudel (siis ju ei õpi) tuleb maksta elatist või ainult õppeperioodi ajal?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Täisealise lapse elatisele ei ole seatud alammäära (nagu alaealise lapse puhul), elatis on vajaduspõhine. Kohtu kaudu elatist nõudes tuleb täisealisel lapsel tõendada ja põhjendada oma vajaduste suurust, millest pool tuleks kanda emal ja teine pool isal (kui laps elan nt emaga, teeb ema tõenäoliselt lapse ülalpidamiseks vahetult kulutusi ja elatist maksma ei pea). Lisaks lapse vajaduste suurusele võetakse arvesse ka ülalpidamiseks kohustatud vanema varanduslikku seisundit ja ülalpeetavate arvu, kuid nö miinimumi, mis Teile peale elatise maksmist kätte peaks jääma, kehtestatud ei ole.
Täisealise lapse ülalpidamise eelduseks on asjaolu, et ta omandab haridust, mida tõendab omakorda fakt, et laps on haridusasutuse nimekirjas. Kui ta seda on, on tal õigus ülalpidamisele, sealhulgas ka sellel ajal, mil õppetööd õppepuhkuse tõttu parasjagu ei toimu.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida teha, kui ema ei lase isal ja lastel omavahel kohtuda?04.11.2019
Tere,
mu elukaaslasel on kohtu poolt määratud elatise võlg mida ta siis nüüd aegamisi maksab ja sellega sujub, mure seisneb selles, et mulle tundub, et tema endised elukaaslased ei käitu õiglaselt, mis puutub lastesse. Asi siis nii, et laste ema ei lase lapsi isa juurde. Olen korduvalt kõrval olnud kui ta helistab ja uurib, et millal saaks ja võiks lapsed enda juurde võtta või nendega koos kuhugi minna või midagi teha ja ainus mis vastu kõlab, et ei saa ja ei tea milla saab. Ja samas on pidevalt olukordi kui lapsed ise helistavad ja küsivad, et millal saaks isa juurde aga isa ei saa ju ilma ema loata ka enda juurde lapsi võtta ja kui lapsed ema käest küsivad siis kõlab ka koheselt eitav vastus. Samas on lapsed pidevalt hoiul mehe sugulaste juures, miks ei või siis lapsed olla isaga. Kas siis isadel tõesti ei ole mingeid õigusi, elatis raha võetakse vastu küll avasüli aga samas isa lapsi enda juurde ei saa ja näeb neid ainult siis kui sugulaste juurde läheb siis kui lapsed seal. Mida peaks tegema et lapsed saaks ka isaga aega veeta, kohtu jaoks ja advokaatide jaoks meil raha ei ole.
mu elukaaslasel on kohtu poolt määratud elatise võlg mida ta siis nüüd aegamisi maksab ja sellega sujub, mure seisneb selles, et mulle tundub, et tema endised elukaaslased ei käitu õiglaselt, mis puutub lastesse. Asi siis nii, et laste ema ei lase lapsi isa juurde. Olen korduvalt kõrval olnud kui ta helistab ja uurib, et millal saaks ja võiks lapsed enda juurde võtta või nendega koos kuhugi minna või midagi teha ja ainus mis vastu kõlab, et ei saa ja ei tea milla saab. Ja samas on pidevalt olukordi kui lapsed ise helistavad ja küsivad, et millal saaks isa juurde aga isa ei saa ju ilma ema loata ka enda juurde lapsi võtta ja kui lapsed ema käest küsivad siis kõlab ka koheselt eitav vastus. Samas on lapsed pidevalt hoiul mehe sugulaste juures, miks ei või siis lapsed olla isaga. Kas siis isadel tõesti ei ole mingeid õigusi, elatis raha võetakse vastu küll avasüli aga samas isa lapsi enda juurde ei saa ja näeb neid ainult siis kui sugulaste juurde läheb siis kui lapsed seal. Mida peaks tegema et lapsed saaks ka isaga aega veeta, kohtu jaoks ja advokaatide jaoks meil raha ei ole.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Laste isal on nii õigus kui ka kohustus oma lastega suhelda ja laste ema suhtlemist kuidagi takistada ei tohiks. Kui vanemad siiski omavahel suhtluskorras kokkuleppele ei saa, tuleks oma murega pöörduda elukohajärgse lastekaitsetöötaja poole, kes aitab vanematel saavutada üksmeelt. Kui ka lastekaitsetöötaja vahendusel kokkulepet ei sünni, tuleb ikkagi pöörduda suhtlemiskorra kindlaksmääramise avaldusega kohtu poole pöörduda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas arvutatakse vara juurdekasvu tagasiarvestust pangalaenu puhul?31.10.2019
Tere! Ostsin enne abielu panga abiga eramu, kus me elame ja abielludes sõlmisime vara juurdekasvu tagasiarvestus lepingu. Nüüd siis küsimus kuidas arvutatakse vara juurdekasvu tagasiarvestust pangalaenu puhul. Minu sissetulek on oluliselt suurem abikaasa omast aga mina maksan kõik laenud, liisingud, maksud, toidud, lapse kulud jne. Kõik pangaväljavõttega tõendatav. Seega kuu lõpus on mul vähem raha kui temal. Tema maksab ainult endaga seotud arved (iluprotseduurid jne.). Kas tal on õigus minult midagi lahutuse korral nõuda?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui abiellumisel on valitud varasuhteks vara juurdekasvu tasaarvestus, siis tasaarvestatakse abikaasade vahel kummagi abikaasa varale varasuhte kestel lisandunud osa ehk soetisvara. Vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte lõppedes selgitatakse välja mõlema abikaasa soetisvara ja määratakse kindlaks soetisvarade tasaarvestamisest tulenev rahaline nõue.
Varasuhte lõppedes teevad abikaasad kindlaks oma soetisvara seisu - kui ühe abikaasa soetisvara osutub suuremaks kui teise abikaasa soetisvara, kuulub pool soetisvarade väärtuste vahest väiksema soetisvara saanud abikaasale rahalise tasaarvestamisnõude alusel. Soetisvara suuruse väljaarvutamisel lähtutakse nii abikaasade rahalistest õigustest kui ka kohustustest (muuhulgas on kohustuseks ka pangalaen). Seega, kui varasuhte lõppedes osutub Teie soetisvara suuremaks Teie abikaasa omast, on Teil kohustus hüvitada abikaasale pool soetisvarada väärtuste vahest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas lahendada seis, kus mees tahab korteri maha müüa aga me lastega elame seal ja tahaks oma kodu säilitada?31.10.2019
Olen 8a tagasi lahutatud ja elan kahe alaealise lapsega korteris, mis kuulub ühisomandisse eksabikaasaga. Korteril ka laen, kus olen kaaslaenutaotleja (maksame laenu pooleks).
Nüüd soovib eks korteri maha müüa (sai uue lapse) või ostku ma tema osa välja.
Arvata võib, et asi läheb kohtusse, sest mina pole nõus müüma ja olen pakkunud erinevaid kokkuleppeid (võtan laenu üle), millest ta pole samuti huvitatud.
Kas kohus arvestab lastega (elavad minuga), kes maksab kommunaalarveid (olen neid maksnud 8 a.), samuti renoveerinud korterit oma rahadega, mis mõjutab ju ka turuväärtust. Kas jaotus tuleks tõesti 50:50?
Kas minu poolt pakutavatel kokkulepetel on ka kohtus kaalu?
Nüüd soovib eks korteri maha müüa (sai uue lapse) või ostku ma tema osa välja.
Arvata võib, et asi läheb kohtusse, sest mina pole nõus müüma ja olen pakkunud erinevaid kokkuleppeid (võtan laenu üle), millest ta pole samuti huvitatud.
Kas kohus arvestab lastega (elavad minuga), kes maksab kommunaalarveid (olen neid maksnud 8 a.), samuti renoveerinud korterit oma rahadega, mis mõjutab ju ka turuväärtust. Kas jaotus tuleks tõesti 50:50?
Kas minu poolt pakutavatel kokkulepetel on ka kohtus kaalu?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Ühisvara jagatakse poolte vahel võrdsetes osades, kuid Teil võib endise abikaasa vastu olla hüvitisnõue, kui olete ühisvaraks olevat kinnisvara peale abielu lahutamist renoveerinud.
Kui omavahel ühisvara jagamise osas kokkuleppele saada ei õnnestu, tuleb vastava hagiga kohtu poole pöörduda. Kohus võib jätta korteri Teie ainuomandisse, kui olete suuteline laenu üksinda üle võtma ja maksma endisele abikaasale hüvitist omandi kaotamise eest (korteri turuväärtusest lahutatakse laenujääk, hüvitise suuruse leidmiseks jagatakse tulem pooleks). Kui vastavat võimekust ei ole, võib kohus määrata ühisvara jagamiseks korteri müügi - sellisel juhul korter müüakse, tasutakse laenujääk ja ülejäänud müügitulu jagatakse võrdsetes osades.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas tasub isalt alimente nõuda, kui ta väidab, et ta ei saa nagunii maksta, kuna tal veel 2 last?31.10.2019
Tere.
Soovin enda lapse isalt nõuda välja miinimum summas alimente. Lapse isa väidab, et ta ei ole kohustatud maksma kuna ta pole võimeline, tuues põhjenduseks, et tal on veel kaks last. Ühelegi lapsele pole ametlikult alimente peale pandud, kas mul on mõistlik see asi ametlikuks ajada? Kas tal on õigus maksta alla miinimumi kui asi on ametlik?
Soovin enda lapse isalt nõuda välja miinimum summas alimente. Lapse isa väidab, et ta ei ole kohustatud maksma kuna ta pole võimeline, tuues põhjenduseks, et tal on veel kaks last. Ühelegi lapsele pole ametlikult alimente peale pandud, kas mul on mõistlik see asi ametlikuks ajada? Kas tal on õigus maksta alla miinimumi kui asi on ametlik?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Ilmselt soovib lapse isa vabaneda oma kohustusest lapsele ülalpidamist anda, teiste ülalpeetavate olemasolu selleks automaatselt kindlasti alust ei anna. Kui lapse isa ei ole nõus vabatahtlikult elatist maksma, tuleb elatise väljamõistmiseks kohtu poole pöörduda. Reeglina mõistetakse elatis ühele lapsele välja miinimumsuuruses, selle summa vähendamiseks peavad esinema kaalukad asjaolud (mis on lapse isa poolt esile toodud ja tõendatud).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand