Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas on laste miinimum elatis jagatud või kuidas see peaks olema?15.10.2019

Tervist, probleem siis selline, et lahutasime laste emaga kaks aastat tagasi ja meil on 3 ühist last. Leidsime siis kuskilt netist, et laste alimendid peaks olema pool miinimum palka ühe lapse pealt. Niisiis tegime suusõnalise kokkuleppe, et maksan igakuu 700 eurot. Kuna eestis pole mingil juhul sellist elatist maksta tulin soome tööle. Alguses suutsin seda ilusti maksta ja jäi ülegi. Nüüd kui mul endal siin elu ja ka elukaaslane tekkinud ja võetud ka üürikorter ei ole ma enam võimeline sellist summat maksma ja lisaks andis laste ema veel asja kohtusse kui palusin, et äkki saaks langetada selle summa 600 euro peale kuna ta saab ise veel lisaks eesti riigilt 500 eurot laste pealt siis see peaks olema rohkem kui piisav laste ülalpidamiseks. Tooks välja ka selle, et naisele ja lastele jätsin ka maja ja ise ta tööl ei käi. Küsimus siis selline, et kas see pool miinimum palka, mis on lapsele ettenähtud, kas mina pean seda täies ulatuses maksma või peaks see tegelikult olema pooleks, et mina panustan pool ja tema teise poole?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Üldreeglina ei tohiks igakuine elatist olla väiksem kui pool alampalka ühe lapse kohta - eelöeldu eeldab seda, et lapse igakuised püsikulud on samas suurusjärgus kehtiva alampalgaga. Pool alampalga suurusest jääb last kasvatava vanema kanda, pool elatisena lahus elava vanema kanda.

Kui teil on kolm last ja laste ema saab lasterikka pere toetust (pluss lapsetoetust), tuleks seda elatise suuruse määramisel kindlasti arvesse võtta, sest osalt on laste ülalpidamiskulud kaetud riiklike toetustega ja see vähendab arusaadavalt vanemate panust. Nimetatud asjaolu tuleb kohtumenetluses kindlasti välja tuua, et kohus saaks sellega lahendit tehes arvestada.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas on võimalik nõuda emalt korteri müümist tema hooldekodu arvete puuduoleva osa katteks?14.10.2019

Ema tervis on sealmaal, et peab minema hooldekodusse. Ema saab nii pensioni ning omab ka vara (korter). Kahjuks on olukord selline, et ema keeldub korterit müümast hooldekodu arvete katteks, kuna soovib selle pärandada venna lapsele. Kahjuks ainult pensionist hooldekodu tasude jaoks ei jätku. Vend tööl ei käi, kuid mina saaksin ema abistada hooldekodu tasude maksmisel. Minu küsimus oleks, kas on võimalik nõuda emalt korteri müümist või peaksin puuduoleva summa katma?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Perekond peab abivajavat sugulast ülal pidama olukorras, kus abivajaval isikul endal puuduvad selleks igasugused vahendid. Kui isikule kuulub vara, mille müügist saadava tulu eest oleks võimalik katta tema vajadusi (antud juhul tasuda hoolduskoha eest), ei saa asuda seisukohale, et tal puuduvad rahalised vahendid toimetulekuks. Seega on käesoleval juhul ilmselt põhjendatud maja müümine.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas ma saaksin lapse isa käest välja nõuda riigi poolt määratud summa?14.10.2019

Hetkel maksab lapse isa meile 195 eurot kuus. Laps põhimõtteliselt ei näegi teda eriti. Ma saan aru, et elatise alammäär on kasvanud. Laps on ka kasvanud ja samuti hinnad. Kuidas ma saaksin tema käest välja nõuda riigi poolt määratud summa? Isal sissetulekuga probleeme ei ole.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui lapse isa ei ole nõus lapsele elatist maksma PkS § 101 lõikes 1 sätestatud miiniumummääras, tuleb elatise väljamõistmiseks pöörduda kohtu poole. Selleks tuleb kohtule esitada vastav hagiavaldus, riigilõivu tasuma ei pea.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mis seadus reguleerib, kes lahutatud vanematest saab laste pealt pensioni lisaaastaid, kui kokku ei lepita?14.10.2019

Ei oska määrata, mis valdkonda küsimus täpselt kuulub, küsin siit. Seaduse järgi iga laps lisab pensionile 2 aastat. Vanemad peavad omavahel kokku leppima, kes neist need aastad saab. Küsimus selline: kui ema ja isa on lahutatud ja isal endal kasvab peres laps. Kas on olemas mingid seadused, mis reguleerivad seda asja, kui isa, näiteks keeldub endise pere emale need aastad loovutamas?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Pensionikindlustuse seaduse § 24 lõike 8 järgi olukorras, kus üks isikutest ei anna teisele isikule pensionilisa taotlemiseks kirjalikku nõusolekut ja mõlemal isikul on õigus pensionilisale, jaotatakse pensionilisa võrdselt mõlema vanema vahel.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas tõesti vastutan abikaasa minu teadmata võetud laenu eest ka pärast lahutust?14.10.2019

Tere.
Eksabikaasa võttis abieluajal minu teadmata laenu ja nüüd millal lahutatud oleme, tuli see välja. Ta on jätnud kohustused täitmata ja kohtutäitur võttis ühendust. Hetkeseisuga ei ole eksabikaasa nõuet suutnud täies ulatuses likvideerida ja tööandjale tuli teade, et tuleb hakata võlga minu palgast kinni pidama. Kas tõesti vastutan isegi abieluajal selle eest poole laenu summaga, kui inimene on võtnud selle laenu isiklikult, ilma minu teadmata? Kas mul on võimalik seda nõuet tema käest tagasi nõuda, kui olen selle võla ise tasunud ja kuidas see võiks käia?

Tänan

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Mõistan, et abielu on lahutatud, kuid ühisvara (ja ühised kohustused) on jagamata. Kui abikaasa võetud laenu ei ole võetud perekonna huvides ja ta on kasutanud seda isiklike huvide rahuldamiseks, vastutab ta laenu tagasimaksmise eest isiklikult. Kui laen on võetud perekonna huvides, vastutavad laenu tagasimaksmise eest mõlemad abikaasad. Soovitan esimesel võimalusel jagada abikaasade ühisvara.

Kui tasute abikaasa poolt võetud laenu, tekib tagasinõude õigus, kuid see võib olla praktikas keeruliselt teostatav, seega seda varianti ma pigem ei soovitaks. Soovitan kindlasti suhelda kohtutäituriga ja selgitada olukorda, uurida võimalusi.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas lahutada hollandi kodakondsest abikaasast, kui ise olen Eestis ja tema siia lahutama ei tule?14.10.2019

Tere!
Soovin lahutada välismaalasest. Abielu sõlmiti Hollandis, kuid nüüd olen ise Eestis tagasi. Partner ei ole nõus Eestisse tulema ning keeldub ka igasugusest suhtlusest (ehk ühistaotlust lahutusele ei saa teha).
Partner on Nigeerias sündinud, Hollandi passiga Hollandi kodanik.
Ise olen Eestis sündinud, Eesti kodanik.
Kuidas oleks mul kõige õigem Harju maakohtu poole pöörduda ning mis dokumente täpselt vaja oleks (kas apostilliga või ei ning kas hollandi keelne abielu leping sobib)?

Tänud ette!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kohtule tuleb esitada motiveeritud hagiavaldus ja tasuda hagiavalduselt riigilõivu 100 eurot. Hagiavaldusele tuleb kindlasti lisada abielutõend - Hollandis väljastatud perekonnaseisuakte aktsepteeritakse ilma apostillita, kuid tõend peab olema tõlgitud. Võimalusel kasutage hagiavalduse koostamisel juriidilist abi.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas lapse ema saab elatist maksvalt isalt õigused ära võtta kui ta uus mees on nõus last kasvatama?09.10.2019

Tere. Mul on selline küsimus. Mu sõber on naisest lahus, maksab alimente iga kuu ja nüüd tahab naine isalt õigused ära võtta, kuna teine mees oli nõus ise last kasvatama ja oma nimele võtma aga samas tahab, et lapse isa maksaks alimente edasi. Kas tal on sellised õigused? Kuigi ise ei näita last isale. Mida peaks lapse isa selles suhtes tegema?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Asjaolu, et lapse emal on uus partner, kes soovib last kasvatada, ei ole kindlasti piisav alus lapse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Lapse bioloogilisel isal, kellel on soov lapse elus osaleda, peab selleks olema võimalus - kui lapse ema teda takistab, on isal võimalik lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks kohtusse pöörduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui seadus peaks elatise osas mingil ajal muutuma, kas siis kohus vaatab vanad otsused üle või vanem maksab vana otsuse järgi?09.10.2019

Tere. Küsimus on rohkem hüpoteetiline aga sooviks ikkagi teada. Eelmise aasta lõpus ei leidnud piisavalt toetajaid uus elatise maksmise seadus, mis oleks määranud elatist ühele lapsele pool elatismiinimumi. Küsimus on selline, et kui praegu on kohtuga välja mõistetud elatis praeguse seaduse järgi, mis on pool miinimumpalka aga seadus peaks mingil ajal muutuma, et kas siis kohus vaatab vanad otsused üle või vanem maksab vana otsuse järgi? Tänan.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui vanemalt on elatis kohtulahendiga välja mõistetud, tuleb maksta elatist vastavalt lahendile - uue seaduse jõustumisega automaatselt ükski kohtulahend kehtivust ei kaota.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuhu pöörduda, kui pole juristi jaoks raha, et laste isalt elatist välja nõuda?09.10.2019

Olen 4 lapse ema. 13-aastane (raske vaimsepuudega), 10-, 4-aastane ja kohe 7 kuune. 2 last eksabikaasaga ja 2 elukaaslasega. Eksabikaasa ei nõustu maksma elatisabi. Samas ei ole minul nii suurt sissetulekut, et saaksin endale juristi palgata. Kuhu ma pöörduma peaksin, et abi saada?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Teil on võimalik taotleda riigipoolset õigusabi, kui Teie varanduslik olukord ei võimalda õigusabiteenust osta. Kuidas riigipoolset õigusabi taotleda, saate lugeda järgmiselt veebiaadressilt: http://www.riigioigusabi.ee/

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas 500 eurot 2 lapse elatiseks on liig palju küsida ja kas kohtus saab seda vähendada?07.10.2019

Läksin elukaaslasest lahku. Kaks last - 3- ja 5-aastane. Lapsed elavad alaliselt minu juures. Isa töötab välismaal. Graafik on liikuv ja muutuv, aga kuus on vastavalt siis 6-13 päeva lastega. Lapsed lähevad isa juurde niikauaks. Laste isaga on suhtlemine raskendatud ja ta lihtsalt keeldub minuga normaalselt suhtlemast. Omavahelisele kokkuleppele siiski elatise osas ei saa. Arvab, et summa mida palusin on liig (500). Esitasin ametliku nõude kuid lubas sellega kohtu minna. Mis mind ees ootab ja kas minu miinimum elatisnõue teeb talle liiga?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Teie küsimusele on raske vastata, teadmata, millised on teie sissetulekud ja kui suured on sellest johtuvalt laste vajadused. Kui mõlema lapse igakuised ülalpidamiskulud on samas suurusjärgus alampalgaga ja lapse isa sissetulek võimaldab tal katta poole nendest kulutustest, ei näe ma põhjust, miks ei peaks kohus mõlemale lapsele miinimummääras elatist välja mõistma. Iseasi, kui suuri kulutusi teeb laste isa siis, kui lapsed viibivad temaga - ka seda võtab kohus arvesse. Elatise vähendamine alla kehtiva alammäära saab siiski üldjoontes toimuda väga kaalukatel põhjustel.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand