Perekonnaõigus
Küsimus: Kuhu pöörduda, kui pole juristi jaoks raha, et laste isalt elatist välja nõuda?09.10.2019
Olen 4 lapse ema. 13-aastane (raske vaimsepuudega), 10-, 4-aastane ja kohe 7 kuune. 2 last eksabikaasaga ja 2 elukaaslasega. Eksabikaasa ei nõustu maksma elatisabi. Samas ei ole minul nii suurt sissetulekut, et saaksin endale juristi palgata. Kuhu ma pöörduma peaksin, et abi saada?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Teil on võimalik taotleda riigipoolset õigusabi, kui Teie varanduslik olukord ei võimalda õigusabiteenust osta. Kuidas riigipoolset õigusabi taotleda, saate lugeda järgmiselt veebiaadressilt: http://www.riigioigusabi.ee/
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas 500 eurot 2 lapse elatiseks on liig palju küsida ja kas kohtus saab seda vähendada?07.10.2019
Läksin elukaaslasest lahku. Kaks last - 3- ja 5-aastane. Lapsed elavad alaliselt minu juures. Isa töötab välismaal. Graafik on liikuv ja muutuv, aga kuus on vastavalt siis 6-13 päeva lastega. Lapsed lähevad isa juurde niikauaks. Laste isaga on suhtlemine raskendatud ja ta lihtsalt keeldub minuga normaalselt suhtlemast. Omavahelisele kokkuleppele siiski elatise osas ei saa. Arvab, et summa mida palusin on liig (500). Esitasin ametliku nõude kuid lubas sellega kohtu minna. Mis mind ees ootab ja kas minu miinimum elatisnõue teeb talle liiga?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Teie küsimusele on raske vastata, teadmata, millised on teie sissetulekud ja kui suured on sellest johtuvalt laste vajadused. Kui mõlema lapse igakuised ülalpidamiskulud on samas suurusjärgus alampalgaga ja lapse isa sissetulek võimaldab tal katta poole nendest kulutustest, ei näe ma põhjust, miks ei peaks kohus mõlemale lapsele miinimummääras elatist välja mõistma. Iseasi, kui suuri kulutusi teeb laste isa siis, kui lapsed viibivad temaga - ka seda võtab kohus arvesse. Elatise vähendamine alla kehtiva alammäära saab siiski üldjoontes toimuda väga kaalukatel põhjustel.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida on mul selleks vaja, et abielluda Mehhiko kodanikuga?07.10.2019
Tere
Mida on mul selleks vaja, et abielluda Mehhiko kodanikuga? Asi on selles, et ma tean inimest juba aastaid ja olen käinud mehhikos iga aasta paar korda ja lihtsalt rahakott ei pea vastu. Nüüd oleks plaan abielu sõlmida ning ta eestisse ära elama tuua. Kas mehhiko kodanikul peab olema elamisluba eestis abiellumiseks? Ma tean, et ta saab Eesti Vabariigis viibida 90 päeva 180 päeva jooksul ja kui selle aja sees abielu sõlmida kas see oleks võimalik?
Mida on mul selleks vaja, et abielluda Mehhiko kodanikuga? Asi on selles, et ma tean inimest juba aastaid ja olen käinud mehhikos iga aasta paar korda ja lihtsalt rahakott ei pea vastu. Nüüd oleks plaan abielu sõlmida ning ta eestisse ära elama tuua. Kas mehhiko kodanikul peab olema elamisluba eestis abiellumiseks? Ma tean, et ta saab Eesti Vabariigis viibida 90 päeva 180 päeva jooksul ja kui selle aja sees abielu sõlmida kas see oleks võimalik?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui Eestis soovib abielu sõlmida välismaalane, tuleb tal lisaks muudele perekonnaseisutoimingute seaduse § 38 lõikes 1 sätestatud dokumentidele esitada ka tõendus selle kohta, et tal on Eestis viibimiseks välismaalaste seaduses nimetatud seaduslik alus.
Lisaks eeltoodule, tuleb perekonnaseisutoimingute seaduse § 39 alusel esitada isikul, kelle elukoht on välisriigis või kes on Eestis elanud alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist, abieluvõimetõend. Abieluvõimetõend on abielluja elukoha- või kodakondsusriigi väljastatud dokument, millega tema elukoha- või kodakondsusriigi pädev asutus kinnitab, et isikul puuduvad takistused abielu sõlmimiseks tema elukoha- või kodakondsusriigi õiguse järgi.
Kui abieluvõimetõendit ei ole mõjuval põhjusel võimalik esitada, võib kohus, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida, anda loa abielu sõlmimiseks ilma tõendita. Luba kehtib kuus kuud. Selleks tuleb vastava avaldusega kohtu poole pöörduda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Millise summa lubab riik mulle ellujäämiseks, kui kohus mõistis asenduskohustusena välja 500 EUR elatist?03.06.2019
Kohus mõistis minult asenduskohustusena välja 500 EUR elatist. Pojaga ei ole aastaid suhelnud, ilmselt elab ja töötab "mustalt" Soomes. Elan üksi. Minu netosissetulek on 730 EUR. Eluasemekulud ca 250 EUR (KÜ pangalaen 15 a.) Ainus vara on korter, kus elan (maakohas). Millise summa lubab riik mulle ellujäämiseks?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Teie poolt esitatud asjaolude pinnalt tundub mulle, et väljamõistetud elatise suurus on ebaõiglaselt suur. Olen seisukohal, et peaksite pöörduma elatise vähendamise nõudega kohtu poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas on võimalik väiksema elatise nõue töövõimetuse tõttu?03.06.2019
Tere,
Minu elukaaslane on osalise töövõimetusega. Ning võttes tema haigusseisundit arvesse siis väikses linnas on sobivat töökohta tal üsna keeruline leida kus saaks osalise tööajaga palka teenida. Seega on tema ainukeseks sissetulekuks töövõimetuspension milleks on 235€. Peale selle on tal veel üsna pikk nimekiri kohtutäituritest kellele on üsna suured võlad, ning tänu sellele, et maksmine on olnud üle jõu käiv on tal pangakonto arestitud (miinimumi saab siiski kätte oma arvelt kuna tehtud avaldused täituritele). Mainiks ka veel, et ta ei oma ühtegi vara. Põhjus miks ma kirjutan on küsida järgnevalt nüüd, et tema endine naine kellega tal on 10-aasta vanune laps, keda naine kasvatab üksi, soovib kohtu kaudu nõuda välja elatist, (seni on mees maksnud suusõnalise kokkuleppe järgi elatist 150€ kuus, aga seda on liialt palju arvestades seda, et ta ei saa toetada rahaliselt oma nooremat last keda ta kasvatab koos minuga, ise äraelamisest rääkimata) ja kuna tal sellist raha pole maksta, võttes arvesse tema majanduslikku seisundit + veel seda, et tal on peale selle veel üks alaealine ülalpeetav (4a), siis kas on võimalik, et kui mees laseb peale elatise peale saamist kohtul otsustada elatise summa, et kohus määrab talle igakuiseks elatise maksmiseks teisele lapsele kuskil umbes 50€, võttes arvesse tema olukorda, või oleks see summa siiski suurem? Kuna sellisel juhul tekib vajadus temal või minul omakorda taotleda toimetulekutoetust.
Minu elukaaslane on osalise töövõimetusega. Ning võttes tema haigusseisundit arvesse siis väikses linnas on sobivat töökohta tal üsna keeruline leida kus saaks osalise tööajaga palka teenida. Seega on tema ainukeseks sissetulekuks töövõimetuspension milleks on 235€. Peale selle on tal veel üsna pikk nimekiri kohtutäituritest kellele on üsna suured võlad, ning tänu sellele, et maksmine on olnud üle jõu käiv on tal pangakonto arestitud (miinimumi saab siiski kätte oma arvelt kuna tehtud avaldused täituritele). Mainiks ka veel, et ta ei oma ühtegi vara. Põhjus miks ma kirjutan on küsida järgnevalt nüüd, et tema endine naine kellega tal on 10-aasta vanune laps, keda naine kasvatab üksi, soovib kohtu kaudu nõuda välja elatist, (seni on mees maksnud suusõnalise kokkuleppe järgi elatist 150€ kuus, aga seda on liialt palju arvestades seda, et ta ei saa toetada rahaliselt oma nooremat last keda ta kasvatab koos minuga, ise äraelamisest rääkimata) ja kuna tal sellist raha pole maksta, võttes arvesse tema majanduslikku seisundit + veel seda, et tal on peale selle veel üks alaealine ülalpeetav (4a), siis kas on võimalik, et kui mees laseb peale elatise peale saamist kohtul otsustada elatise summa, et kohus määrab talle igakuiseks elatise maksmiseks teisele lapsele kuskil umbes 50€, võttes arvesse tema olukorda, või oleks see summa siiski suurem? Kuna sellisel juhul tekib vajadus temal või minul omakorda taotleda toimetulekutoetust.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Arvestades Teie poolt kirjeldatud asjaolusid, on tõenäoliselt põhjendatud elatise vähendamine alla kehtiva miinimummäära. Kui suur on väljamõistetav elatis, on juba kohtu otsustada, seda mõjutavad mitmed asjaolud, nagu näiteks lapse vajaduste suurus, teise vanema majanduslik seisund ja lapsele makstavate riiklike toetuste suurus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas on siis alimentide maksmine, kui mulle on määratud alimendid 300 eurot kuus ja lapse ema saadab lapse kuuks ajaks minu juurde?03.06.2019
Mulle on määratud alimendid 300 eurot kuus ja lapse ema saadab lapse kuuks ajaks minu juurde. Kuidas on siis alimentide maksmine?
Parimate soovidega
Parimate soovidega
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui laps veedab suhtlemiskorra kohaselt terve kalendrikuu Teie juures, võiks olla põhjendatud elatise vähendamine sellel perioodil. Kui elatis on välja mõistetud kohtulahendiga, tuleb elatise vähendamieks kohtu poole pöörduda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui palju peab lapse isa maksma, kui määratud kohtu poolt 160€ elatist, hetkel maksab 200€, elatise miinimum on 270€?27.05.2019
Tere
Lapse isale on määratud kohtu poolt mõned aastad tagasi 160€ elatist. Hetkel maksab 200€. Elatise miinimum on 2019 aastal 270€? Kas ta peaks maksma 200euro asemel 270eurot? Ja kas sellisel juhul tuleb uuesti pöörduda kohtu poole?
Lapse isale on määratud kohtu poolt mõned aastad tagasi 160€ elatist. Hetkel maksab 200€. Elatise miinimum on 2019 aastal 270€? Kas ta peaks maksma 200euro asemel 270eurot? Ja kas sellisel juhul tuleb uuesti pöörduda kohtu poole?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Perekonnaseaduse § 101 lõike 1 kohaselt ei tohiks elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool kehtivat alampalka, s.o 2019. aastal väiksem kui 270 eurot.
Kui lapse isa ei ole nõus vabatahtlikult elatist suurendama, tuleb vastava hagiavaldusega kohtu poole pöörduda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas viibimiskoha määramine tähendabki, et lapsega saab kohtuda ainult lapse kodus?27.05.2019
Kohtumäärusega on lapse isal hooldusõigus piiratud lapse viibimiskoha osas. Vanemad elavad lahus. Kokkuleppe algne mõte oli, et ema saaks üksinda koos lapsega probleemideta välismaale puhkusereisile minna. Nüüd aga keelab lapse ema lapsel isaga kohtumist isa elukohas, mis asub samas linnas lapse elukohaga ning nõuab, et lapse isa kohtuks lapsega vaid lapse kodus. Isa juures saaks laps mängida ka isa teiste lastega. Lapse ema väidab, et viibimiskoha ainuotsustusõigusega on tal õigus lapse asukohta sel moel määrata. Kas viibimiskoha määramine seda tähendabki?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse emale kuulub hooldusõigus lapse viibimiskoha osas, on tal õigus ainuisikuliselt määrata lapse viibimiskoht (praktikas eelkõige lapse püsiv elukoht), kuid samas ei tohi ta teha lahus elavale vanemale takistusi lapsega kohtumiseks. Lapsel on õigus suhelda mõlema vanemaga isiklikult, mis tähendab seda, et üldjuhul on lahus elaval vanemal täielik õigus ise otsustada, kus ta lapsega viibib, kui laps parasjagu temaga viibib ja samuti seda, milliseid tegevusi nad ette võtavad (ilmselgelt peavad need olema lapsele sobilikud ega tohi teda kuidagi kahjustada). Antud situatsioonis tundub lapse ema poolt seatud piirang põhjendamatu.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas on õigus lõpetada alimentide maksmine lapse täisealiseks saamisel või peab maksma gümnaasiumi lõpetamiseni?27.05.2019
Tere. Kui laps saab enne gümnaasiumi lõpetamist 18-aastaseks, kas siis on elatist maksval vanemal õigus lõpetada alimentide maksmine või on tal siiski kohustus maksta ka täisealiseks saanud lapsele elatist kuni gümnaasiumi lõpetamiseni?
Tänan!
Tänan!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Ülalpidamist tuleb anda ka täisealiseks saanud lapsele, kes omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida teha, et lapse elatisraha suurus ühtlustada riigi poolt määratud summaga?27.05.2019
Mida täpsemalt peaksin tegema kui 2014. aastal on kiirmenetluskorras maksekäsuna elatisraha isale määratud 200 eurot aga tänaseks on riigi poolne elatisraha suurus tõusnud ja isa ei ole vabatahtlikult nõus riigi poolt määratud elatisraha suurust summat tasuma?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatise suuruse muutmiseks tuleb vastava hagiavaldusega kohtu poole pöörduda. Elatise suuruse muutmise hagilt riigilõivu tasuda ei tule.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand